Üheks tähtsaimaks ja ulatuslikuimaks liturgilise muusika zanriks kujunes missa. Missa tähendas algselt ainult katoliku kiriku jumalateenistust, mis koosneb kolmest peatoimingust: preestri sisenemisest, leiva ja veini ohverdamisest altaril ning armulauast kogudusele (tegemist on nn ohvriteenistusega, mis sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma. Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid. Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel: 1) Kyrie eleison (issand, halasta); 2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges); 3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat); 4)Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu); 5) Agnus Dei (jumala tall). Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi luge...
katoliku kiriku kogu, laulumoraal on süllaabiline e silbitatud Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu) valmistab ette missa sisulist kõrgpunkti, kaunisatud rohkete kaunistustega Agnus Dei (Jumala Tall) 7.saj lõpul, tekst kolmeosalises struktuuris, mis moodustab ühtse raami II. Muutuvate tekstidega e PROPIUM Graduale astmelaul; lauldi 2 puldiastmel, palju rändavaid melisme, psalmilaul, ulatub suurtesse kõrgustesse Alleluia (laulud vaimulike laulude tekke aluseks) järgneb juubeldavale gradualele, vormilt üks lihtsamaid laule Offertarium- laul, mis saadab leiva ja veini ohverdamist alataril; teinud läbi palju muutusi
Varakristlik muusika Sündis antiikmaailma varemetel (u. 476 aastal barbarite kultuur). Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Glori...
Dünaamika- helitugevus ja selle muutumine. Tämber- kõla värv. Harmoonia- moodustavad saatehääled. Tempo- esituskiirus. Keskaja periodiseering 4.-10. sajand- eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks). 10.-12. sajand- romaani aeg - (küpsus). 13.-14. sajand- gooti aeg (üleminekuperiood). Keskaja vaimulik muusika Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel. Kus sai kristlus alguse? Juutidelt. Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal. Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad? Piibel. Keskaja inimese maailmapilt -ruum on mütologiseeeritud igapäevaelus arvestatakse üleloomulike jõududega. -ig...
Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b...
mitmehäälsele kunstmuusikale Missa ja noodikiri - Missa ja tunnipalvus - kaks põhilist jumalateenistuse liiki - Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem (rituaalid) - Missal lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks - ● laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele ja pühadele - missa propium ● laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel - missa ordinaarium - Missa odinaariumi 5 osa: ● Kyrie eleison - palvelaul ● Gloria in excelsis Deo - ülistuslaul ● Credo in unum Deum - usutunnistus ● Sanctus/Benedictus ● Agnus Dei qui tollis peccata mundi - palvelaul Noodikirja kujunemine - 8.-9. sajandil, mil kujunes Frangi Suurriik, tekkis vajadus tekstid kirja panna
Jaguneb kaheks: muutumatute tekstidega, lauludega osa - ordinaarium meeloodia võib muutuda, tekst on sama; 5 kohustuslikku laulu: kyrie(issand halasta, vanimaid missa laule, koguduse ja preestri vaheline lühike palvelaul), gloria(au, liigendatud, psalmoodia karakteriga), credo(mina usun, tekst NIKAIA usutunnistus), sanctus benedictus(püha kiidetud olgu, kuni 17. saj olid koos) ja agnus dei(jumala tall); + lõpulaul ITE MISSA EST muutuvate tekstidega, lauludega osa propium algab lauludega graduale ja alleuia, mis moodustavad missa muusikalise kõrgpunkti, aluseks rahvalaulude tekkele communio leiva-veini ohverdamine altari juures offertoorium armulaud patuste jaoks Varase keskaja muusikateoreetikud: Guido Arezzost uus lauluõpetamismeetod ''Guido käsi'' juurutas kompaktse joonesüsteemi püha Ambrosius püha Augustinus Gregorius Suur Troop - ILMALIK LAUL
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas ...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1....
Personaalsed dispositsioonid on erineva osakaaluga isiksuses. Kardinaalne dispositsioon – kogu käitumise allutamine. Tsentraalne dispositsioon – isiksusest kõige enam iseloomustavad iseloomujooned. Mitte enam kui 5-10dispositsiooni. Sekundaarne dispositsioon – spetsiifilised situatsioonile, sarnane harjumusele, üldisem, sisaldab eelistusi. ISIKSUSE ARENG (PROCESS OF BECOMING): Integreeriv alge – mina, ego, hing. Propium – kõik isiksuse aspektid, mis teevad ta unikaalseks. Eneseteadvus ja tema funktsioonid (propriate functions). Keha-mina (bodily self) – 1.eluaastaks (oma keha). Mina-identiteet (self-identity) – 2.eluaastaks (keel, samasus). enesehinnang (self-esteem) - 3 eluaastaks (uhkus, negativism, sõltumatuse otsimine mina-ekstensioon (self-extension) - 4 eluaastaks (mulle kuuluvad asjad, teistele hinnangu andmine)
käsitlus, siis klassikalise õigusteaduse jaoks oli olemas vaid kirjeldatav ja korrastatav loodus, mis on varustanud inimesi sotsiaalsete instinktidega (paaritumisinstinkt, järglaste eest hoolitsemise instinkt, omamisinstinkt) ja võimega neid instinkte oma grupi siseselt rahulikult teostada. Sellist klassikalist loomuõigust (ius naturale) kirjeldab Inst. 1, 2, pr: Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit. Nam ius istud non humani generis propium est, sed omnium animalium, quae in caelo, quae in terra, quae in mari nascuntur. Hinc descendit maris atque feminae coniugatio, quam nos matrimonium appellamus, hinc liberorum procreatio et educatio: videmus etenim cetera quoque animalia istius iuris peritia censeri. Loomuõigus on see, mida loodus on õpetanud kõigile elusolenditele. Sest see õigus ei ole omane ainult inimsoole, vaid kõigile elusolendeile, kes sünnivad taevas, maal ja meres
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
