Üheks tähtsaimaks ja ulatuslikuimaks liturgilise muusika zanriks kujunes missa. Missa tähendas algselt ainult katoliku kiriku jumalateenistust, mis koosneb kolmest peatoimingust: preestri sisenemisest, leiva ja veini ohverdamisest altaril ning armulauast kogudusele (tegemist on nn ohvriteenistusega, mis sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma. Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid. Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel: 1) Kyrie eleison (issand, halasta); 2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges); 3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat); 4)Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu); 5) Agnus Dei (jumala tall). Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi luge...
katoliku kiriku kogu, laulumoraal on süllaabiline e silbitatud Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu) valmistab ette missa sisulist kõrgpunkti, kaunisatud rohkete kaunistustega Agnus Dei (Jumala Tall) 7.saj lõpul, tekst kolmeosalises struktuuris, mis moodustab ühtse raami II. Muutuvate tekstidega e PROPIUM Graduale astmelaul; lauldi 2 puldiastmel, palju rändavaid melisme, psalmilaul, ulatub suurtesse kõrgustesse Alleluia (laulud vaimulike laulude tekke aluseks) järgneb juubeldavale gradualele, vormilt üks lihtsamaid laule Offertarium- laul, mis saadab leiva ja veini ohverdamist alataril; teinud läbi palju muutusi
ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Gloria (in Excelensis deo)- Au (olgu Jumalale kõrges)- pikk, umbes 18 lõiku, psalmoodia karakteriga. III Credo in unum deum- Mina usun Jeesusesse ... - Mikaia usutunnistus, süllaabiline tekst( igale silbile vastab üks noot) IV Sanctus/Benedictus- Püha/Kiidetud olgu- Sanctus valmistab ette missa sisulist kõrgpunkti, meloodia kaunistatud
-teksti on vähe. -ühele silbile vastab mitu erinevat nooti. -taktimõõtu ei saa määrata. -meloodia ulatus on väike. -suured hüpped meloodias puudusid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord. Keskaeg kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. sõnaliturgia 2. armulaualiturgia. Missatekstid jagunevad: ordinarium- kõikidel missadel kõlavad laulud. Ja propium- vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud. Missa osad: 1. Kyrie issand (halasta) 2. Gloria au ( olgu jumalale kõrges). 3. Credo usun (ainujumalasse). 4. Sanctus/benedictus püha/kiidetud olgu. 5. Agnus dei jumala tall. Sakrement jumaliku armu vahendav püha talitlus. Reekviem leinamissa. Sekvents vaimuliku luule vorm. Noodikirja areng millest tulenes vajadus gregoriuse koraali üles kirjutada
Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1
mitmehäälsele kunstmuusikale Missa ja noodikiri - Missa ja tunnipalvus - kaks põhilist jumalateenistuse liiki - Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem (rituaalid) - Missal lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks - ● laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele ja pühadele - missa propium ● laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel - missa ordinaarium - Missa odinaariumi 5 osa: ● Kyrie eleison - palvelaul ● Gloria in excelsis Deo - ülistuslaul ● Credo in unum Deum - usutunnistus ● Sanctus/Benedictus ● Agnus Dei qui tollis peccata mundi - palvelaul Noodikirja kujunemine - 8.-9. sajandil, mil kujunes Frangi Suurriik, tekkis vajadus tekstid kirja panna
Jaguneb kaheks: muutumatute tekstidega, lauludega osa - ordinaarium meeloodia võib muutuda, tekst on sama; 5 kohustuslikku laulu: kyrie(issand halasta, vanimaid missa laule, koguduse ja preestri vaheline lühike palvelaul), gloria(au, liigendatud, psalmoodia karakteriga), credo(mina usun, tekst NIKAIA usutunnistus), sanctus benedictus(püha kiidetud olgu, kuni 17. saj olid koos) ja agnus dei(jumala tall); + lõpulaul ITE MISSA EST muutuvate tekstidega, lauludega osa propium algab lauludega graduale ja alleuia, mis moodustavad missa muusikalise kõrgpunkti, aluseks rahvalaulude tekkele communio leiva-veini ohverdamine altari juures offertoorium armulaud patuste jaoks Varase keskaja muusikateoreetikud: Guido Arezzost uus lauluõpetamismeetod ''Guido käsi'' juurutas kompaktse joonesüsteemi püha Ambrosius püha Augustinus Gregorius Suur Troop - ILMALIK LAUL
