Geograafilised laiused (0)

Kõrb
Kõrbed asetsevad kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel.
Seal on kuiv troopiline kliima. Õhk on seal väga kuiv, taevas pilvitu, sademeid on VÄGA vähe.
Seal on väga väike huumus kiht ja sellepärast üsna helehallid.
Kõrbes on vähe taimi. Kõrbe taimed sisaldavad enamasti tugeva lõhnalist eeterlike õlisid. Neil on sügavale ja hästi tugevasti harunenud juurestik . Enamik taimi on lühieataimed.
Näide: kaktus , piimalill , aaloe , velviitšia, mugulnurmikas, saksauul , tääkliilia, kaameliastel.
Loomi on vähe ja nad on kohastunud sealse veevaese kliimaga. Nad on enamasti heleda värvilised. Paljud loomad jäävad suveunne. Paljudel puudub higinääre. Hästi elavad seal roomajad . Neil on veekindel nahk.
Näide: karakal, kõrbehiir, iguaan , skorpion, kaamel
Sealt kaevandatakse naftat ja muid vajalikke maavarasid .
Savann
Jääb vihma- ja lähisekvatoriaalsete ning kõrbete vahele.
Aasta jaguneb seal kaheks: niiske ja kuiv.
Seal on ferralliitmullad. Niiskel ajal katab seda peamiselt vesi ja kuival ajal kuivab muld läbi moodustades lateriitkihi. Vaid vähesed puud suudavad oma juured sealt läbi puurida.
Valitsevad 1-3 m kõrrelised. Neil on tugev tihedasti põimunud juurestik. Puud kasvavad hõredalt. Sealsed taimed taluvad hästi põlenguid või kiiresti taastuda.
Näide: ahvileivapuu , akaatsia, sõrmrohi, hiidhirss.
Loomastik on liigirikas. Enamasti rohusööjad imetajad . Kõik loomad söövad eri taimi ja nende osasid ja eri aegadel . Seal on termiitide kõrged pesad.
Näide: koaala , sebra, emu, lõvi, elevant , ninasarvik, termiit , hüaän
Põlluharimisega tegeletakse seal vähe. Põhiline toiduviljad on mais, maniokk ja bataat . Suuremates istandustes puuvilla, teed, kohv, maapähklid.
Ekvatoriaalne vihmamets
Ekvaatoriäärsed alad.
Valitsed Palav ja väga niiske ekvatoriaalne kliima kus aastaaegu pole. Keskmine temp. on +25 C. Ja aastas sajab 2000 mm.
Seal on kujunenud ferralliitmullad. Neil on punane värvus sest seal on palju raua- ja alumiiniumoksiide. Sademed vihmad viivad toitained sügavale.
Seal on väga palju taimi. Taimed ladestavad süsihappegaasi oma juurtesse. Taimed võivad isegi ühel ajal vilju kanda ja õitseda. Veekogude kallastel võib märgata mangroovitaimi.
Näide: mangroov , viigipuu, amasoonase viktooria , kakaopuu , kautšukipuu, hiidbambus.
Loomastik on liigi rikas. Loomade vahel toimub väga tugev konkurents . Loomad on seal lärmakad.
Näide: gorilla , tõmmukaiman, kapibaara , anakonda, jaaguar , taapir , aara.
Inimesi on ainult seal kus mets ookeani rannikuni ulatub. Mõned pered rändavad, kütivad toidu hankimiseks loomi, kalastavad ja korjavad marju. Materjale keha katteks võtavad suured puulehed . Kohati tegeletakse maaviljelusega. Uute põldude jaoks rajutakse metsa. Seal levib palju haigusi.
Amazonase vesiroos – lehe ümbermõõt ulatub 2 meetrini ja se jõuab kanda isegi väikest last , ta õied on on poole meetrise läbilõikega ja avanevad vaod öösiti. L-A Kakaopuu – kakaopuuviljast tehakse kakaopulbrit ja võid, L-A .
Hiidbambus – see bambuse liik kasvab tavaliselt jaava saarel ja malaka poolsaarel , taiseärasuseks on se et ta suudab kasvada 40 m kõrguseks
Anakonda – see on maailma suurim ussiliik, tema toiduks on ni pisinärilised kui ka suured imetajad , ta pikkus võib ulatuda 10 meetrini.
Aara – suuremat sorti papagoilinnud kes on võimelised rääkima, elab L-A, indiaanlased kasutavad nende värvilisi sulgi
Gorilla - gorillade dna on kuni 99% identne inimese omaga, nad võivad kasvada kuni 180cm. Aafrikas
Ahvileivapuu – üks jämeidamaid puusi, kuna sisaldab rohkesti vedeliku, siis kuivadel päevadel saadav elevandid seal vedelikku
Purpur-hiidhirss – võib kasvada kuni 5 m. kultuuritaimena on tuntud ülemaailma.
Astaasia - aafrikas kasvav suur savannipuu, mille võra meenutab vihmavarju
Emu – austraalias suurim lennuvõimetu lind,
Koaala – magab kuni 20 tundi ööpäevas, sööb vaid eukalüpti leht , armastatuim aurtraalias
Aafrika elevant – tal on suurmed kõrvad kui tavalisel elevandil , jahutab nendega, , suurim loom
Velkviitšia – ta võib elada mitmesaja aastaseks.kasvatab kogu elu kahte lehte mis alt narmenevad ja surevad.A
Tääkiilia – kasvab kuni 15 m kõrguseks. Ameerika
suuresarveline piimalill – ta võib kasvada 2 meetriseks ja ta meenutab kaktust, haruline.aafrika
kõrbe kivikäks – kohatud ka eestis.
karakal - peamiselt öölloom , kaslane kesk aasia
kõrbeiguaan -