varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid (templites) religioosne puhastus- ja kasvatusvahend lisaks rituaalidele rikaste meelelahutuseks Mesopotaamia. Sumerid esimesed tekstid tunti kvindiringi muusikaline tõendusmaterjal: pillid ikonograafia (pitserid) mõjutasid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikat kirjutati savitahvlitele muusikapraktikast Mesopotaamia vallutajad: amoriidid, tähtsaim linn babülon
Üldiseloomustus Muusiku koht Ühehäälsus või Muusikainstrumendid Uued zanrid ja Tähtsamad heliloojad ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi
Meloodia - rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Rütm - helivältuste korrastatud järgnemine Tempo - muusika esitamise kiirus Dünaamika - helitugevus ja selle muutumine muusikateoses Tämber - muusikainstrumendi või hääle iseloomulik kõlavärv Vorm - heliteose ülesehitus Harmoonia - helide kooskõla; õpetus akordidest heterofoonia - mitmehäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide samaaegsest kõlamisest homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Gregoriuse laul - laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel : ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, lähtub loomuliku kõne rütmist, levis suuliselt Neima - Noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale
Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal
VENE MUUSIKA · Kiievi-Venemaa, Novgorod · BÕLIINAD vene vägilaslaulud · SKOMOROFF rahvalaulik, kutselised muusikud, laulavad, tantsivad, mängivad pilli, mustkunstnikud, näitlevad, taltsutavad loomi. Kirik ei sallinud. 1649. aetakse välja. · 18. saj trükiväljaanded rahvalauludest · Talupojalaulud, aeglased, lüürilised, polüfiinilised, mitmehäälsed muutub kaovad saatehääled harmooniline mitmehäälsus, rütmiliselt igava, · 18. saj linnalaulud · Romanss, tantsumuusika, -laulud · Ristiusk võeti vastu 998. aastal KIRIKUMUUSIKA · Õigeusk, jumalateenistus (Bütsantsist) · Dmitri Bortnjanski 1751 1825, tuntuim helilooja, 7a õuekapellis Peterburis, 10a õppis Itaalias, 1769. a ÕUEKAPELLI JUHT · 17. saj mitmehäälsus · Uus zanr VAIMULIK KONTSERT KOORILE (dünaamiline, kontrastne, kõlav, mitme koori vaheldumine) · Vassili Titov tuntuim autor
Vanem rahvalaul *varane vokaalmuusika tekke aeg kauge minevik, e.m.a regivärsiline laul *tekkis u 2000 aastat tagasi liigid: töö-ja tavandilaul, laste-ja hällilaulud, kiigelaul tekst jaguneb värssideks, igale tekstisilbile üks siplnoot algriim- sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas parallelism- ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. vanema murdekeele kasutamine pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg viis *heliulatus suhtleliselt väike(3-5 astet), helikõrgused ontoneeritakse tihti ebamääraselt regilaulud on ühehäälsed. Lõuna-Eestis burdooni(pidev mitmehäälsus). Setumaal mitmehäälsus(ülemine hääl killõ, alumine hääl torrõ) esitus *eeslaulja ja koori vaheldumine, koori liitumine eeslauljaga värvi viimastel silpidel *lauldakse ilma pilli saateta *sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus te...
Renessanss-taassünd(antiikkultuuri) Hakati huvi tundma inimeste vastu keskaegne vs renessanss: realistlikum, detailsem, perspektiiv Kunst- Itaalia Muusika-Prantsusmaa 14 saj.-(missa, motett)(guilla de machaut) (ilmalikmuusika)(autor oluline) 15saj.-sajaaastane sõda laastas maad sp läks madalmaadesse. Koolkond-rühmitus kes lähtub loomingus samadel põhim. uus muusikastiil- imitatsiooniline polüfoonia Polüfo-mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imita-mitmehäälsus, mis hakkasid 11 jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakuj. (kaanon) Milline muusikavõte oli selle aluseks- hääled tuletatakse teistest ja hääli on kirjas vähem kui tglt Intervall-kahe heli vaheline kaugus kesk-kvart kvint, renesanss-terts sekts Orlandus Lassus: röövimine Stsiilia kuninga poolt, nooditehnika areng/Giovanni:Kirikud,vastureformatsioon Väljenduslaad- impulsiivne, värvirohke, jõuline/Giovanni:tasakaalustatus, vaoshoid, korrastatud madrigal- tõsise fil...
