100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaanika priimägi
Õppematerjali autor
Tervitus Oma saar Ma sõuan merel ja sõuan, Teid tervitan, tundmatud sõbrad üht saart mina otsin sääl. viha lõõtsuvas ajastikus Seda kaua ju otsinud olen teid, südamed häbelikud, laia lageda mere pääl. te heitluses lootusetus. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Näib kui liblikatiibade virveid Oma saart aga mina ei leia, kõuepilvede mustavast tõest oma unistust ilusat. teie värisev igatsus helkleb Ma sõuan merel -- ja hõljun kui tukkide suitsvate nõest. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved Te tasased, jälgida julgust oma saart aga otsin ma. kel veel ulmade visandeid ma hingede üksindusängist tervitan teid. Sügise laul
Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel
Sügisepäev jõuab õhtule ju. Kuhu küll lõpeb rändaja tee? Öö tuleb, pime ja pilkane. Ah, kui nüüd taevatähtigi oleks, kui veel see öö nii otsatu poleks! Noor-Eesti 20.saj. eneseotsingu tulemusena. 1921.a. registreeriti Tartus, 61 asutajaliiget Kirjanduslik rühmitus Algas salajastest õpilasringidest 1903.a. Tartu, kirjandus-poliitiline ring "Eesti ühisus" Gustav Suits(asutaja), Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde, Villem Grünthal-Ridala, vähesel määral Anton Hansen Tammsaare. Elavdas kultuurielu Arendas eesti keelt, rikastas sõnavara Kolm perioodi I kujunemisperiood II esteetiline kõrgperiood III hilisperiood Taunis vene, saksa kirjanduse mõju Kristjan Jaak Peterson Juhan Liiv Kasvas välja rühmitus Siuru Kirjastus Noor-Eesti "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" G.Suits
• 1914-1916 ajakiri Vaba Sõna • 1915 V album Noor-Eesti tähtus • Elavdas kultuurielu • Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri • Viis kirjanduskriitika paremale tasemele • Tõstis raamatukujunduse taset • Elavdas kunstielu • Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara • Tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundumusi OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA EUROOPLASTEKS Autorid • Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Aino Kallas, Jaan Oks, Marie Under, Johannes Semper, August Alle ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Gustav Suits Loodusluule ja looduskujundid • Luuletustes valitses nooruslik jõud, usk armastusse ja paremasse tulevikku
Gustav Suits Elulugu (1883-1956) sündis Võnnus õppis Tartu Gümnaasiumis ja Helsingi ülikoolis (lõpetas 1910. aastal) töötas: Tartu ülikoolis juhataja ja professorina; Stockholmi Nobeli Instituudi raamatukogus; õppejõuna; kirjandusteadlasena 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga Noor-Eesti liikumise juht suri 1956. aastal, pärast mitmeaastast rasket haigust. maetud Stockholmi Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899, ajakirjas "Uus Aeg". Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetaja. esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" (1913) "Kõik on kokku unenägu" (1922) "Tuli ja tuul" (1950) esseekogud: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) NOORUSE AEG LÕPP JA ALGUS Aeg antud naerda, aeg antud nutta, Kas tunnete : väriseb maa ! aeg antud pisaraid pühkida
....................................31-32 3 Sissejuhatus Mina valisin enda loovtööks Eesti keele. Teemaks on luuletuste raamat. Selle teema valisin, sest see on teema mis ma oskan. Oli ka teisi teemasi mis olid lihtsad aga see oli kergem. Luuletused ei või küll head olla aga midagi normaalset nad ikka on. Luuletusi tuleb igas grupis. Tulevad ka mõned jõulu luuletused. Loovtööd hakkasin hilja tegema, kuna mul läks koguaeg meelest ära, et teha. Kui tegema hakkasin oli aega aind paar päeva ära andmiseks. Kaitsmine oli 21. Aprillil, aastal 2014. Luuletused käivad ilukirjanduse alla. Gruppe on ulme-, fantaasia- ja jõulu kirjandus. Luuletusi tuleb siia umbes kolmkümmend tükki. Luuletusi ise tegelt eriti ei loe pole huvi niipalju tundnud.
Oma saart aga mina ei leia, oma unistust ilusat. Ma sõuan merel -- ja hõljun ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved -- oma saart aga otsin ma. G.Suits Gustav Suitsu luule on peamiselt pärit just esimese maailmasõja ajast ja sellepärast on neid luuletusi suhteliselt raske lugeda, kuna nad on tõsise sisuga ja kurva alatooniga. Nii vaikseks kõik on jäänud Nii vaikseks kõikm on jäänud Su ümber ja su sees. Mis oli, see on läinud, Mis tuleb, on alles ees.
ja lainete. Mu armuke, Mu kullake läks üle vee ja lainete! Mu armuke, Mu kullake on üle vee ja lainete! Silm kaugele käib üle vee, käib üle vee ja lainete. Ei laineke ei kõnele mul üle vee ja lainete. Siin laineke, seal laineke: kuuld üle vee ja lainete. Gustav Suits Ma sõuan merel Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin seal. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere peal. Mõnd saart on määratud meres, mõnd sadamat vilusat. Oma saart aga mina ei leia, oma unistust ilusat. Ma sõuan merel ja hõljun ja lained need hõljuvad ka. Kõrgel kiiguvad liiguvad pilved, - Oma saart aga otsin ma. Ernst Enno Ei tea Kord oli, kord, ei tea,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid