1. mRNA informatsiooni-RNA, toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika e. tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse 2. tRNA transpordi-RNA, mõtestab lahti mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info, vastavalt sellele toovad kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse 3. rRNA ribosoomi-RNA, kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid monomeeri ehitus: a) lämmastikalus adeniin adeniin guaniin guaniin tsütosiin tsütosiin tümiin uratsiil
Lk 44-45 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse.-Väär Makroelemente võib esineda enamike ainete koostises. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koos
VALGUD Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nim neid biopolümeerideks. Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejää
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahel
järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. Terminaatorpiirkonnas ensüüm eraldub DNA molekulist, viimane taastab oma endise biheeliksikujulise struktuuri ja sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraani pooride tsütoplasmasse. Friedrich Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe (1869 a.). James Watson ja Francis Crick avastasid DNA molekuli biheeliksikujulise sekundaarstruktuuri. Sellega pandi alus molekulaargeneetikale (1953 a.). DNA ja RNA võrdlus Põhilised erinevused: TUNNUS DNA RNA Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik Desoksüribboos Riboos Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil
1. makroelement-organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, happed, alused orgaanilised a
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Ladina keeles on tuum nucleus - sellest tuleneb ka vastavate ühendite nimetus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastalt sellele on ka kahesuguseid monomeere - DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. *Nukleiinhapped jaotuvad DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). *Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. * Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :1) 5-süsinikuline suhkur (pentoos), [DNA-s desoksüriboos ja RNA-s riboos] 2)lämmastikalus, 3) fosfaatrühm DNA ehitus 1. DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas.
Ande Andekas Bioloogia Nukleiinhapped Nukleiinhapped avastati 1869. a. Need on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA struktuur avastati 1953. aastal. Selle koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütiidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). Monomeeride erinevused tulenevad nende koostisesse kuuluvast l?
Kõik kommentaarid