Romet Auli E3 Põltsamaa ametikool Puit-ja kiviehitiste restauraator Seinaploki arvutamise ülessanded Mati Rammul Ülessanne 1 Mitu alust aeroc classic 300 plokke on tarvis, et laduda 4x3m suurune sein Seinas on 3 akent mõõtudega 2x1.2m ning 2 ust mõõtudega 0,9x2.1m Ploki kulunorm on 8.3 plokki/m2 alusel on 35 plokki. 1. 4x3=12 2. 3(2x1.2)7.2 3. 0.9x2,1=1,89 4. 7.2+1,89=9,09 5. 12-9,09=2,91 6. 2,91x8.3=24,153 Vastus: Vaja läheb 1-te alust plokke. Ülessanne 2 Mitu alust aeroc classic 300 plokke on tarvis, et laduda 8x3m suurune sein
68 36806211839 Andres Järv 16.02.73 37302165593 Oliver Sonk 30.03.85 38503308824 Eneli Vassiljeva 22.08.84 48408229586 Jaan Laidvee 11.02.85 38502118447 Kaspar Rokk 06.05.56 35605061944 Georg Keerup 27.12.76 37612271745 Jaan Vrager 19.05.87 38705198877 Endrik Vrager 28.09.74 37409281558 Mart Mihhailov 07.09.61 36109073252 Marika Riisalu 17.01.57 45701173600 Aire Kalinin 06.09.85 48509068675 Tatjana Rammul 15.12.53 45312152254 Sirli Kasemets 04.07.50 45007042090 Tatjana Svarts 24.11.83 48311242126 Erkki Kallakmaa 29.09.61 36109291477 Tiina Liivak 21.06.56 45606213989 Mart Valmra 01.11.54 35411013426 Marek Palu 27.09.63 36309276714 Jana Liisma 21.05.50 45005219956 Marju Liivak 16.06.50 45006165354 Virve Svarts 12.10.66 46610123417 Kaimo Järv 31.07.51 35107315081 Kristina Übi 05.05
Rüütliks saamine, rüütliseisus ja rüütlite relvastus Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne. Päritolule lisaks nõuti ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütel 7- aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. 14-18 aasta vanuselt said neist kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid ja olid rüütlitele relvakandjad. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusesse tõstmisel ja rüütelkonna liikmeks saamisel. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle mee...
Eesti Esimene üldlaulupidu Merit Rammul Kanepi Gümnaasium 8. klass 2016 Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupidu · Toimus Tartus · Üldjuhid A. Kunileid ja J. V. Jannsen · Mõtte algatajaks Jannsen · 18. 20. juuni 1869 · Osalesid ainult meeskoorid Korraldamine · Tekkis lõhe peaorganiseeriate vahel Jacobsoni pooldajad vs Jannseni ja Hurda pooldajad · Jacobsonile ei meeldinud tänulaulupeo idee mis seal ikka tänada? · Jacobsonile ei meeldinud ka Jannseni idee koostöö kirikuga · Jacobson loobus koostööst · Korraldamine jäi ,,Vanemuise" seltsile, Jannsenile ja Hurdale Osavõtjad · Esinejaid oli ~900 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestrit · Lauljate hulgas palju haridusega kooliõpetajaid ning köstreid · Peole tuldi jalgsi, kaugemad ka hobuvankritega · Majutasid tartlased · ~15 000 pealtvaatajat ...
kuningaks saamist hakkab ta maad kündma mitmeid päevi järjest. Ta käib Pihkvast üle Peipsi Järve laudu toomas, eesmärgiga ehitada linn, tahab üle Peipsi järve silda ehitada, mille lõhub siiski ära tugev torm. Soovib hea eesmärgiga enda oskusi ära kasutada, aga ta langetab mõningaid valesid valikuid, mis rikuvad ta plaani, näiteks taob ta ise lauakoorma puruks vaenlaseid rünnates ning peab minema uute laudade järele. Suur osa sündmustikust põhines Kalevipoja rammul ja füüsisel, ning see oli temale nii õnnistus kui ka õnnetus. Enda jõuga sai ta palju korda saata, see oli talle kasuks ehitamisel, enda kaitsmisel ja pikkade vahemaade läbimisel, aga kahjuks olukordades kui kaotas enese üle kontrolli.