Barokk 17. saj – 18. saj esimene pool ÜLDISELOOMUSTUS Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas. Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv, pillide tormiline areng, orkestrimuusika buum, kujunes välja barokkorkester. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. MUUSIKA KOHT ÜHISKONNAS Muusika muutus kuulamisobjektiks, kontserdid publikule. Tekkis professionaalsete muusikute klass, muusikud töötasid õukonnakapellides ja kirikukapellides (kirik kontserdipaigana) ning ooperiteatrites. Ooperi teke. ÜHEHÄÄLSUS VÕI MITMEHÄÄLSUS Polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus. MUUSIKAINSTRUMENDID Täiustati keelpille, tähtsaimaks soolopilliks sai viiul. Konstrueeriti fagott, võeti kasutusele haamerklaver. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. UUED ŽANRID JA VORMID Ooper Esimene ooper: “Orpheus” Orpheuse aaria – C. Monteverdi Oratoorium (messias) – mitmeosaline teos solistid...
basso continuo e generaalbass – barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest barokktrio – barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga concerto grosso – barokiajastul tuntud instrumentaalkontserti tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel ja suurem toetav pillikoosseis homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvalt meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kammermuusika – ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika keelpillikvartett – kammeransambel, kuhu kuuluvad kaks viiulit, altviiul (vioola) ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos
Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis. Fuuga polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda Atonaalsus kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl puudub Gregooriuse koraal vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul. Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. Homofoonia mitmehäälsus, kus üks hääl on juhtiv, teised moodustavad harmoonilise saate. Avamäng Impressionism loodusest inspireeritud hetkemuljete kunst. üheosalises sonaadivormis Instrumentaalansambel kujunes välja klassitsismi perioodil. Klaveritrio: viiul, klaver, tsello. Keelpillitrio: viiul, alt, tsello. teos Keelpillikvartett: I, II viiul, alt, tsello. sümfoonia orkestrile
Kirjakeele kasutamine 5. Murdekeele kasutamine 5. Murdekeele tähtsus väheneb Meloodi 1. Heliulatus väike, 3-5 astet, astmeline liikumine, ilma 1. Heliulatus suureneb 6-12 astet a hüpeteta, lauldakse eriti ebamäärase kõrgusega 2. Viis hüppeline 2. Enamasti ühehäälsed 3. Helikõrguste täpne laulmine 3. Esineb heterofooniat(juhuslik mitmehäälsus 4. 20. saj. levib mitmehäälsus 4. Esineb burdoonheli(saatehääle laulmine ühel noodil) 5. Alumine hääl-torrõ. Ülemine hääl-killõ Esitus 1. Levinum koori ja eeslaulja vaheldumisi laulmine 1. Lauldakse kõik koos või üksi 2. Kasutatakse ettehaaravat sisseastumist(7. ja 8. silpvärsis 2. Laulmine pilli(kannel, lõõtspill) saatel eeslaulja ja koor koos) 3
Rahvalaul. esitati mitmehäälselt, eeslauljaga liitusid hääled mis hargnesid ja sulasid kokku. II Keskaeg (10.saj-17.saj I pool)- Arenes rahva- ja kiriku muus. 1) rahvamuus.areng &teke Keskaj. alguses tekkis laululiik bõliina( on jutust. sisuga vene kangelaslaul (vabadusvõitl. kangel.teod,kangel.) Tekst oli muusikast tähtsam.) mille kõrvale tekkis hiljm lüürilised laul (tundeküllased,nukrad,murelikud. Eeslaul. alustab, koor lisandub uue meloodiaga tekib mitmehäälsus mis on omap vene rahvamuus. Iseloom. oli ühe silbi venitam. üle mitme noodi) 11-17. Saj. tegut. rändmuusikud e. Skomorohhid. Nad olid veiderdasi,riietasid karusid,laulsid,mäng pille,. Rändasid mööda ilma. Rahvpillid lihtsa ehitusega pillid. Keelp -gusli gudok domra balalaika. Puhkp- viled sarvepillid. 2)Kirikumuus.areng &teke Sai alguse sellest et suurvürst Vladimir võttis vastu ristiusu. Kirikulaul oli profesjon. Vene muus. Kõige tähtsam osa. Alguses lauldi ühehäälselt
6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga, tavaliselt instrumentaalsaateta 13. luteri koraal- saksa protestantlik kirikulaul 14. madrigal-14. saj itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm 15. kontsert-mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile 16. ooper-lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst 17
