Riigivalitsemiskorrad (monarhia ja vabariik; demokraatia ja diktatuur) 2. Kodanikuõigused ja inimõigused 3. Riigi juhtimine. Eesti valitsemissüsteem M . -- , , . : , , ,, . - : c, , ,. 4 , . . . , . -. , , . , - . , . -- . . , , , . . - , , . . . - , . - , . - . - ,a - .
president (5a). *valimiskampaania-tutvustatakse tegevusplatvorme, toimub saadikute registreerimine *hääletamine *häälte lugemine, mandaatide jagamine Demokraatlike valimiste põhimõtted: *regulaarsed(et parlament vahetuks) *üldised(et võimalikult palju valijaid oleks) *vabad(võid valida ükskõik keda) *hääleõigus kõigil täisealistel kodanikel v.a kriminaalid *ühetaolised(võrdne häälte osakaal) *salajased(anonüümsus) Majoritaarne valitsemissüsteem igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik (Eestis 101). Plussid kontakt esindaja ja valimisringkonna vahel, valija arusaam valimissüsteemist (mõistab, et tema hääl on oluline), selgus ja lihtsus, stabiilne valitsemissüsteem. Miinused annab eelised juhtivatele suurparteidele, kaotsiläinud hääled, kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud pöörded riigipoliitikas. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel
aastast. Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980.aastate teisel poolel Uut moodi mõtlemine välispoliitikas Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihendamine muu maailmaga. Peamiseks eesmärgiks sai suhete parandamine läänega. Poliitilise elu reformimine vähenes kommunistliku partei võim. Paljud tagurlikud poliitikud sunniti ametist lahkuma, otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem Augustiputs 19.-21. august Moskvas toimunud riigipöördekatse, mille käigus vanameelsed jõud üritasid võimult kõrvaldada Gorbatsovi, see aga ebaõnnestus ning liiduvabariigid said võimaluse iseseisvumiseks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine: Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpus selgus, et Moskva kavatseb rajada Eestisse uusi fosforiidikaevandusi. Rahvas oli aga selle vastu, ning tunnetades ühtekuuluvust sundis
ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. · Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr 235 · Octavianus Augustuse valitsusaja algul kehtestati keisririik pKr monarhistlik valitsemissüsteem. · Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. · Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrit 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. e ajajärk · Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid
· Ummikseisust väljaviimine. 2. Millised muudatused toimusid perestroika ajal järgmistes valdkondades ? Valdkond Muudatus Ühiskonnaelu · Tsensuurireeglid pehmenesid. · Glasnost avalikustamine, sõnavabadus. · Kontaktide tihenemine muu maailmaga. · Perestroika läbiviimine. Sisepoliitika · Vähendati kommunistliku partei rolli. · Loodi NSV Liidu rahvasaadikute congress. · Loodi presidentaalne valitsemissüsteem. · Poliitiliste liikumiste tekkimine. Välispoliitika. · NSVL-i ja Hiina suhete paranemine · NSVL-i ja USA suhete paranemine · Afganistani sõja lõpp · Desarmeerimise kava · tuumarakettide hävitamine · VLO laiali saatmine · Saksamaa ühinemine · Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine Majandus · Majandusliku arengu kiirendamine
Gorbatsov lõpetas sõja Afganistanis ja vähendas ka kontrolli Ida Euroopas. Moskva mittesekkumise poliitika viis kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Hiina ja Nõukogude suhted paranesid. Poliitilise elu reformimine Perestroikapoliitika ei näinud esialgu ette muudatusi ühiskonna poliitilises elus. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ning paljud partei tagurlikud juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. Gorbatsov valiti presiidiumi esimeheks riigipeaks, kel olid senisest suuremad volitused riigiasjade juhtimisel. Poliitilise elu reformimine 1989 valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised pärast 1917 aastat. Ühiskonnas tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest hiljem kasvasid välja poliitilised parteid. Gorbatsov püüdis laveerida reformieelsete ja vanameelsete vahel,
kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidentil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse vähendamaks nende rakendusjõudu. Presidentaalne süsteem on valijaskonna poolt presidendi institutsioonile antud lai pädevus ning valituks osutunutena on nad kohustatud lubatud poliitikaid ka ellu viima. President saab kujundada seadusi ja neid ise algatada ning lisaks mõjutada poliitilist
Vladislav Virtonen, 10. kl NVRK 2017 Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Muistne Egiptus oli väga omapärane tsivilisatsiion, mis asetses Niiluse jõe ääres. Niilus mängis suurt rolli egiptlaste elus ja nende tsivilisatsiooni arenemises. Muistse Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr. Egiptlaste ühiskonnas oli tööjaotus, valitsemissüsteem, viljelusmajandus ja kiri - hieroglüüfid. Egiptuses tänapäeval asuvad väga tuntud püramiidid, nad olid ehitatud muiste Egiptuse ajal ja see näitab, et Egiptuses oli eriti hästi arenenud ehitusteadus. Egiptuse kiri oli üks esimesi kirju terves maailmas. Ma olen kindel, et see mõjutas edaspidist kirjakeele arenemist väga. Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus (valmistatud Niiluse kaldail kasvava
d) Eesti taasisesesivumine - 20 august 1991 e) NSV Liidu lagunemine 25 detsember 1991 f) Vene vägede lahkumine Eestist 31 august 1994 11. Millised muudatused toimusid NSVL a) välispoliitikas Lõpetati sõda Afghanistanis, Nõukogude terav vastasseis lääneriikidega kadus, välispoliitika oli paindlikum b) Sisepoliitikas vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus, paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti lahkuma, kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem 12. Milline oli idabloki lagunemise tähtsaim a) välispoliitiline põhjus - Nõukogude liidu taandumine Ida-Euroopast b) siseriiklik põhjus 13. Millised olid endiste sotsialistlike riikide tähtsaimad ühised probleemid pärast kommunistliku reziimide kokkuvarisemist a) majanduses inflatsioon, elatustaseme langus, tuli rajada uut turumanajdusele tuginevat majandussüsteemi b) poliitilises elus värvi vahetanud kommunistid 14. Mõisted
Kindlasti on olnud üheks oluliseks etapiks keskajal inimkonna arengule feodaal suhete kujunemine kuna feodaalsuhted olid keskajal riigi ja majanduskorralduse põhialuseks. Feodaalsuhted kujunesid välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning levisid sealt edasi Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn. vasalliteedisidemetel. Feodaalsuhete teke põhjusteks võisid olla uue sõjavärorganisatsiooni teke ja vajadust teha korralikd ning kindel valitsemissüsteem. Vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid aga kogusid oma läänist talupoegadelt makse ning teenisid väes isiklike ralvade, ratsu ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Nii kujuneski välja feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid
Et majanduse arengus oodatud kiirenemist ei toimunud, küpses 1987. a. sügiseks NLKP juhtkonnas lõhe. Selle vallandas Moskva parteiorganisatsiooni juhtinud Boriss Jeltsini terav kriitika perestroika aadressil. Jeltsin vabastati Moskva parteijuhi kohalt, kuid 1991. a. valiti ta otsestel presidendivalimistel suure ülekaaluga Venemaa presidendiks. Poliitiliste reformide käigus oli 1988.-1990. a. NSV Liidus sisse seatud ka presidentaalne valitsemissüsteem ning esimest korda pärast 1917.aastat toimusid Nõukogudemaal mitme kandidaadiga Rahvasaadikute Kongressi valimised. Rahvasaadikute Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu ja see omakorda presidendi. Seega ei saanud Gorbatsov oma volitusi otse rahvalt nagu Jeltsin. Gorbatsov vähendas NLKP osa riigi ja ühiskonna juhtimisel, parandas suhteid kiriku ja usklikega ja tõi Nõukogude väed Afganistanist (1989) välja.
1. Valitsemissüsteem parlamentaarne: · Rahvas valib parlamendi populaarsemad erakonnad moodustavad VALITSUSE aruande kohustuslik parlamendi ees. · Kui moodustub uus parlament, siis moodustub ka uus valitsus. · Näited Eesti, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Suurb, Holland. 2. Presidentaalne: · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Kõige tähtsam on president valitsuse moodustamine (ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega). · Uus president uus valitsus. · Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline Esindamine, sõjavägede ülemjuhataja. · Näited USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome. 3. Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu tasa- kaalustatus, mis on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontr...
