Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kas Eestis valitseb sallimatus? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Palju alandust kaasmaalaste poolt?
  • Kuid kas kindlasti tuleb tõmmata nii tugev piir haiguste vahele?
  • Kui paks ta on" Kas tagaselja näitamine tähendab sallivust?
  • Kuidas üleval ilm on?
  • Miks eesti ühiskonnas on nii palju lapsikut sallimatust?
Kas Eestis valitseb sallimatus #1 Kas Eestis valitseb sallimatus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helena T Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
rtf

Kas Eestis valitseb sallimatus?

Kas Eestis valitseb sallimatus? Võib-olla igalpool maailmas valitseb sallimatus, mitte just igal ruutsentimeetril, aga ikkagi valitseb. Sallimatust silmas pidades, tuleb mängu Inimõigused - need on need õigused, mis kuuluvad igale inimesele inimeseks olemise tõttu. Kõik inimesed sünnivad oma väärikuse ja õiguste poolest vabade ja võrdsetena ning inimõigused ja põhivabadused kuuluvad kõikidele inimestele ilma mingisuguse vahetegemiseta rassi, nahavärvuse, soo, rahvusliku või etnilise päritolu, keele, usu, veendumuste, vaadete või muu sarnase olemusliku tunnuse alusel. Maailmas on üks sagedastest isiku diskrimineerimise põhjustest tema rass. Rassism tähendab veendumust, et teatud rassi kuuluvad inimesed on mõnda teise rassi kuuluvate inimestega võrreldes paremad ja peaksid asuma kõrgemal ühiskondlikul positsioonil. Nii on lood sellega igal pool maailmas, mitte ainult Eestis. Väga paljudele inimestele

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
rtf

Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus?

Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? Kas Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? Sellele küsimusele on kaks vastust kas "jah" või "ei", kõik oleneb sellest, mis seisukohast seda vaatad ja kuidas sellest küsimusest aru saada. On inimesi kes arvavad, et valitseb sallivus ning on ka inimesi kes arvavad vastupidist, aga on ka suur osa inimesi kes arvavad, et on nii ühte kui ka teist. Minuarust on sallimatuse ülekaal suurem. Eesti keel. Eestis elab palju eestlasi ja palju on meie maal ka võõramaalasi, kes on meie maale elama tulnud. Enamus välismaalasi on aga enne meie maale asumist meie riigikeele endale selgeks teinud ja seda ka siin edasi õppinud, et nad saaksid meie maal hakkama. Kuigi on ka palju selliseid inimesi, kes pole eesti keelt omandanud ja ei taha seda põhimõtteliselt õppida. Paljud sellised on vanemad inimesed venemaalt, kes räägivad ainult vene keeles ja ei taha mitte üh

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Inimeste sallimatus

Inimeste sallimatus Ühiskonna korrapäraseks toimimiseks on vaja tolerantsuse olemasolu. Minevik on näidanud, et selle puudumisel valitseb kaos ja hukatus. Seega võib öelda, et leplikkus on üks olulisemaid isikuomadus ,mis määrab iga isiku suhtumist ümbritsevasse maailmasse ning teistesse kodanikesse. Mida arenenum on ühiskond, seda suurem on sallivus rahva suhtes. Tolerantsus on tee toimivasse ühiskonda, kus teisiti olemist või mõtlemist ei võeta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid kui väärtust, mis võib rikastada. Eestis on mõned sõlmküsimused seotud meie naaberrahva, venelastega. Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud mitmekümneid aastaid ja sellest tulevalt on paljudel eestlastel viha venelaste vastu.Üheks suureks probleemiks on keelebarjäärid. On tohtult idanaabreid, kes on elanud siin pool oma eluajast, kuid ei oska või ei taha rääkida eesti keelt. Paljud eestlased ei suuda sellest aru saada, kuidas on võim

Eesti keel
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab lisaksneilie tingimat

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj ­ o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed ­ 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko

Ühiskond
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�

Ühiskond



Lisainfo

Avara vaatenurgaga kirjutatud arvamus Eestis valitsevast nulltolerantsist.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun