Head lapsed need kasvavad vitsata Kas head lapsed kasvavad vitsata? Tänapäeval on see küsimus väga laialt levinud. Sellel küsimusel on nii pooldajaid kui vastuolijaid. Osad arvavad, et lapse füüsiline karistamine on väär. Mõned aga peavad seda vajalikuks ja arvavad, et muud moodi ei olegi võimalik lapsi kasvatada. On palju peresid, kus laste kasvatamisel kasutatakse vägivalda. Kui laps teeb midagi valesti, siis vanem võtab endale õiguse teda füüsiliselt karistada anda kas rihma, tutistada või raputada
vanemate ees võisid tunda. Tänapäeval muretsevad tihtipeale hoopis õpetajad, kes koos õpilaste vanematega direktori juurde kutsutakse. Oma lapsi kasvataksin ma kindlasti teistmoodi, kui teevad seda praegu paljud noored emad ja isad minu ümber. Kingiksin neile lapsepõlve, mis õpetaks neid ka edaspidises elus hakkama saama. Et lapsepõlves kalliks saanud paigad ja lihtsad asjad tekitaksid neis igatsust olla veel laps ja.. et nad kasvavad ilma vitsata, kuid ka ilma pideva e-maailmata, mis rööviks neilt lapsepõlve.
mõnitamine, terroriseerimine, manipuleerimine jne. Kõik need võivad lapsele nii palju haiget teha, et vahest tahab laps isegi omalt elu võtta. Selliseid juhtumeid on küll ja küll. Kui inimesed ei oska last kasvatada õigete meetoditega, siis miks üldse tahta last? Vähesed ei ole ka kriminaaljuhtumid, kus politsei või lastekaitse peab lihtsalt lapse(d) vanemate juurest ära viima, sest vägivald kodus on üle piiri läinud. Mina arvan, et head lapsed tõesti kasvavad ilma vitsata. On ju ammu teada, et mõistust ei saa kellelegi lihtsalt pähe taguda, vaid inimene peab ise oma vigadest õppima, et teada saada. Vahest võib koduvägivalla põhjuseks olla ka see, et lapsevanemal endal on olnud samasugused vanemad, kes teda peksid. Sellisel juhul võib inimesel olla selline lastekasvatusmeetod juba psüühikas ning ta ei oskagi muud teha kui lüüa. Viisakad, korralikud ja intelligentsed lapsed aga kasvavad
Head lapsed kasvavad vitsaga või vitsata? ,,Kui üks laps lööb teist, siis me peame teda kiusajaks. Kui nooruk klaarib arveid rusikaid kasutades, siis me peame teda pätiks. Kui seesama nooruk võtab naise ja avaldab talle ,,armastust" teda lüües, siis peetakse teda vägivallatsejaks. Aga kui sellest samast noorukist saab lapsevanem ja ta kasutab oma lapse kasvatamisel karistamist, siis peetakse seda sageli normaalseks." ( Mari-Liis, 2017). Lugedes lastekaitseseadust, siis on paragraafina välja toodud järgmine lõik: § 24.
Paraku see nii ei ole, kuna igalühel on õigus end välja elada just sellisel moel nagu ta ise soovib. Kasvatuse aspektist pole see hea, kuna poisid võivad hakata oma tundeelu sissepoole elama ning lahendama probleeme näiteks vägivallaga. Samas kui tegemist pole vaimsete asjadega, vaid nt lihtsalt kerge kukkumisega, siis pole selles minu arvates midagi halba, kui poissi sellega lohutada, kuna tavaliselt nad nutavad pigem ehmatusest, kui valust. Head lapsed kasvavad vitsata Kui reeglid on kehtestatud, tuleb neid ka täita vastasel juhul saab rikkuja karistada. Selle mõistmist peaks juba lapsele süvendama. Ka Laps on täisväärtuslik ühiskonna liige, seega kohustatud õppima vastutust. Iseasi on aga see, mis on kellegi jaoks karistus moraalne või füüsiline etteheide. Olen sellega nõus, et head lapsed kasvavad pigem vitsata, kuna paraku on nii, et vägivaldsus peres kandub edasi ka lapsele nii vaimses, kui füüsilises mõttes.
Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla Vanaisa – Sulev Nõmmik Filim on ikka hea tagaside siiani on ta paljude lemmik .Isegi nooremate seas kes näevad seda esimest korda .Film on põnev ja kaasa haarav . Filmi muusika annab väga hea tunde ja sõnad mida lauldakse on väga õpetlikud.Ja mulle endale meelidb lugu kus ema aasal laulab et lasp see kasvab vitsata. Seal on igal kohal oma meloodia kui on midagi kurjemat siis on süngemat muusikat ,aga kui midagi kavalat siis vaikne . Filmiheli andmise ülesanne on see ,et vaataja kes seda filmi näeb oleks põnevam ja kaasa haarvam .
LAPS ON KODU PEEGEL LAPS – KODU PEEGEL? Raimond Kaugveri 1980-ndate menuromaani „Meie pole süüdi“ filmivariant kannab pealkirja „Õnnelind flamingo“. Ehkki peategelase Vahur Puustaki isa Justus uskus tõsimeeli, et inimest saab kasvatada ainult rubla ja rusikaga, sirgus perepojast õigust täis nooruk, kes ei löönud vägivallatsedes risti ette. Paraku pidas selleski loos paika teada-tuntud tõde, et laps on kodu peegel. Viha ja raev ei teki tühjalt kohalt, enne neid käib kurbus ja frustratsioon, aga kuidas saab nõnda olla, et keegi kodustest ei märka, kuidas noor inimene muutub rõõmsast lapsest isepäiseks teismeliseks? Nii muutus ka loo peategelane Vahur Puustak, ning tema käitumist märgati alles siis, kui ta oli hakkama saanud millegi kohutavaga. Vahur oli üksiklaps ning tema ema uskus põhimõttesse, et head lapsed kasvavad vitsata ning keelas ka isal poega ...
Kõne Austatud kuulajaskond.Olen täna siia tulnud läbi kümnete pakaste,mööda mitmeid liustike ning lõputuid kanepipõlde,et arutleda laste murede ja rõõmude üle.Enne kui ma alustan,siis ma viskan kiirelt pilgu peale sellele auditooriumile,et vaadata,kas siin on lapsi,kes on kohe mõnuga maltsa saanud. Nii.Nagu te teate,pole kerge olla laps.Murelapsi on meil väga palju.Keda on väiksena jalast sikutatud,tillist tõmmatud või kes on pidanud tunde hobusekõntsa koristama.Ja ma ütlen,see viimane asi neist pole üldsegi tore.Muidugi on olemas ka neid lapsi,kelle lapsepõlv möödus helgelt nagu kukejalg,mis lisab vahelduva eduga hoogu juurde.Taat viskas lapsele jakobsoni pihku ja andis põnnile mõista,"löö see raha laiaks,ainult ära naisi koju vea". Muidugi polnud raha omamine üks tähtsaimatest rõõmudest,mis just teieni tõin ning selle üle hakkamegi nüüd arutlema. Mõtisklegem hetk nüüd oma lapsepõlve üle.Oli see hea,rahulik?Valus,kurb?Kui to...
hügieenialaseid. See kokku moodustabki põhiosa vanasõnade temaatilisest perifeeriast. Uurijad on korduvalt tähele pannud, et vanasõnad räägivad üksteisele vastu: mida ühed jaatavad ~ käsivad, seda teised eitavad ~ keelavad. Nii näiteks on eesti vanasõnades peaaegu pooleks vastandlikke arvamusi selle kohta, kas lapsi tuleb kasvatada ja õpetada ainult suusõnaga või peab neile andma ka ihunuhtlust. (Nt. Vili ei kasva vihmata, lats ei ilma vitsata. Ja Mida armsam laps, seda kibedam vits. Kuid Lahke sõna aitab rohkem kui vits. Ja Hea laps kasvab vitsata.) Teisalt on vanasõnade ellusuhtumises ja maailmavaates midagi läbivalt ühtset. Nad on julmade sotsiaalsete ja majanduslike olude peegeldus. Maailm on vanasõnades karm ja vaenulik keskkond, kus halba leidub rohkesti, head aga jätkub vaid vähestele. Töö ja vaev selles maailmas on paratamatu. Teatakse, et suhtlemises
Kahesel istmel istus umbes kuueaastane poiss oma emaga. Üksikul pingil aga vanatädi tordi ja lilledega. Poiss muudkui kiigutas aga oma jalgu - ikka kops-kops vastu tordikarpi. Tädi ei pidanud vastu ja palus poisil lõpetada. Selle peale vastas ema: "Oi, ärge teda keelake, meil on vabakasvatus." Tädil ei jäänudki muud üle, kui mujale kolida. Buss aga uras edasi. Meile kõigile tuttavas teoses ,,Nukitsamees" kõlavad laulusõnad ,,Head lapsed, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm." Viimase kahe aastakümnega ongi üha enam levima hakanud vabad kasvatusvõtted. Meie argises kõnepruugis kasutatakse tihti vabakasvatuse mõistet, nagu oleks tegu hoolimatu ja inetu käitumisega või selle õigustamisega. Ent kasvatuse ajaloos on vabakasvatusel küll hoopis teine tähendus, mis pigem räägib nõudlikkusest kasvataja enese isiku vastu ning tema hingesuurusest. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.