Venelased vallutasid Pärnu ja Saaremaa. Rootsile jäi vaid Tallinn ja Hiiumaa. Talumehed olid Rootsi poolel, võitlesid Venelaste vastu. 1582 rahu Poola ja Vene vahel. Nimeks oli Jam Zapolski. Sellega sai Venemaa tagasi need alad, kuhu Poola tunginud oli, aga Venemaa loobus Liivimaast. See läks Poola valdusse. 1583 Rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootslased said Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa. 1583 Sõja lõpp. Opritsnina Ivan Julma käivitatud erakorraline valitsemissüsteem Jesuiidid katoliikluse ja paavstivõimu levitajad Vastureformatisoon reformatsiooni väljajuurimine Rüütelkond aadlike moodustatud organisatsioon Katk inimese ja loomade eriti ohtlik, põhiliselt liigiomane nakkushaigus. Demograafia rahvastikuteadus Ivan IV Venemaa valitseja Sigismund II August Poola kuningas Kettler Kuramaa hertsogkonna esimene hertsog ja Poola kuninga vasall Magnus Taani kuninga vend, hertsog Magnus Stefan Batory Poola kuningas
Või käsitöölised, kes tänu oma oskustele, olid ülemal astmel, kui talupojad. Kõigi ajalugu perioodi ajal ja ka tänapäeval toimub sama süsteem: kes rohkem teab,oskab või omab, seda väärim ühiskonnas see inimene on. Riigi valistes peamine inimene, ,,jumala poeg" vaarao. Ta omas absoluutset võimu, ja vaarao trooni võttis endale uus vaarao poeg. Vaarao aidati preestrid ja järelevaatajad. Teistes uutes riikides tekkis sarnane valimissüsteem. Kuigi tänapäeval on teine valitsemissüsteem, mõtte jäi: on peamine inimene või grupp inimesi (näiteks parlament), kes valitsevad riiki. Muistsed-egiptlased olid väga uskuvad inimesed. Nende arust kõik, mis nende ümber toimus, on jumalate tegu ja soov (Egiptlastel oli polüteism, s.t. mitu jumalat. Ükst tekst loetleb, et neid oli 740, kuid neid võis olla palju suurem arv). Egiptlased uskusid, et inimene pärast surma elab sama elu allmaailmas. See on mõnede tänapäevaste religioonide mõte.
Seega laienes inimeste silmaring ning nad teadsid juba täpsemalt kuhu ja miks suund võtta. Nii glasnost kui ka edutu majandusearengu kiirendamine viisid selleni, et tuli teha esimesi poliitilisi reforme. 1988. aasta juunis võttis NLKP XIX konverents käsile muutused, mis kokkuvõttes vähendasid NKLP osa ja tähtsusst riigi ja ühikonna juhtimisel. Oli tehtud samm demokraatia poole. Nimelt võeti vastu presidentaalne valitsemissüsteem, valiti Rhavasaadikute Kongress ning otsustamise õigus anti valitavatele nõukogule.Kõik need otsused näitasid, et NSV Liit suundub demokraatia poole, üheperteiline süsteem hakkas lagunema. 1988. aastal hakkasid tekkima mitmesugused liikumised, mida ei kontrollinud enam NKLP otselset. Tekkisid esimesed mittekommunistlikud parteid ja erakonnad. Erinevad liikuised ja parteid andsid rahvale võimaluse oma soove ja valikuid NSV Liidus näidata ja vastavaid samme asyuda selleks
25.Millega tegeleb õiguskantsler? Toestab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. 26.Kuidas saab laste ombudsman lapsi aidata? Ta kaitseb lapsi ja edendab laste õigusi. 27.Sõnastage kohaliku omavalitsuse peamine ülesanne. Otsustab kohaliku elu küsimusi, kinnitab valla või linna eelarve, määrab ametisse valla või linnavalitsuse. 28.Milline organ korraldab ja juhib valla / linna tegevust? 29.Kas Eestile tuleks kasuks omavalitsuste arvu vähendamine? Põhjendage oma arvamust. 30.Kas Eesti valitsemissüsteem vajaks muutusi? Kui vajab – siis milliseid; kui ei vaja, siis – miks? 31.Seletage järgmised mõisted: - ADMINISTREERIMINE- valitsemine,haldamine,juhtimine - APELLATSIOON-edasikaebus - DENONSSEERIMA-rahvusvahelist lepingut ülesse ütlema - EELNÕU-seadusteksti esialgne, kinnitamata vorm - KASSATSIOON-jõustumata kohtuotsuse edasikaebamine ja selle otsuse uus läbivaatamine kõrgema astme kohtus - KONSENSUS- üksmeel
Ribbentropi paktile. Iseseisvuse taastamine 1991- Siis võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: 2. Milles avaldus perestroika: Majandus- Ettevõtted said suurem iseseisvus ja arendati erasektorit Avalikustamine- sõnavabaduse suurendamine ja hakati rääkima inimestele asju mis olid varem salastatud, nagu kuritegevuse tegelikust ulatusest ja juhtunud õnnetustest Sisepoliitika- kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem, toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised, lubati vabalt tegutseda poliitilistel liikumistel Välispoliitika- saavutati kokkulepe USA-ga relvastuse vähendamises, lõpetati sõda Afganistaanis, Ida Euroopast toodi väed välja 3. Mis roll oli Eesti taasiseseisvumisprotsessis järgmistel organisatsioonidel: MRP-AEG - mille eesmärk oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine.