Tegevusalad olid karjakasvatus ja põlluharimine. Oli usk loodusjõududesse, oli paganlik usk. Vanimad laulud on töö- ja tavalaulud. Meloodia läks allapoole, hüppeid oli vähe. Rütm oli iseseisev ja viisist sõltumatu. Nende meloodia oli igav ja ühekülgne. Esineb 2/4 ja ¾ taktimõõdu vaheldumist. Neil leidub 5, 7 ja 11 osalist taktimõõtu. Kasutati vanu ja täiesti tundmatuid laade. Rahvalaulus on neil arenenud mitmehäälsus. Ka nende rahvalaulu säilitati suulisel teel. . Keskaeg On kaks erinevat suunda1)rahvamuusika, 2)kirikumuusika Rahvamuusika teke ja areng Eriti hakkas levima bõliina jutustus kangelase sõjaretkedest, mida esitati gusli saatel. Räägiti sõjaretkedest. Bõliinades on tekst tähtsam ja meloodia on lühike, pidevalt korduv. Lüürilised laulud Lüürilised laulud levisid 16.-17.sajandil. Olid nukrad ja murelikud laulud. Kodumaa igatsus soldati. Lüürilisel laulul on eeslaulja,
Muusika arvestus Liturgia- Kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus Trubaduur- Rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal Reekviem- Leina jumalateenistus v selle tarbeks kirjutatud muusika. Mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks Luteri koraal- Saksa protestantlik kirikulaul Madrigal- Klassikaline Itaalia luulevorm. 16.saj kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul Kapell- Instrumentaalansambel, väike orkester, algselt kirikukoor Homofoonia- Mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harmoonilise saate Polüfoonia- Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Ooper- Muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Retsitatiiv- Kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- Evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm
- Apolloni kultus - lüüra. kitara, forminks - Dionysose kultus - aulos, barbiton, süürinks - Pillid: paanivile, kitara, aulos ja topeltaulos Vana-Rooma 2. saj I pool eKr - 5. saja lõpp pKr - Lähtuti vanakreeka muusikapärandist - Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes - Orkester dirigendiga(jalalöögid) saateks laulule - Orkester oli ka iseseisev esineja vahetevahel - Instrumentaalmuusikas oli mitmehäälsus - Hakati korraldama kontserte - Keiser Nero valitsemisajal toimusid Roomas muusika alaal mitmesugused võistlused, Nero oli andekas kitarrivirtuoos - Elukutselised plaksutajad - klaköörid - Kujunes pantomiim - Pillid: Vana-Rooma vesiorel, tiibia Varakristlik muusika 1. saj II pool - 6. saj - Kristlus sündis Palestiinas ja levis algselt Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika aladel
MÕISTED 1. Polütonaalsus- mitme toonika üheaegne olemasolu. 2. Sümfoonia- harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile 3. Atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist 4. Kromatism- diatoonilise heli ja teda täiendava altereeritud heli järgnevus. Täielik kromaatiline helirida sisaldab 12 helikõrgust. 5. Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate 6. Polüfoonia- mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest 7. Multimeedia- heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti arvuti abil seostatud esitus 8. Traktaat- uurimus.Selle rütmikäsitlus toetub suures osas India traditsioonilisele muusikale. 9. Postmodernism- globaalne kunstiline hoiak, mis järgneb modernismlikule hoiakule.
Sõltuvalt konkreetsest kavast koosneb ansambel kahest (lautolaulud) kuni kuuest (keskaegne mitmehäälsus, renessansi ansamblimuusika) muusikust. Programmid on paindlikud, neid võib ühendada ja kombineerida vastavalt vajadusele. Järgnevatel lehekülgedel on näited kavadest, mida oleme viimasel ajal esitanud. Salvestused: ADORATUR ROSA XII-XIII sajandi Hispaania muusika. Rahvalikud portugali-galiitsiakeelsed Neitsi Maarja laulud (Cantigas de Santa Maria) ja ladinakeelne varajane mitmehäälsus Calixtinuse ja Las Huelgase käsikirjadest. SABBATUM -- 12 Black Sabbathi laulu (War Pigs, The Wizard, A National Acrobat ja teised) lauldud ladina keeles ja mängitud keskaegsete pillide koopiatel Muusika näited: Da ciel venne messo Quia felix pueritia novello - Il Laudario di Hildegard Bingenist Cortona, XIII sajandist (1098-1179)
Muusika arvestus 2. Seleta mõisted ● Gregooriuse laul - roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. ● Missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline heliteos (harilikult 5- või 6-osaline). ● Trubaduur - rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal. ● Luteri koraal - saksa protestantlik kirikulaul. ● Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate. ● Polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest.(kaanon) ● Ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst. ● Passioon - oratooriumižanri alaliik, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm.
*madrigali keerukaim vorm oli caccia(jaht) *KÕRGRENeSSANSS *Madalmaad *madalmaade vokaalpolüfooniline ajastu *olulised zanrid: 1)missa 2)motett 3) ilmalik polüfooniline laul *Madalmaade polüfoonia arendatuim võte oli kaanon 1)sama meloodia esitamine erinevates hääldes hilisema algusega 2) vähikaanon- tagantpoolt ettepoole 3) peegelkaanon 4) vähipeegelkaanon *15.saj alguses oli 3 häälne polüfoonia *sajandi keskel lisandus Bass *polüfoonia- mitmehäälsus kus kõik hääled on võrdsed *a capella- laul kapelli saatel/ ilma saateta vokaalmuusika *orlandes lassus *G.P. da Palestina *HILISRENESSANSS *1517. aastal vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. *ta naelutas Saksamaal Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi, protesteerimaks valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu.muutus jumalateenistusse liturgia. Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule-luteri koraale
2. GLORIA IN EXCELSIS DEO au (au olgu jumal kõrgel) 3. CREDO IN UNUM DEUM usun (mina usun ühte jumalat) 4. SANCTUS/ BENEDICTUS püha/kiidetud olgu 5. AGNUS DEI jumala tall Reekviem leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks Tuntuim sekvents (vaimuliku luule vorm keskajal), mis on kasutusel tänapäevani, on DIES IRAE. MITMEHÄÄLSUSE TEKE Esimesed teated mitmehäälsest muusikast pärinevad 18.sajandist. Juhuslik mitmehäälsus eksisteeris kindlasti juba varem. Varaseimat mitmehäälsuse tüüpi nimetatakse ORGANUM Lääne-Euroopa keskaja muusikas esinev varaseim polüfoonia tüüp Paralleelorganum hääled liiguvad paralleelselt Vaba organum - hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 13. sajandil muutus mitmehäälsus keerukamaks: tekkis MOTETT. Motett iga hääl laulab erinevat vaimulikku 13
2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - Suursugune ,väärika rütmiga laulud, mida saatsid: šalmeid / topeltšalmeid (topeltflööt), harfid ja lautod - Keskmise riigi aegadel pandu kirja hümnitekst - Kasutati 5-7 astmelisi heliridu (oletus) / Kasutusel ühe- kui ka mitmehäälsus - Orkestrid 4.Vana-Kreeka 8.saj - 2.saj I pool eKr - Muusikat õppisid kõik vabad inimesed - Apolloni kultus: lüüra, kitara, formiks - Dyonisuse kultus:aulos, barbiton, süüriks, - Vana-Kreeka pillid: forminks (pmst kitara), lüüra, harf, aulos (flööt), paanivile e süüriks (14 eri vile) Jaguneb kolmeks perioodiks: *Arhailine ajajärk *Klassikaline ajajärk
atonaalsus kohati Itaalia 14. sajandil o nimetus Trecento o linnriigid ja majanduslik tõus o õukondlik elegantse ilmalik seltskonnamuusika o Ajastu suurkuju oli pime muusik Francesco Landino o Ilmalik vokaalpolüfoonia Madalmaade muusikaajalooline taust 15. sajandil o Burgundia hertsogiriik o Langes varad Prantsusmaale o Toetas kultuuritegelasi o Tekkis renessanssi ideaal Faux Bourdon o Inglise ja prantsuse muusika mõjutas renessanssimuusikat o Inglise mitmehäälsus Lauldi terts-ja sekstintervallides (dissonantsid) o Faux bourdon saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides vale bass o John Dunstable kasutas neid julgelt määras kindlaks dissonantside kasutamise korra Uued zanrid 15. sajandil o Cantus-firmus-missa ilmalik viis mitte gregoriaan, tenor bassiks o Paroodiamissa missa aluseks ei ole ainult ühehäälne viis, vaid terve varemkirjutatud teos ,,paroodia" jäljendamine
Motett Mis on Motett? Mitmehäälne Prantsusmaa 1218 saj. Organum Mitmehäälsus Rütm Erinevad sõnad Ei olnud kahe häälne Kir ik 1213 saj. 15 saj. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lugu http://www.youtube.com/watch?v=oxAkTQZCsc Kasutatud allikad Et.wikipedia.org Ak.rapina.ee www.annaabi.ee www.youtube.com
Gregooriuse laul- ühehäälne kirikulaul (Euroopa muusika alusmüüriks) Esitasid posid või mehed (mungad) ilma saateta, ning ladina keeles Palju liike!!! Ühetaolisest tekstilugemisest paaril noodil kuni liikuva meloodiani Alguses lauldi kirikus oma tavade kohaselt, hiljem kinnitati ühtne jumalateenistuse kord ja kindlad laulud (Paavst Gregorius I )- tema auks nimetati katoliku kiriku viide Gregooriuse lauludeks Tähtsus- kasvas välja mitmehäälsus. Lauldakse ka tänapäeval katolikes kirikutes ning kloostrites Missa- igapäevane peamine jumalateenistus, ülesehitus keeruline ning seotud mitmete rituaalidega (armulaua jagamine, jne) Sarnaneb rooma katoliku ning luterliku kirikuga! Jaguneb: sõnaliturgia ja armulaualiturgia. Sõnaliturgia keskmes õpetus. Vaheldumisi lauldakse vaimulikke laule ning loetakse pühakirja tekste ja kommenteeritakse neid jutluses.