jpg http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2010-06-17.6733376103/image_large http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/5energia/elutuba/energia/thingamine.jpg http://www.nooruse.ee/Tiiu_Jaanson/Hingamiselundite_haigused/Gaasivahetus_2.jpg http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/punalibled.2.jpg http://cdn1.arkive.org/media/32/325D2E34-12F3-4E83-B8FC-FE3C888D6492/Presentation.Large/Water-boatman-breathing-at-surface-of-water.jpg Relve, K, Kokassaar, U., Martin, M, Vanatoa, A., Rammul, Ü. Jt. Bioloogia 8. klassile 2. osa AS BIT 2012.a
11.2008 58 Aivar Järve 27.11.50 35011278907 27 11 27.11.2008 58 Henn Ots 09.12.50 35012092104 9 12 09.12.2008 58 Risto Liivak 23.01.51 35101239050 23 1 23.01.2008 57 Mihhail Miron 26.02.51 35102266701 26 2 26.02.2008 57 Andres Joonas 06.03.51 35103064805 6 3 06.03.2008 57 Oliver Rammul 27.03.51 35103276763 27 3 27.03.2008 57 Jako Riisalu 08.04.51 35104081390 8 4 08.04.2008 57 Urmas Luhakooder 08.04.51 35104082120 8 4 08.04.2008 57 Erkki Lehtla 17.06.51 35106179644 17 6 17.06.2008 57 Rein Tosso 25.07.51 35107254839 25 7 25.07.2008 57 Kaimo Järv 31.07.51 35107315081 31 7 31.07
vabaneb vereringesse kollakehahormoon. See põhjustab emakakaela paksenemist, et sperma ei jõuaks mingil moel munarakuni. Rasestumisvastane toime on viis aastat (Kai Haldre, 1998). Kasutatud kirjandus 1. Internet: http://www.kliinik.ee/index.php?21,2,7,157 (SOS-pillid) 2. Internet: http://www.hosianna.ee/abort/?Rasestumisvastased_vahendid:SOS_pill (SOS- pillid) 3. Kasuri, K., Ustav, S., Kaldmäe, P., Grünberg, H., Rammul, I., Haldre, K., Putnik, U., Zilmer, K., Raukas, M., Tomberg, E., Lipand, A., Eik, E. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile: Terviseõpetus. Avita. 4. Korte, D. 2002. Naine ja tervis. Odamees OÜ. Tõlkinud eesti keelde Gerda Kroom. 5. Stoppard, M. 1987, 1999. Tüdrukute teejuht. Koolibri. Tõlkinud eesti keelde Kadri Haljamaa. 6. Wright, R. 1998. Seks ilma salgamata. Tõlkinud eesti keelde Helen Kanarbik.
Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas. Unenäod on iseenesest väga huvitav nähtus. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm mis kordub ööst öösse ( Rammul 1934). 2 3. Miks ma ei mäleta oma unenägusid? Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik
Jaan Laidvee 11.02.1985 mees Talv Kaljukits Kaspar Rokk 6.05.1956 mees Kevad Kaljukits Georg Keerup 27.12.1976 mees Talv Kaljukits Jaan Vrager 19.05.1987 mees Kevad Kaljukits Endrik Vrager 28.09.1974 mees Sügis Kaljukits Mart Mihhailov 7.09.1961 mees Sügis Kaljukits Marika Riisalu 17.01.1957 naine Talv Kaljukits Aire Kalinin 6.09.1985 naine Sügis Kaljukits Tatjana Rammul 15.12.1953 naine Talv Kaljukits Sirli Kasemets 4.07.1950 naine Suvi Kaljukits Tatjana Svarts 24.11.1983 naine Sügis Kaljukits Erkki Kallakmaa 29.09.1961 mees Sügis Kaljukits Tiina Liivak 21.06.1956 naine Suvi Kaljukits Mart Valmra 1.11.1954 mees Sügis Kaljukits Marek Palu 27.09.1963 mees Sügis Kaljukits Jana Liisma 21.05.1950 naine Kevad Kaljukits Marju Liivak 16.06
02.1985 mees Talv 11.02.2020 2 Kaspar Rokk 6.05.1956 mees Kevad 6.05.2020 3 Georg Keerup 27.12.1976 mees Talv 27.12.2020 7 Jaan Vrager 19.05.1987 mees Kevad 19.05.2020 2 Endrik Vrager 28.09.1974 mees Sügis 28.09.2020 1 Mart Mihhailov 7.09.1961 mees Sügis 7.09.2020 1 Marika Riisalu 17.01.1957 naine Talv 17.01.2020 5 Aire Kalinin 6.09.1985 naine Sügis 6.09.2020 7 Tatjana Rammul 15.12.1953 naine Talv 15.12.2020 2 Sirli Kasemets 4.07.1950 naine Suvi 4.07.2020 6 Tatjana Svarts 24.11.1983 naine Sügis 24.11.2020 2 Erkki Kallakmaa 29.09.1961 mees Sügis 29.09.2020 2 Tiina Liivak 21.06.1956 naine Suvi 21.06.2020 7 Mart Valmra 1.11.1954 mees Sügis 1.11.2020 7 Marek Palu 27.09.1963 mees Sügis 27.09.2020 7 Jana Liisma 21.05.1950 naine Kevad 21.05.2020 4
VELLO KOHARI 21 ** KAIRE PILDER 39 **** MAIK TEDER 35 **** INDREK ZAHKNA 27 *** EVELIN ELJANDI 31 *** MAREK TREI 28 *** KATI TAMM 62 ****** KALLE VARES 73 ******* MART NIMMERFELDT 47 ***** PRIIT RAMMUL 37 **** MAREK KORB 53 ***** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ SANDER M?NNASSON 73 ******* VALTER KIIS 75 ******** MAREK PIKKAR 55 ****** LEONID OTSALAINEN 49 ***** ILJA PIKK 52 ***** KASPAR PIKANI 43 ****
"On palju asju, mida ma ei suuda ja mis mul veel hästi välja ei tule, kuid sellest on vähe kasu, kui ma igale pisiasjale vihaseks saan. Igast asjast on võimalik õppida muutma iseennast. Murdeiga on raske muutusterohke aeg nii endale kui ka teistele, aga ka see periood elust tuleb ära elada ja muidugi seda nautides!!! Kasutatud kirjandus: Küllike Kasuri, Signe "Terviseõppetus" 8. kl 1998.a. Ustav, Pille Kaldmäe, Heli Grünberg, Imre Rammul, Kai Haldre, Urve Putnik, Kai Zilmer, Marika Raukas, Ene Tomberg, Andrus Lipand, Ellu Eik Tiina Annuk "Perekonnaõpetus 11. kl. 1999.a. Benjamin Spock "Teie laps" 1985.a
Viimsi Kool Mälu Referaat Merily Viibur Juhendaja: Ivi Rammul Viimsi 2008 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................................................... Mälu.............................................................................................................................................. Mälu on kolmeastmeline:.......................................................................................................... Mälu liigid:.........................
INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv
ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. Unenäod kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud sellest ka igasugused spekulatsioonid sellel teemal. Vaatamata sellele on uni ja unenäod lahutamatu osa meie igapäevaelust. Kasutatud kirjandus: · "Uni ja unenäod" "Loomade mõtlemine", Prof. K. Rammul, Eesti Kirjastuse Seltsi Kirjastus, Tartu, 1934 · "Understanding Psychology" fourth edition, Robert S. Feldman, 1996 · "Psychology" fourth edition, Mary. E. Marshall, Camille B. Worthman, Elizabeth F. Lofus, 1992 · "Unenägu teadusele seni kättesaamatu müsteerium" Selene Rebane http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=154231 · http://www.asdreams.org · http://et.wikipedia.org/wiki/Unen%C3%A4gu · http://www.hot.ee/allen/dreams.htm
Nädalavahetusel puudu jäänud une tasamagamine ei ole sama, mis igal hommikul reipana ja puhanuna ärgata. 10 Kasutatud materjalid http://www.asdreams.org/index.htm http://www.inimene.ee/pages.php3/210404,2051 http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Uni http://www.dreamviews.com/ "Uni ja unenäod", "Loomade mõtlemine", Prof. K. Rammul, Eesti Kirjastuse Seltsi Kirjastus, Tartu, 1934 "Understanding Psychology" fourth edition, Robert S. Feldman, 1996 "Psychology" fourth edition, Mary. E. Marshall, Camille B. Worthman, Elizabeth F. Lofus, 1992 11
Alasid on piisavalt, samuti kohti, kus tegeleda spordiga,aga samas on puudu näiteks käsipalli klubi. Ainukene asi, mida on vaja - noorukite suuremat viitsimist, tahtmist ja järjepidevust. 17 Kasutatud materjalid 1. Loko, J. 2002. Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu: AS Atlex, lk 172 2. Eik, E., Grünberg, H., Haldre, K., Kaldmäe, P., Kasuri, K., Lipand, A., Putnik, U., Rammul, I., Raukas, M., Tomberg, E., Ustav, S., Zilmer, K. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile. Tallinn: Avita, lk 55-56. 3. Milleks on vaja füüsilist koormust? http://www.inimene.ee/index.php? sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=105&idr=CeUyXmL8ttXCjiaCmTQ9g- kq1fa. 14.10.2009. 4. Silla, R. 1978. Sport ja tervis. Tallinn: Valgus, lk 72. 5. Detroidi maratonil suri tänavu koguni kolm jooksjat. http://sport.err.ee/index.php? 06100014 26.10.2009. 6. Maiste, M
*** Eesti Eugeenika Selts "Tõu tervis" asutati 1924. aastal. Seltsi nimi muudeti hiljem ümber Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsiks (edaspidi selts). Seltsi asutajateks olid peamiselt arstid ja bioloogiateadusega seotud inimesed, eeskätt Tartu Ülikoolist (TÜ). 1924. a detsembris valiti seltsi eestseisuse esimeheks TÜ tervishoiuinstituudi juhataja ja hügieenik prof. Aleksander Rammul, tema abi TÜ lastehaiguste kateedri ja kliiniku juhataja prof. Aadu Lüüs. Seltsi kassapidaja oli dr A.Audova, kirjatoimetaja dr Juhan Vilms, ametita liikmeteks J.Kõpp, pr M.Kurs-Olesk ja P.Treiberg. (Kalling, Ken ,,Karskustöö sünnitab eugeenikaliikumise", URL) Eugeenika Seltsi juhatuse (kontor Tartus, aadressil Gildi 8) liikmetest enamik oli nagu öeldud, TÜ õppejõud. Kahe säilinud nimekirja kohaselt kuulus seltsi Tartus vähemalt 41 ja Tallinnas 53 inimest
Andrus Joonas 3 Andrus Laidvee 4 1 Andrus Reinsalu 2 Andrus Salonen 7 Andrus Serg 6 Angelika Lehtla 1 Angelika Teder 6 Anna Ots 4 Anna Rammul 5 Anne Teder 2 Annemai Sillmann 4 Argo Raidjõe 2 Ave Elmik 6 Dmitri Laidvee 7 Dmitri Ruuben 2 Eduard Treier 1 Egert Kalinin 2