DEMOKRAATIA Demokraatia tunnused: (rahva valitsemine) 1. kõik pääsevad poliitika juurde 2. avalikkus on kaasatud otsustamisele 3. otsused lähtuvad avalikest huvidest • Otsene (vahetu) demokraatia – rahvahääletus (referendum), valitakse otse, rahvas saab ainult poolt või vastu hääletada. • Esindus (vahendatud) demokraatia – rahvas ise ei osale otsustamises, mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. • Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormistamisel. (Skandinaavias-tugev omavalitsus; USA-kohalik kodanikualgatus) • Elitaardemokraatia – võim eliidi käes, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inim...
21. II 1918 valmib Iseseisvusmanifest (... tänasest päevast peale ...) 21. II 1918 Ernst Põdder proklameerib Eesti iseseisvust Haapsalus 23. II 1918 iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus 24. II 1918 moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus (koalitsioon ilma enamlasteta): · pea- ja siseminister Konstantin Päts · peaministri asetäitja ja kohtuminister Jüri Vilms · välisminister Jaan Poska · sõjaminister Andres Larka 3.3 Saksa okupatsioon 3.3.1 Valitsemine Uus valitsemissüsteem: · Balti sõjaväeline valitsus (Adolf Gossler) · Korpusepiirkonnad (Adolf von Seckendorff, Günther Otto Friedrich von Pappritz) · Provintsiaalvalitsused · Kreisid, ametkonnad, jaoskonnad · Balti Hertsogiriigi kava Okupatsioonipoliitika · terror (koonduslaagrid, salakaebused) · eestlaste väljatõrjumine poliitikast ja erakondade keelamine (v. a. Maaliit) · koosolekute, telefoni ja telegraafi keelamine · tsensuur (ajakirjandusbürood)
demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland, Belgia) Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta) Autoritaarne diktatuur – teatud valdkonnad on riigivõimu totaalse kontrolli alt vabad. Ideoloogia tavaliselt puudub. (nt: Azerbaidžaan, Usbekistan, Türkmenistan) Totalitaarne diktatuur - ühiskond on täielikult riigivõimu kontrolli all. Tähtis osa ideoloogial. (nt: Korea rahvademokraatlik vabariik, Kuuba) Võimude lahusus ja tasakaalustatus
Nõukogude liidu lagunemine 1985 aastal uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Sel ajal oli impeeriumi areng viinud riigi sise- ja välispoliitilisesse ummikusse. Gorbatsovist pidi saama uus partei liider, kes riigi kriisist välja viib ning säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatsovi esialne uuenduskava perestroika nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. Al. 1986 tõusis päevakorrale glasnost e. avalikustamine. Sõnavabaduse avardumine, salastatuse vähendamine ühiskonnas. Kasvas ajakirjanduse ja televisiooni mõju. Kontaktide tihenemine muu maailmaga. NSVL uuenev juhtkond seadis eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. NSVL majandus ei kannatanud enam võidurelvastumist välja. Gorbatsov pakkus välja relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava. NSVL ja Ameerika suhted paranesid pärast Gorbatsovi ja Reagani tippkohtumist. NSVL välispoliitika muutus paindlikumaks. G. Lõpe...
Välispoliitikas taheti suhet suurte lääneriikidega parandada, tehti relvastuse vähendamise kava. NSV-USA suht paranesid pärast 1986 Reyjkavjiki kohtumist, 87 sõlmiti Washingtonis kokkulepe tuuma tuumarakettide likvideerimiseks, lõpetati sõda Afganistanis, see kõik viis kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades 89-90. Sisepoliitikas- vähenes parte juhtroll riigi poliitilises elus, paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma, kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem, Gorbatsov NL Ülemkogu Presiidiumi esimeheks, kel olid senisest suuremad volitused riigi volitused riigiasjade juhtimisel. 89.valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan- NSVL Rahvasaadikute Kongress, kes valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis presidendiks Gorbatsovi. Ühiskonnas tekkisid mitmed poliitlised liikumised, mis hiljem muutusid erakondadeks. Kõik see rõi päevakorrale rahvuste enesemääramise küsimuse, osades liiduvabariikides võeti vastu suveräänsusdekl.ja püüdeldi
Totalitaarne riik - Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia,üksainus massipartei,terroristlik salapolitsei,kommunikatsioonivahendite monopol,relvamonopol,käsumajandus. Diktatuuri kujunemine: Üleminekul vabariigilt monarhiale, Revolutsiooni järelnähtusena, Vajadus "kõva käe" järele. Diktatuur on selline valitsemissüsteem, kus võimu teostamisel puuduvad seaduslikud piirangud. Diktatuurid kahe maailmasõja vahel: NSVL kahe maailmasõja vahel: Kodusõja tagajärjed, Uus majanduspoliitika NEP, Sisepoliitilised reformid, NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani, NSVL välispoliitika 1920.-1930.aastatel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: Weimari Saksamaa 1919-1933, Hitleri võimuletulek, Natsionaalsotsialistliku diktatuuri olemus.
detailidel pikemalt peatuda. Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi teine koda Liidunõukogu (Bundesrat), mis pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung). Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. Saksa valitsemissüsteem pole loomulikult pelgalt kahetasandiline liit ja liidumaad , vaid hargneb asteastmelt üle linnavalitsuse institutsiooni kuni külavanema ametini välja. Järjest selgemini on täheldatav regioonide suurem iseseisvuse ja iseotsustamise soov, millel on küll tsentraalvõimu põhimõtteline heakskiit, kuid mis pahatihti takerdub kõrgeltarenenud riigi ülikomplitseeritud bürokraatia taha. Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: EU, OECD, GATT/WTO, UNCTAD, WHO, EZU, BIZ, ECE, FAO
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Majandusteaduse osakond Helen Prants ja Märt Laur MD 1 HÜPERINFLATSIOON Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus majandusteoorias sai valitud teemaks ,,Hüperinflatsioon", kuna inflatsioon on meie ümber olemas ja see on ka vajalik, seetõttu oli huvi uurida ka hüperinflatsiooni kohta. See referaat seletab lahti, mis on hüperinflatsioon, kuidas see tekib ja kuidas hüperinflatsiooni leevendada. Uurisime põhjalikumalt hüperinflatsiooni Eestis, kui koguni kahel korral, 1940. ja 1991. aastal, läks Eesti ühiskond üle ühest süsteemist teise. Uurisime raskemaid aegu Ameerika Ühendriikides ning kuidas seal leevendati olukorda. Referaadi koostamisel olid abiks kaks head raamatut: ,,Inflatsioon ülemineku majanduses" ja ,,Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem". Eesti enda elektroonilistest materjalidest oli suureks abiks www.estonic...
Katastroofiline lõpptulemus. b) Legaliseeriti ettevõtlus 30 tootmis- ja teenindusalal. 2) Välispoliitika. a) Parandati suhteid Läänega. b) Ulatuslik relvastuse vähendamine. c) Washingtoni kokkulepe kesk- ja lähimaa tuumarakettide likvideerimiseks. d) Sõja lõpetamine Afganistanis. e) Lõpetati kodusõda Nicaraguas. 3) Sisepoliitika. a) Presidentaalne valitsemissüsteem. b) Uus kõrgeim riigivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. c) Mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid (erakonnad). 4) Ühiskondlik elu. a) Glasnost. b) Kasvas järsult massiteabevahendite mõju. c) Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. 5. Kuidas püüdis Gorbatsov NL-i lagunemist ära hoida?
EESTI VALITSEMISSÜSTEEM SEADUSANDLIK VÕIM Eesti valitsemiskorralduse sõlmprobleemi käsitlevate artiklite analüüs: Mihkel Solvak „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“ RiTo nr 14, 2006 1) Artiklis „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“, ütleb Mihkel Solvak, et saadikutel on 2 selget eesmärki: poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Vastasel korral ei saaks nad ju poliitikat teha ega ellu viia, kui neid uuesti ei valitaks. Eesmärk saada tagasivalituks on omakorda põhjuseks, miks poliitikud kipuvad minema lihtsama vastupanu teed ja tegema populaarseid otsuseid, mis ei ole sageli pikas perspektiivis kasulikud, kuid nende otsuste puhul on teada, et see on nn ”kindla peale nimek”, st, need on rahvale meelepärased. 2) Huvipakkuv asjaolu minu jaoks oli, et nii Poolas kui Leedus võib saadik esitada nii küsimusi kui järelpärimisi, samas kui Poolas üksiksaadik seadus...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Mehhiko Referaat Maarja Maasik PA08 Juhendaja Ester Raiend Tallinn 2009 Mehhiko Ametlik nimi: Mehhiko Ühendriigid (Estados Unidos Mexicanos) Ametlik keel: hispaania Valitsemissüsteem: föderaalvabariik Rahvaarv: 109 miljonit Pindala: 1 972 550 km² Suuremad linnad: (Ciudad de) Mexico (pealinn), Guadalajara, Monterrey, Tijuana, Juarez, Leon President: Felipe Calderon Rahaühik: peeso Mehhiko on kõige põhjapoolseim ning suuruselt kolmas Ladina-Ameerika riik. Ealine jaotus 35,9% alla 15 a 30,1% 15-29 a 18,2% 30-44 a 9,5% 45-59 a 4,8% 60-74 a 1,5% 75+ a keskmine eluiga: meestel 69 aastat, naistel 75 aastat. Kultuur Väärtushinnangud Isiklik väärikus Ülitundlikkus Liialdatud emotsioonid Müstika, fatalism Kuuletumine võimudele Perekond Eneseväärikuse säilitamine iga hi...
Gorbatsovi võimule tuleku järel avaldusid kõige pealt järgmised muutused: Tsensuuri nõrgenemine, inf avalikustamine NSVL aset leidnud katastroofidest, ajaloosündmuste tõepärasus(MRT salaprotokollid), poliitilise elu liberaliseerimine, Gorbatsov ja tema kaaskond eriarvamuste suhtes salliv. Muutused sisepoliitikas:vähenes kommunistliku partei juhtiv roll, Gorbatsovi taktikale vastuseisvad isikud sunniti ametist lahkuma, alates 1988 aastast kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. Gorbatsovist sai NSVL ülenõugkogu presiidiumi esimees. 1989 valiti kõrgeim riigivõimu organ: NSVL rahvasaadikute Kongress. Tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja erakonnad. MRP-AEG- >ERSP. Muutused välispoliitikas:Vahetati välja väliminister, pakuti välja ulatuslik desarmeerimise kava, sest riigimajandus ei kannatanud uut võidurel vastumise kava välja, NSV väed hakkasid lahkuma maailma erinevatest paikadest, NSVL kiitis Ida-Euroopa
1989 Gorbatsov lõpetas sõja Afghanistaniga ja viis sealt väed välja. Vabade-käte-poliitka viis 1989-1990 aastatel idabloki kommunistliku reziimide kokkuvarisemiseni. Varssavi lepingu organisatsioon lõpetas tegevuse ja Moskva heakskiidul toimmus Saksamaa ühinemine. 1980. Lõpus paranesid ka Hiinaga suhted. Poliitilise elu reformimine Partei juhtroll vähenes riigi poliitilises elus ning paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. 1988. Aastal valiti Gorbatsov riigipeaks? Ja nüüd oli tal senisest suuremad volitused riigi juhtimisel. 1989 märts valiti kõrgeim riivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress (esimene mitme-kandidaadi valimised pärast 1917. aastat.) Gorbatsov üritas nii reformimeelsete kui ka vanameelsetega hästi läbi saada. Gorbatsovi majanduspoliitika kukkus läbi. 1991. aasta augustisündmused Mitmed liiduvabariigid said suveräänsusdeklaratasiooni ja püüdlesid täieliku iseseisvuse poole