Homofoonia 1 juhtiv hääl, teised aatehääled Instrumentaalmuusika muusikainstrumentidele kirjutatud muusika Interpreet muusikateose esindaja Klaster kobarkooskõla Aaria soololaul (ooperis) Kromaatiline helirida helirida, mis kõlab pooltoonides Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Oopus helilooja teos(t)e järjekorra nr Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutis Polüfoonia mitmehäälsus, kõik hääled iseseisvad, võrdse tähtsusega Sakraalmuusika kirikumuusika Unisoon ühekõlaline ja vähemalt sama kõrgusega heli kooskõlamine Virtuoos-tehniliselt väga kõrge tasemega esitaja Vokaalmuusika-muusika, mis on kirjutatud hääl(t)ele, seotud lauluga
VÄLJENDUSVAHENDID on muusikalised tööriistad, mida helilooja kasutab heliteose kui kunstilise teose loomisel. RÜTM - erinevate helipikkuste üksteisele järgnemine; nt kiire rütm, punkteeritud (tai-ri-tai- ri), rahulik TEMPO - heliteose esitamise kiirus; nt kiire, mõõdukas, rahulik, kiirenev TÄMBER - kõlavärv; nt hele, läbilõikav, müstiline, metalne DÜNAAMIKA - helitugevus ja selle muutumine; nt valjenev, mitmekesine, vaheldusrikas MELOODIA - erinevate helikõrguste üksteisele järgnemine; nt astmeline, pentatooniline HARMOONIA - kooskõla; nt heakõlaline e. konsoneeriv, halvakõlaline e. dissoneeriv VORM - ülesehitus; nt 2-osaline AB, 3-osaline ABA, rondovorm ABACA, variatsiooni vorm AA, A2A3 >>need nr-id on pisikesed, pm nagu mates kirjutatakse tähtede kõrvale, nt x1, x2<< FAKTUUR - helikude; nt ühehäälne, mitmehäälne (mis omakorda on 'homofooniline' - meloodiahääl+saade ja 'polüfooniline' - mitmehäälsus), hõre (kõik pillirühmad ei mängi ko...
Liigid: * töö-ja tavandilaulud * jutustavad ehk lüroeepilised * lüürilised laulud * laste- ja hällilaulud Tekst: jaguneb värssideks, moodustab mõttelise terviku, igale silbile üks noot, algriim, parallelism-mõttekordus, vanema murdekeele kasutamine, pikad tekstid, südmuste aeglane kulg. Viis: toon, hääl, meloodia. Väikeste ulatustega, 3-5 astet, viis lähtub tekstist, enamasti kas ühe-või kaherealised (refrään), enamasti ühehäälne, Lõuna-eestis mitmehäälsus (Setomaal) ehk heterofoonia. 1) Esitusviis lauldakse ilma saateta 2) Sageli improviseeritakse teksti esitlus käigus. 3) Lauldakse kas üksi või kooriga koos (eeslaulja), koor liitub eeslauljaga viimasel silbil. Üksi laulid hällilaule, koduseid töölaule (ketramine, või keetmine) Ettekande viis - sageli liikumine koos lauluga.
Renessanss muusikas KT (10 klass) 1) Millal oli renessanss muusikas? 14.saj-17.saj 2) Milline oluline maailmavaateline muutus kaasneb renessanssiga? Miks? Oluliseks sai isikuvabadus ning inimest hinnati rohkem isikuomaduste põhjal. 3) Milline oluline muutus toimub muusika ja autori suhtes? Hakati seostama teost ja autori. 4) Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Instrumentaalmuusika 5) Kuidas saab esitada renessanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? Kõiki hääli võib laulda Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides 6) Mis oli renessanssiajastul muusikas ideaaliks? Humanistlik mõtlemine 7) Nimeta renessanssiajastu heliloojate kuulsaim koolkond! Madalmaade koolkond 8) Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad žanrid! Missa motett ilmalik polüfooniline laul 9) Mis on polüfoonia? Mitmehää...
Gregoriuse koraal- ühehäälne katoliku kiriku liturgiline meeskoori laul, mille määras kindlaks Gregorius I. Laul on tekkinud vanadest juudi rahvalauludest, millele lisati proosatekst piiblist. Ette kanti emotsioonitul nagu inglikoor. Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel.
Libreto - vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus Polonees ¾ taktimõõdus ballitants Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse tekst lauldes Ekspositsioon muusikateose osa, mis esineb sonaadi- ja fuugavormi alguses Oratoorium - koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Concerto grosso 3-osaline teos orkestrile ja soolopillide grupile Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Polüfoonia mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad Homofoonia - ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Sümfoonia 4-osaline teos sümfooniaorkestrile Keelpillikvartett 4-osaline teos neljale keelpillile Missa jumala kiituse teos Tantsusüit mitmeosaline teos, mis koosneb erinevatest tantsudest ja muudest paladest Gregooriuse laul saadeta 1-häälne kirikulaul Motett - mitmehäälne vokaalteos Madrigal 2- või 3-häälne laul karjusedüllist või armastusest
Zanrid a) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel b) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul c) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul Missa · Tsükkel oli ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil · Cantus firmus oli vana moteti tehnika eeskujul tenorihääles · Cantus firmus (ld. k.) püsiv viis · Polüfoonia on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega · 4-häälne polüfoonia kujunes välja bassi hääleliigi kasutuselevõtmisega · Madalmaade stiili arengut jagatakse viieks etapiks I põlvkond · Guillaume Dufai · Gilles Binchois II põlvkond · Johannes Ockeghem · Antoin Busnois · Johannes Tinctoris III põlvkond · Jacob Obrecht · Josquin Desprez IV põlvkond · Nicolas Gombert · Jacobus Clemens non Papa · Adrian Willaert
Viola da braccio Pommer 17. Ansamblimuusika – tantsud instrumentaalmuusika vormid: canzon, sonata, ricercar- fuuga eelkäija tabulatuurnoodikiri. Ei kirjutatud välja meloodiat vaid pandi numbrid – nagu akordimärgid ansamblimuusika moodustasid enamasti tantsud. (aeglane + kiire) Pavana ja Gagliarda Branle ja Gay Passamezzo ja Saltarello Polüfoonia - mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega (kaanon nt) Fuuga (polüfoonia kõrgem vorm) Bach-17.saj Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv (meloodia), peahääl, teised on selle saatehääled
diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul harmoonia kooskõla heterofoonia erinevate variantide kooskõla homofoonia mitmehäälsus humanism inimlikkust rõhutav maailmavaade hümn ülistuslaul ikoon pühapilt improvisatsioon muusikapala loomine inspiratsiooni teel instrumentaalmuusika pillidel esitamiseks loodud muusika intermeedium meelelahutuslik vahemäng intervall kahe helikõrguse suhe kaanon mitmehäälsuse vorm kammermuusika ühele esitajale loodud muusika kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos kantor kirikumuusik kastraatlaulja meeslaulja, kes on enne murdeiga kastreeritud
1)Barokk(16lõpp-18kesk)-pärit Ita, Louis14., ususõjad, kirj 1. Oop (J.Peri"Daphne"), 1.oratoorium, 1.laulukogumik"Uus muusika", Bach, Händel, Lully, Monte Verdi, Vivaldi, homofooniline mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-son...