laste vastu vaenulikud ja ei oskagi ennast muudmoodi kaitsta kui teisele füüsiliselt liiga tehes. Hea näite saab tuua Ilmar Raagi filmist "Klass", mis sisaldab rohkelt koolivägivalda ja tänapäeva noorte igapäevaelu. Võib ka juhtuda, et vägivaldsete vanemate järeltulija ei saagi aru, et ta midagi valesti on teinud, sest tema kodus on see täiesti tavaline, et sõnu ei kasutata-ainult füüsilist karistust. Mina arvan, et head lapsed kasvavad siiski vitsata. Ma pole kunagi mõelnud, et maimukesi tuleks hellitada ja ainult sõnadega kasvatada, kuid ma kindlasti ei poolda ka kehavigastuste tekitamist. Näiteks tutistamine on karistus, mida iga laps väiksena kardab, sest see on valus, kuid see ei tekita midagi muud peale hirmu ja hetkevalu. Arvan, et selline karistus on piisav, kui sõnadega asja lahendatud ei saa, kuid midagi enamat küll teha ei tohiks, sest see jätaks lapse hinge juba suuremad haavad ja võib juhtuda, et
,nüüd juba väikest venda.Ega ikka kõike ei saa, mida laps tahab! Isa: Ei tea jah ,mis tema väikeses peas küll toimub. Vanaema: Küll tänapäeval need lapsed on ikka kärsitud .Nuruvad ja nuruvad aga kõike võimatut ja enne ei lõpeta, kui asi käes on.Kombeid peaks lapsele õpetama. Vanaisa:Ehk peaksin homme metsast vitsa tooma.Paneb lapsele aru pähe. Ema : Mis te nüüd ajate pada juttu? Peedu on hea poiss,ei ole temale vaja triibulisi ühtigi teha.Head lapsed kasvavad ka vitsata. Vanaisa: Aga kõige paremad põngerjad sirguvad siiski koos vemblaga. Ema: Aitab nüüd sellest jutust nüüd.Tuleb loota ,et see jõmpsikad mõne lollusega hakkama ei saa.Tänaseks aitab küll,kell on palju.Minge nüüd kõik magama ! Kõik lahkuvad. Hommik (Peedu tuba) Peedu ema : Ärka üles,hommikusöök on juba laual ! (peedu ei tee välja), PEEDU ,marss voodist välja! Peedu: Jah,juba tulen. (lahkuvad koos Peedu toast) (Söögilaua ääres) Kõik istuvad ja tegutsevad
lapse füüsilise karistamise aktsepteerijate osakaal suurem kui nende hulgas, kellel peres lapsi pole. 2000. aastal viis AS Emor läbi uuringu kampaania ,,Ära löö last" raames, et hinnata hoiakuid laste kehalisse karistamisse . Lapse löömisse suhtus taunivalt 55% inimestest. Uuringus ilmnes oluline erinevus naiste ja meeste suhtumises karistamisse . Naised on veendunumad karistamise efektiivsuses, 13% naisi pooldas täielikult väidet, et ilma vitsata last inimeseks ei kasvata. Erinevused ilmnesid ka eestlaste ja muulaste suhtumises laste karistamisse. Kui 49% eestlastest pooldas laste karistamist, siis vaid 26% muulastest pidas laste karistamist õigeks. Erinevus hoiakutes on Tallinna ja maa elanike seas, kui 28% tallinlastest pooldab karistamist siis maa elanikest 55%. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti ühiskonnas on traditsioonilised hoiakud, mis rõhutavad