ühiskonnaelust. 28.Milline organ korraldab ja juhib valla / linna tegevust? LINNA / VALLA VOLIKOGU (SEESAMA VOLIKOGU, KES VALITAKSE ELANIKE POOLT KOHALIKE OMAVALITSUSTE VALIMISTEL) 29.Kas Eestile tuleks kasuks omavalitsuste arvu vähendamine? Põhjendage oma arvamust. Jah, kuna rahvaarv pidevalt väheneb ja tootvaid töölisi on aina vähem. Milleks abicajajate arvelt pidada üleval valitseva partei- sõdureid, muidusööjaid, maksude jagajaid. 30.Kas Eesti valitsemissüsteem vajaks muutusi? *VIIKS SISSE RAHVA POOLT OTSEVALIMISEGA PRESIDENDI *KEHTESTAKS NÕUDE, ET MINISTER OLEKS OMA ALA SPETSIALIST. 31.Seletage järgmised mõisted: - ADMINISTREERIMINE – haldama/valitsema/formaalselt juhtima - APELLATSIOON - edasikaebus - DENONSSEERIMA - rahvusvahelist lepingut üles ütlema - EELNÕU – riigiorganile/rahvale esitatud seaduse/määruse projekt - KASSATSIOON - jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine
poolpresidentalism (Prantsusmaa, Venemaa, Leedu) Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. monarhia: konstitutsiooniline (Rootsi, Norra, Taani, Benelux, Lichtenstein, Hispaania) ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Põhiseaduslik monarhia võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik ja absoluutne Monarh on ainuvalitseja ning võim on päritav. USA valitsemissüsteem ja presidendi valimine - Ideoloogia - korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad: (Poliitiline ideoloogia annab hinnagu kehtivale ühiskonnakorrale ning esitab oma väärtushinnagutest lähtuva ühiskonnakäsitluse) : PAREMPOOLSED: Liberalism - indiviidi vabadus. Üksikisiku huvid on võrreldes kollektiivi või riigihuvidega alati esiplaanil. Tähtsal kohal ka inimõigused ja vastastikune sallivus. Madal maksukoormus,
Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Varane keisririik 30 eKr- 235 pKr 3. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Seal elavatest latiini rahvusest karjuste ja maaharijate kogukonnas koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatesse-Rooma oli üks nendest. Ladina keelest sai riigi ametlik keel ning kasutusele võtsid ladina tähestiku. 4. Rooma valitsemissüsteem kuningate ajal- Esialgu valitsesid Roomas seitse kuningat. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Vabariigi ajal-Kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Keisririigi ajal-Pealtnäha oli riigikorraldus endine, jätkusid senati istungid ja valiti magistraate. Mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekutest. Riigi juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kutsuti keisriks. Keiser käsutas kõiki
Euroopa Liit Euroopa Liidus jaotub võim nelja peamise institutsiooni vahel. · Euroopa Liidu Nõukogu koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja võtab vastu ühiseid seadusi. Nõukogu istungitest võtavad osa kõigi liikmesriikide valitsuste esindajad. Kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist nimetatakse Euroopa Ülemkoguks ehk teisisõnu Eli tippkohtumisteks. Nõukogul on kuus põhiülesannet. 1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis...
Venemaa seevastu oli aga valdavalt talupoeglik riik, kus ligikaudu neli viiendikku elanikkonnast oli hõivatud maal. 6 Kuid mitmeski mõttes on erinevustega Saksamaa kui ,,modernse" ja Venemaa kui ,,mahajäänud" riigi vahel liialdatud. Ka poliitilise kultuuri mõttes oli kahe riigi vahe väiksem, kui see esialgu tundub. Mõlemas riigis kehtis föderaalne, üsna detsentraliseeritud valitsemissüsteem ja kumbki polnud täielikult parlamentaarne. 1920. aastate ebasoodsates tingimustes keerasid Nõukogude Liidu ja Saksamaa tähtsad poliitilised jõud Läänele selja ning võtsid märksa revolutsioonilisema kursi. Diktatuur polnud enam ajalooliselt vältimatu või hädavajalik. Näiteks Nõukogude liidu 1937.-1938.aasta ,,suurel terrolil" on palju eristavaid komponente, kõigil oma algupära ja liikumistee. Terviklik ,,Suur terror" on rohkem ajalooline konstruktsioon kui reaalsus.
n Diktatuuri kujunemine: Üleminekul vabariigilt monarhiale Revolutsiooni järelnähtusena Vajadus "kõva käe" järele Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine DIKTATUURIREZIIM 2.1. Mis on demokraatia? Diktatuur on selline valitsemissüsteem, kus võimu teostamisel puuduvad seaduslikud piirangud. Konstitutsiooniline diktatuur tähendab seadusandliku võimu ja õigusorganite loobumist oma tavapärasest tegevusest. Kogu võimutäius koondub diktaatori kätte, kes on saanud volitused parlamendilt.