kui seltskonnamuusikat. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants. Tüüpilised tantsupaarid: Branle ja Gay, Pavana ja Gagliarda, Passamezzo ja Saltarello. Canzon Itaalias, prantsuse sansooni instrumentaaltöötlus, hiljem polüfooniline instrumentaalpala. Sonata sarnanes canzoniga. Ricercar nimetatud instrumentaalmotetiks. 18. ** Polüfoonia on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdsed. Homofoonia on mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv (meloodia), teised on selle saatehääled.
Keskaja muusika 1. Kiriku ülemvõim ka muusika üle. 2. Võtteis üle juudi laule enne Gregoreust samuti kreeklaste laule. Peatähelepanu sõnadel. Kirikutes lauldi valdavalt emakeeles laulud, tekstid piiblist. Igas kirikus, kloostris olid oma laulud. 3. Gregorius hakkas ühtlustama Lääne-Euroopa kirikut,uurima piiblitekste mis sobiks erinevate teenistuste juurde. Jaga kirikuaasta kolmeks . · · · Kehtestas kindlad laulud kirikuteenistustele. Nõudis, et kirikumuusika oleks ladinakeelne ja a capella , ühehäälne väga kõrgetes helistikes, see oli selleks, et inimene pingutaks lauldes ja saaks jumalale lähemale. Need nõuded saadeti Lääne Euroopasse kullerite abil, protsess aeglane, võttis aega üle 100a. Ise pole loonud, otsis tekstid, nimetati tema auks Gregoriuse koraalideks 604, hakkas kehtima ainult Roomas, kuna mujale polnud veel jõudnud. Nõudis, et pille kirikus ei kasutataks. Pillid tulevad kuskil 11 saj. kirik...
1Mida tähendab renessanss ja mida uut tõi see inimeste maailmavaatesse? 2Mis sai määravaks muusikas? 3Võrdle eelnevat kõlaideaali praegusega. 4Milline piirkond määras muusikakultuuri ja nimeta selle põhiesindajad. 5Millistes zanrites kirjutasid madalmaade heliloojad? 6Mida uut tõi muusikasse reformatsioon. 7Kirjelda luteri koraali ja võrdle seda gregooriuse koraaliga. 8Kuidas esitati ilmalikku laulu( 4 võimalikku viisi). 9Nimeta pille ,millel musitseeriti. 10Kes oli ars nova silmapaistvam esindaja. 11Mida võiks tähendada polüfoonia,too mõni näide? Renessanss-antiikaja taassünd, inimeste maailmavaates: haritud inimeste seas levis humanistlik mõtteviis, tekkis suur vastuseis kirikule. Määravaks muusikas: hakativäärtustama teose autori isikupära, tekkisid nö heliloojad. Kõlaideaal vanasti olidmuusika rohkem kõlavam ja meloodilisem, praegu on rohkem tehnilist, lärmakamat jaelektroonilist muusikat. Pillirühmad olid samuti teised. Madalmaad ...