13. Esimine laps pidi poig õlema, sis õli mies täitsamies 14. Hallid juuksed eide ehe, töö tütarlapse ehe 15. Head lapsed saavad oma külase mehele 16. Hea ema kasvatab alati head lapsed 17. Hea isa kasvatab paha lapse, aga paha isa kasvatab hea lapse 18. Hea laps hästi, paha laps pilla-palla 19. Hea laps kasvab hirmuta, paha mitte pekseteski 20. Hea laps kasvab vitsata 21. Hea laps, kes hästi tansib, parem laps, kes paegal seisab 22. Hea laps mõistab isegi, paha laps ei mõista paludeski 23. Hea laps mõistab sõrme näitust, paha lapsele ei aita peksminegi 24. Hea laps oksendab, paha laps pasandab8 934Hea laps on vanama abi 25. Heal lapsel andakse võidleiba, nutjal ei natukestki 26. Heal lapsel himu aeoti 27. Heal lapsel mitu nime 28
2 Nagu näha, on laste väärkohtlemine olnud olemas juba enne selle mõiste kasutusele võttu või selle nähtuse uurimise algust. Tähelepanu on hakatud sellele pöörama alles 1970. aastatest. Siis hakati kasutusele võtma meetmeid, mis pidid laste heaolu parandama ning püüti leida meetmeid, et seista laste õiguste eest ja lõpetada nende väärkohtlemine. 3 Kuigi praeguseks üldine hoiak mõistab vägivalla lapse suhtes hukka, siis on jätkuvalt palju lapsevanemaid, kelle arvates ilma vitsata ei saagi last kasvatada ning vaimset vägivalda selle märkamatuse tõttu kasutatakse piiranguteta4. Ohvriabi käsiraamat defineerib lapse väärkohtlemist nii: ,,Lapse väärkohtlemine on kompleksne nähtus, mis hõlmab mitmeid, sageli omavahel läbipõimunud väärkohtlemise 1 Verhellen, E. Lapse õiguste konventsioon. Tallinn: Lastekaitse Liit. 2000. lk 10. 2 Sealsamas, lk 11. 3 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda
piraat sellest tegevusest tulu ei saa. BSA Eesti komiteesse kuuluvad praegu IT, Gensi Tarkvara, Baltic Computer Systems, Autodesk, ja teised. Gensi Tarkvara tegevdirektor Anneli Heinsoo arvates ei piisa siiski ainult teavitamisest ja üldsuse harimisest:"Meie idee on ainult teavitada ja selgitada, samal ajal ei tohi see ilma vürtsita toimuda, ka seadus peab kaasa käima", selgitas ta,"Niisama teavitamine ei aita, ilma vitsata ei saa." Eestis tuleb suhteliselt kiiresti luua korralikult funktsioneeriv intellektuaalse omandi õiguskaitse süsteem, see on otsene eeldus investeeringute saamiseks. Näitena võib tuua Tsehhi vs. Rumeenia, kus esimeses on funktsioneeriv kaitse olemas, tarkvara turumaht on 60 miljonit USD, piraatluse tase on 85% ja loodud on 30000 töökohta. Rumeenias, kus kaitset ei ole, on turumaht 3 miljonit dollarit. Piraatluse pärssimine soodustaks koheselt uute töökohtade teket. Samuti
«Arvad sa?» «Mis siis muud, preili Adelheid?» «Aga mina arvan, et uks siiski lahti tehti, ja et-see keegi muu ei olnud kui kupja tütar, kes igal pool luuramas ja kuulamas käib, kus midagi räägitakse. Homme lasen temale hea nahatäie vitsu anda.» «Pai preili, ma ei saa teist aru.» «Kuidas nii?» «Teie olete muidu nii hea ja lahke kui ingel; kuidas võib teie süda siis lubada, et teist inimest pekstakse?» 192 «Jampsid sa, Maieke? Kas ori ilma vitsata võib elada? See on ju neile niisama tarvilik kui igapäevane leib.» «Kes teile seda on ütelnud?» «Kõik inimesed.» «Pai preili, teiis olete minust targem ja teil võib õigus olla; siiski palun ma südamest, et te kupja tütre nuhtlemata jätaksite.» «Oh sina, tuikese hing!» naeris Adelheid rõõmsalt. «Kes sinu palvetele vastu võib seista? Jäägu ta siis seekord veel karistamata, aga tuleval korral saab ta kahevõrra.»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