neelamise hõlbustamine (sülje mukoosne osa), kui ka organite epiteeli kaitsmine (lima maos). 49. Suuõõne iseloomustus, suuõõne organid. Suuõõs (cavum oris) on seedeelundkonna algusosa. Ülevalt piirab suulagi, külgedelt põsed ja alt suupõhja lihased. Ülesandeks on toidu haaramine, maitsmine, peenestamine ja süljega segamine. Hambaid kasutatakse ründamiseks ja enesekaitseks. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris propium). Suuesik paikneb väljaspool hambakaart, pärissuuõõnes talitlevad keel ja hambad. Kogu suuõõne ulatuses on limaskesta epiteel mitmekihiline. Suuõõnde avanevad suured ja väikesed süljenäärmed. Limaskesta epiteel on kõrge resistentsusega mehaaniliste, keemiliste ja termiliste kahjustuste suhtes ja ulatusliku regenereerimisvõimega. Lisaks on hästi vaskulariseeritud. Suuõõne organiteks on hambad, keel ja süljenäärmed, tonsillid. Tonsillid (mandlid) on suuõõnes
põhimõtet (VÕS § 29). Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest (VÕS § 76 lg 2) Ka õiguskaitsevahendite kohaldamisel tuleb arvestada hea usu põhimõtet (nt VÕS § 101 lg 3). 2. Õiguste teostamise piiramine (õiguste kuritarvitamise keeld) * Ebaausalt omandatud õiguste teostamise keeld (nt TsÜS § 104) * Õiguskaitsevahendite ebaproportsionaalsus * Vastuolulise käitumise keeld (venire contra factum propium). Oluline teise poole usalduse kaitse. Eradjuhtudel lubatud. * Õiguse teostamine kaitsmisväärse huvi puudumisel * Õiguse kaotamine (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118) · Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3). Õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatud tahte väljendamine eraldi tehinguga (käsutustehinguga). · Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4)
Personaalsed dispositsioonid on erineva osakaaluga isiksuses. Kardinaalne dispositsioon – kogu käitumise allutamine. Tsentraalne dispositsioon – isiksusest kõige enam iseloomustavad iseloomujooned. Mitte enam kui 5-10dispositsiooni. Sekundaarne dispositsioon – spetsiifilised situatsioonile, sarnane harjumusele, üldisem, sisaldab eelistusi. ISIKSUSE ARENG (PROCESS OF BECOMING): Integreeriv alge – mina, ego, hing. Propium – kõik isiksuse aspektid, mis teevad ta unikaalseks. Eneseteadvus ja tema funktsioonid (propriate functions). Keha-mina (bodily self) – 1.eluaastaks (oma keha). Mina-identiteet (self-identity) – 2.eluaastaks (keel, samasus). enesehinnang (self-esteem) - 3 eluaastaks (uhkus, negativism, sõltumatuse otsimine mina-ekstensioon (self-extension) - 4 eluaastaks (mulle kuuluvad asjad, teistele hinnangu andmine)
käsitlus, siis klassikalise õigusteaduse jaoks oli olemas vaid kirjeldatav ja korrastatav loodus, mis on varustanud inimesi sotsiaalsete instinktidega (paaritumisinstinkt, järglaste eest hoolitsemise instinkt, omamisinstinkt) ja võimega neid instinkte oma grupi siseselt rahulikult teostada. Sellist klassikalist loomuõigust (ius naturale) kirjeldab Inst. 1, 2, pr: Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit. Nam ius istud non humani generis propium est, sed omnium animalium, quae in caelo, quae in terra, quae in mari nascuntur. Hinc descendit maris atque feminae coniugatio, quam nos matrimonium appellamus, hinc liberorum procreatio et educatio: videmus etenim cetera quoque animalia istius iuris peritia censeri. Loomuõigus on see, mida loodus on õpetanud kõigile elusolenditele. Sest see õigus ei ole omane ainult inimsoole, vaid kõigile elusolendeile, kes sünnivad taevas, maal ja meres