ringmängulaule. (Kõrvits 1964: 7, 12) Eugen kolis tagasi isa juurde, kellele tehti 1920. aastal ettepanek ,,Estonia" teatri poolt asuda ooperidirigendi kohale. Artur Kapp tuli tagasi Eestisse oma poja Eugeni ja tütre Elisabethiga. Peagi alustas Eugen Kapp õppetööd algkoolis ning aasta hiljem, 1922. aastal, Tallinna Konservatooriumi klaveriklassis. Tihti käis ta vaatamas oopereid, mida isa dirigeeris. Tema klaveriõpetajaks sai Peeter Rammul ning hiljem Theodor Lemba. (Kõrvits 1964: 12) Eugen Kapp jätkas haridusteed gümnaasiumis, kus teda tunti hea pianistina ning ta lõi kaasa peaaegu igal koolipeol. 1923. aastal pani Eugen kirja oma esimese oopuse, klaveripala ,,Hällilaul". Onupoja Harry Kapi surma puhul kirjutas ta loo ,,Leinamarss", mille kandis ette Suure-Jaani kirikus. Eugeni lemmikkomponistideks sel ajal olid Grieg ja Skrjabin. Eriti lähedane oli viimane, kelle loominguga oli ta lähemalt tutvunud ning kelle
Egert Kalinin 21.05.74 37405219599 1974 2 Jaan Sillmann 28.04.71 37104281631 1971 3 Jako Rokk 23.10.89 38910232669 1989 1 Jana Elmik 27.02.71 47102279662 1971 6 Jaagup Valmra 24.07.81 38107244691 1981 5 Olga Järv 04.07.58 45807043241 1958 5 Maria Karjust 14.01.58 45801142891 1958 2 Henn Treier 12.03.66 36603121923 1966 6 Riina Järv 10.08.60 46008109258 1960 3 Anna Rammul 03.10.80 48010033286 1980 5 Olga Jürimägi 17.06.84 48406173780 1984 7 Signe Lasn 18.02.78 47802188567 1978 6 Jaan Niit 11.09.84 38409118557 1984 2 Tiia Ratassepp 25.10.51 45110255977 1951 4 Aleksandr Teder 13.11.89 38911137673 1989 1 Jaan Elmik 28.03.59 35903286984 1959 6 Kaspar Vrager 25.05.59 35905252963 1959 1 Allan Jaansoo 15.02.56 35602158127 1956 3 Erkki Ütsmüts 12
a oli arstiõpe pikenenud 6 aastani). "Majaarst" asendus spetsialiseerunud arstiga, kes polnud enam mitte tagajärgedega tegeleja, vaid pigem ennetaja. Rahvuslikule arstiteadusele oli vundamenti hakatud rajama juba iseseisvuse eel seltside loomise ja rahvuskeelse sõnavara arendamise näol. Henrik Koppeli (hilisema professori ja ülikooli rektori) algatusel hakkas 1903. a ilmuma ajakiri "Tervis". 1922. a asutatatakse Akadeemiline Arstiteaduse Selts meditsiiniteaduste arendamiseks. Aleksander Rammul (prof. meditsiinigeograafilise uuringu üldjuht) ning valmis see aastail 1922-1938 kõigi Eesti 11 maakonna kohta. Ernst Blessig (oftalmoloogiaprofessor) 1922. a korraldas esimese pimedate loenduse Eestis ning arendas silmahaiguste epidemioloogiat. Ernst Saareste (otorinolarüngoloogiaprofessor) töötas välja eestikeelsed kõnestestid kuulmise uurimiseks. Mihkel Kask (dotsent) sai tuntuks tervishoiu populariseerijana mh ka raadio kaudu. Prof