klaveri eelkäija Klavikord- klaveri eelkäija Libreto- ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst Menuett- vana prantsuse tants 3-osalises taktimõõdus Numbriooper- ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud numbritest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon- evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Polüfoonia- mitmehäälsus Retsitatiiv- kõnelaul Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Tsebola- klaveri eelkäija Virginaal(spinett)- klahvpill, klavessiini erikuju, milles keeled asetsevad klaviatuuriga rööbiti. Bach- pole kirjutanud ooperit, teosed said tuntuks pärast tema surma, kirjutas 2 passiooni(Matteuse, Johannese), Hästitempereeritud klaviir (I ja II vihik) Händel- oratoorium ''Messias,'' orkestrisüdid ''Veemuusika,'' ''Tulevärgi- muusika''
Vana-Kreeka, Vana-Rooma kultuur antiikaeg Üldist kultuurrahvaste muusikast: 1) Kõikide kultuurrahvaste muusika kujutas kosmoloogiat e. maailmakorraldust. Nimetused, mõisted seotud taevakehade nimetustega. 2) Sakraalarvud 5, 7 3) Sellest lähtuvalt on kultuurrahvaste muusika aluseks 5, 7 astmelised helilaadid. 4) Ka keelpillid 5, 7 keelega. 5) Valdavalt on tegemist ühehäälse muusikaga, vahel juhuslik mitmehäälsus e. heterofoonia. (Lauljal üks viis, pillimängijal teine) 6) Või pillist tulenev mitmehäälsus, vanadel rahvastel burdoonpillid Burdoon on meloodiaga kaasa liikuv madal v. kõrgem heli. 7) Musitseeriti noodikirja tundmata, kui oli siis sellest aru ei saada, kas oli märkide, konksude süsteem. 8) Noodikiri kreeklastega, vokaalile, instrumentaalile 9) Algeliselt noodikirjaalusel suur improvisatsioon. Vabadus nagu taheti nii tehti.
heliloojate teostesse (lemmiktants menuett) häälsusühe- või mitme- Valitsevale Polüfoonia ajastu Polüf. mitmehäälsuse Homofooniline ühehäälsusele lisandus kõrvale astus homofoon. mitmehäälsus lihtne mitmehäälsus mitmehäälsus. (organum). Kirikumuusikas 8. saj.- orel, klavikord, Täiustati keelpille -viiul, Kujunes välja st orel. Ilmalikus klavessiin (tsembalo); vioola, tsello, kontra- klassikaline
· Muusika kujutab kõikides kultuurides maailmakorraldust (kosmoloogia). · Muusika on tihedalt seotud matemaatika ja astronoomiaga. · Sagedased olid 5- ja 7-astmelised helilaadid -> pillidel ka 5/7 sõrmeauku / keelt (maagilised fataalnumbrid). · Muusika oli religioosse puhastumise vahend + kasvatusvahend. Iga hariduselu pürgiv inimene oskas muusikat; pilli mängida. · . Tavaliselt oli muusika ühehäälne (juhuslik mitmehäälsus e heterofoonia (polnud selgeks õpitud)). Leviit templimuusik (naissoost) Burdoon muusikat pidev ühel toonil saatev saateheli. Vaid suuline (sõnadel vb ehk mingid rõhu- või pausimärgid). 3.6. Noodikiri oli olemas vaid antiik Vana-Kreekas. 3.7. Kõrgkultuurides olevad pillid olid sarnased, aga erineva nimetusega. 3.8. Sakraalmuusika püha (vaimulik) sellele rõhuti veidi rohkem. TV
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 10. saj tekkis muusikasse mitmehäälsus. Organum esimene kahehäälne vaimulik laul, mille üheks hääleks on Gregoriuse koraal. 13. saj motett. Uus kirikumuusika zanr, mis oli kolmehäälne. Kõigis kolmes hääles kasutati erinevaid tekste. Renessanss 14-16 saj. Iseloomusta renessansiajastut muusikas: - Elu keskpunkt polnud enam kirik. Ilmalik muusika kogus üha enam populaarsust. Ühiskonnas peeti oluliseks seda, et inimene oleks muusikaliselt haritud. Domineerivad madalmaad
Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Liturgia kindla korra järgi peetav jumalateenistus Missa liturgilise muusika vorm ja zanr Ooper muusikaline lavateos, terve tekst esitatakse lauldes Oopus helilooja teose järjekorranumber Oratoorium mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutus Passioon vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil Polüfoonia mitmehäälsus Programmiline muusika instrumentaalmuusika, millele on lisatud sõnaline selgitus teose paremaks mõistmiseks Reekviem katoliiklik leinamissa Retsitatiiv kõnemeloodiat jäljendav laulmine Rütm helivältuste organiseeritud järgnevus Sakraalmuusika kirikumuusika Sonaat soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel, instrumentaalmuusika zanr Süit mitmeosaline muusikateos, koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest
Niccolo Amati, Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari valmisid väga kvaliteetsed muusikainstumendid Viiul kerkib esile ansambli- ja soolopillina, 16.-17. sajandi vahetusel sai oluliseks seltskonna- ja kirikumuusikas, Aaria- lauldi lauto, basso continuo/ansambli saatel Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Sonaat- mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillie Retsitatiiv- kõnemeloodia=(kõne laadne laul), kõnet jäljendav laulmine Polüfoonia- mitmehäälsus, koosneb võrdse osatähtsusega häältest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline/eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile, orkestrile(Händel võttis kasutusele), antakse edasi ilma lavastuseta Fuuga- plüfoonilise muusika põhiline vorm Kantaat- kammermuusikažanr (2-3 retistatiivi ja 2-3 aariat) Kammermuusika- anasamblile või sooloesitjale loodud Kvartett- heliteos neljale pillile/häälele, nelja esitajaga ansambel Kvintett- teos viiele pilliele või häälele, viie esitajaga ansambel
elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, muusikaajakirjandus; harmoonia lihtsustus, vormiskeemid muutusid selgeteks, süvenes homofooniline väljenduslaad ja muusika tonaalsus Muusika koht ühiskonnas muusika tellijaks sai haritud kõrgkodanlus, kes pidid üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja status helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses Homofooniline mitmehäälsus, Muusika instrumendid kujunes välja klassikaline sümfooniaorkestri koosseis, väga populaarseks soolopilliks sai klaver, Uued zanrid ja vormid Vormid: tähtsaim sonaadivorm; rondo ja variatsioon. Sonaadivormil põhinevad zanrid: sonata, trio, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert, sümfoonia. Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng tegelased reaalsest elust. Glucki ooperireform.
olid vanimad tantsud sõõrtantsud. Rühmatantsud ja paaristantsud lisandusid hiljem. Läti populaarsem rahvatants on "Sudmalinas" ("Veskitants"). Tuntumad Läti heliloojad on Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls ja Peteris Plakidis. Läti hümni viisi kirjutas Karlis Baumains. Leedu rahvamuusika Leedu rahvalaulude hulgas on kõige arvukamalt töölaule ja tavandilaule, palju lauldi ka loodusest. Lauljateks olid enamasti naised, laulude omapäraks on vaheldusrikas rütm ja mitmehäälsus. Kõige vanemad leedu rahvalaulud on sutarine`d, mida vahel saadeti pillidele ja mille saatel vahel ka tantsiti. Palju leidub ka nutulaule. Leedu rahvapillidest on populaarsemad kankles, ragai (sarved) ja skuduciai (paaniflööt). Kõige huvitavamad on 1,4- 2,3m pikkused sarved daudyte`d, millel mängisid karjased. Leedu üldlaulupeo traditsioon päroineb aastast 1924. Leedu Ooperi ja Ballettiteater konservatioorium ja muud sellised kohad asuvad Vilniuses.
Kontrolltöö nr1 Vanaaja iseloomustus ja tähtsus. 2) Millal tekkis mitmehäälsus. Zanrid,kirjelda. 3) Kuidas nimetati rüütlilaulikuid ja millest nad laulsid? Vastused: 1). Vanaaja muusikas peeti muusikat imeliseks ja pühaks, kuna paljude rahvaste legendid rääkisid, et muusika on Jumalate keel. Sellega olid seotud paljud toimingud ja rituaalid. Erinevate rahvaste muusika oli erinev ja omapärane. Näiteks egiptuse templite muusika oli suursugune ja väärikas, kuid paljudes idamaades oli muusika lärmakas.
AAFRIKA MUUSIKA PÕHJA-AAFRIKA Egiptus, Maroko, Tuneesia, Alžeeria jäävad ajalooliselt ja kultuuriliselt araabia mõjusfääri LÕUNA-AAFRIKA Sahara kõrbest lõuna pool paiknevas Ghanas, Nigeerias, Mosambiigis, Angolas jm on levinud traditsiooniline põliselanike kultuur. MUUSIKA ON ELU OSA Muusika on elu osa, mis kuulub kõigi tegevuste ja sündmuste juurde (meelelahutus, elulised sündmused, rituaalid). Muusikud ja kuulajad ei ole omavahel lahutatud - see on ühistegevus kõigile hõimu liikmetele. Osaletakse nii laulu, tantsu kui käte plaksutamisega peamiselt vabaõhuüritustel. RÜTM Tähtsaim väljendusvahend on rütm. Korraga võivad kõlada erineva meetrumiga rütmimudelid = polürütmia (paljurütmilisus). Ka tantsus võib iga tantsija või tantsijate grupp oma liikumise aluseks võtta erineva rütmi- ostinato. ...
Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku liturgiline ühehäälne saateta ladina keelne laul. Seda iseloomustab korrapäratu rütm, mis tuleb proosatekstist ja rohketest meloodiakaunistustest. Peamine tekst ja sõnum. Tekkis tänu paavst Gregorius 1., kes ühtlustas liturgia ja kirikulaulu. Rütm – heliväärtuste korrastamine Missa on:1)päevakeskne jumalateenistus roomakatoliku kirikus 2)muusikaline suurteos ordinaariumi tekstidele (5-osaline) Missa ordinaariumi laulud: 1)Kyrie 2)Gloria 3)Credo 4)Sanctus 5)Agnus Dei 8.-9.sajandl, mil kujunes Frangi suurriik , tekkis vajadus ühtlustada litugiline laul tohutu suurel territooriumil. Muusika pandi kirja neumadega (keskaja noodikirja märk), mis kirjutati sõnade kohale. 10.s võeti kasutusele noodijooned, et märkida täpsemalt üles helikõrgusi. 11.s võeti kasutuselekompaksete joonte süsteem, mis on püsind tänase päevani. Mitmehäälsus tekkis kloostri ja kiriku kultuuris u 10.s (impro). 11.-12.s lauldi jub...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