Tõnu Reintamm Akad.tee 15-310 620 4436 Tõnu Ruus II 125 620 3005 Toomas Aas II 118 620 3004 Toomas Neuman Akad.tee 15A-405 620 4428 Toomas Tamm Akad.tee 15 - 419 620 2810 Triin Lillsaar Akad.tee 15A-405 620 4428 Triin Mölder Akad.tee 15 Uku Pihlak Akad.tee 15A-204 620 4081 Üllar Rammul Akad.tee 15-118 620 4400 Ülo Lille Akad.tee 15 - 411 620 4383 Ülo Rudi Akad. tee 15A-205 620 4080 Valentina Sitina V 404 620 3056 Veljo Sinivee II 114 620 3004 Vello Tõugu Akad.tee 15-228 620 4411 Velve Kõiv Akad,tee 15A-405 620 4428 Viia Lepane Akad.tee 15 - 313 620 2811
professorid Siegfried Talvik, Artur Valdes). Ülikool oli neis ühingutes ning üritustes osaline läbi oma akadeemilise pere liikmete, kes olid seltsidesse koondunud 1922. a asutatatakse Akadeemiline Arstiteaduse Selts meditsiiniteaduste arendamiseks. Oluline panus Eesti kultuurilukku on mahuka Eesti meditsiinigeograafilise uuringu läbiviimine ülikooli hügieenikateedri poolt. Tööde üldjuhiks oli prof. Aleksander Rammul (1875-1949) ning valmis see aastail 1922-1938 kõigi Eesti 11 maakonna kohta. Juba 1922. a korraldas oftalmoloogiaprofessor Ernst Blessig (1859-1940) esimese pimedate loenduse Eestis ning arendas silmahaiguste epidemioloogiat. Otorinolarüngoloogiaprofessor Ernst Saareste (1892--1944) töötas välja eestikeelsed kõnestestid kuulmise uurimiseks. Dotsent Mihkel Kask (1903-1968) sai tuntuks tervishoiu populariseerijana mh ka raadio kaudu. Üks
1911 1570 Rahnel Gert Pärnu 04:46:30 M21 672 1367 Rahnel Timo Pärnu 03:39:45 M21 1721 2325 Raid Jaak Pärnu 04:32:25 M21 2035 1809 Raid Kristjan Harju 04:54:54 M21 1113 1021 Raidma Alvar Tartu 04:01:40 M21 1075 542 Raidma Madis Harju 03:59:55 M21 1982 2053 Rajatalu Marek Tallinn 04:51:50 M21 1685 1322 Rammul Arto Tartu 04:30:15 M21 1763 2283 Rander Anti Tartu 04:35:06 M21 171 37 Randma Kristjan Tartu 03:08:19 M21 280 404 Randmaa Joel Tartu 03:17:13 M21 543 1074 Randver Kristian Harju 03:33:34 M21 896 1127 Rannala Renaldo Harju 03:51:03 M21 Oksana Perova
pärandajalt pärijale, s. o. surnud isikult ta õigusjärglastele. /Tsiviilõiguse eriosa: autoriseeritud pärijale üleminevate õiguste ja kohustuste summat, mis talle objektiivse pärimisõiguse alusel üle konspekt / E. Ilusa loengute järgi koostanud A. Rammul ja E. Talvik. Tartu: Akadeemiline lähevad. Meil lisandub siin subjektiivse pärimisõiguse mõistesse ka potentsiaalse pärija õigus Kooperatiiv, 1938, lk. 58/. otsustada kas pärand vastu võtta või mitte vastu võtta või sellest loobuda. Subjektiivse pärimisõiguse juures võiks rõhutada kahte järgmist põhimõtet: 3. Pärandaja mõiste
Tõnu Reintamm Akad.tee 15-310 620 4436 Tõnu Ruus II 125 620 3005 Toomas Aas II 118 620 3004 Toomas Neuman Akad.tee 15A-405 620 4428 Toomas Tamm Akad.tee 15 - 419 620 2810 Triin Lillsaar Akad.tee 15A-405 620 4428 Triin Mölder Akad.tee 15 Uku Pihlak Akad.tee 15A-204 620 4081 Üllar Rammul Akad.tee 15-118 620 4400 Ülo Lille Akad.tee 15 - 411 620 4383 Ülo Rudi Akad. tee 15A-205 620 4080 Valentina Sitina V 404 620 3056 Veljo Sinivee II 114 620 3004 Vello Tõugu Akad.tee 15-228 620 4411 Velve Kõiv Akad,tee 15A-405 620 4428 Viia Lepane Akad.tee 15 - 313 620 2811
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