1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted. Perestroikapoliitika ei näinud esialgu ette muudatusi ühiskonna poliitilises elus. Kuid poliitilise surve alt vabanemine hakkas järjest enam murendama ainult kommunistlikule parteile tuginevat poliitilist süsteemi. Muudatused toimusid ka kommunistlikus parteis. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ning paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Nõukogude Liidus otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem. 1988. aastal valiti Gorbatšov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks – riigipeaks, kel olid senisest hoopis suuremad volitused riigiasjade juhtimisel. 1989. aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan – NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised pärast 1917. aastat. Kongress valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis Nõukogude Liidu presidendiks Gorbatšovi. Ühiskonnas
NõukogudeHiina suhted. POLIITILISE ELU REFORMIMINE Perestroikapoliitika ei näinud esialgu ette muudatusi ühiskonna poliitilises elus. Kuid poliitilise surve alt vabanemine hakkas järjest enam murendama ainult kommunistlikule parteile tuginevat poliitilist süsteemi. Muudatused toimusid ka kommunistlikus parteis. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ning paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Nõukogude Liidus otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem. 1988. aastal valiti Gorbatsov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks riigipeaks, kel olid senisest hoopis suuremad volitused riigiasjade juhtimisel. 1989. aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised pärast 1917. aastat. Kongress valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis Nõukogude Liidu presidendiks Gorbatsovi. Ühiskonnas tekkisid mitmesugused
Lisaks võivad nad reklaamiaega ja -pinda juurde osta, mis loob ebavõrdsuse jõukamate ja vaesemate vahel. Riigi ülesandeks on jälgida, et need eirnevused poleks liialt suured, et mõjutada valimistulemusi. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on vaid üks hääl. Valimised on salajased. Peamised valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Valitsemissüsteem mõjutab ka valimiste tulemusi. · Majoritaarne valimissüsteem Ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem ( kehtib Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas). Selles valimissüsteemsi moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad-igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte. Majoritaarse presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse
2007). Kõnesoleva kontseptsiooni järgi võib varatotalitaarse riigi puhul eristada järgmisi põhifaktoreid (Kulmar 2002: 4042): süsteemi ajaloolis-poliitilised tekke- ja hävingupõhjused, administratsioon ja haldus, majandus, sotsiaalelu, õiguskord, ideoloogia, välispoliitika. Nendel faktoritel on rida tunnuseid, mida käsitleme järgneva analüüsi käigus. Kui mingi riigikord või valitsemissüsteem vastab kõikidele allpool toodud tun- nusjoontele, on tegemist varatotalitaarse riigi ideaaljuhtumiga, nagu Tahuan- tinsuyu ja Qini impeeriumid seda ka väga suure tõenäosusega olid. Mida vähe- matele esitatud tunnusjoontele mingi valitsemissüsteem vastab, seda väik- sem on selle totalitaarsuse võimalik aste. Loomulikult, mida rohkem on vas- tava kaasuse kohta informatsiooni, seda tõenäolisemalt vastab hinnang tõele.
Ajalugu Kordamine 1. Põhja-Ameerika Iseseisvussõda: millal oli, miks soovisid Inglise asumaade elanikud emamaast eralduda, miks see õnnestus, USA valitsemissüsteem 18.sajandi teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema. Seitsmeaastase sõja ajaks oli Inglismaa toonud Ameerikasse oma sõjaväe, mida pärast sõda ära ei viidud. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. London hakkas ka sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut. Inglise valitsus keelas osa kaupade ostmise teistest riikidest, see aga võimaldas müüa neid kaupu kolonistidele kõrgema hinna eest.
Akadi riik (2334-2193 eKr) Tugevaim valitseja on Sargon I, kes 2400 eKr vallutas sumerid ja rajas Akadi riigi. Tema oli esimene Mesopotaamia ühendaja ja impeeriumi looja. Akadi impeerium võttis üle sumerite kirja, jumalad, kultuuri ja linnaehituse. Vana-Babüloonia (1792-1595 eKr) Hammurapi tegi väiksest Babülooniast suure suurriigi. Hammurapi koodeks ehk seaduste kogu oli eeskujuks ka teistele riikidele. Oli kujunenud armee ja ametnikkond, valitsemissüsteem oli täiustunud, omavaheline kauplemine oli kasvanud. Assüüria (900-612 eKr) tähtsamad linnad olid Assur ja Niinive, võimsaim valitseja Sargon II. Alistati Süüria, Babüloonia, Palestiina. Assüürlased olid väga sõjakad. Assüüria viimane suur valitseja oli Assurbanipal, kes oli esimene kirjaoskaja Assüüria valitsejate seas. Assüürlaste põhilised saavutused kuuluvad sõjanduse valdkonda: tehnika, sildade ja teede rajamine, relvastus.
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia............................................................................................ 5 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia......................................................................6 1.11 Korporatiivne demokraatia.............................................................................. 6 ...
Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja ...
Millised muudatused toimusid perestroika ajal järgmistes valdkondades ? valdkond muudatus ühiskonnaelu sisepoliitika välispoliitika majandus Ühiskonnaelu-Tsensuurireeglid pehmenesid. Glasnost - avalikustamine, sõnavabadus. Kontaktide tihenemine muu maailmaga. Perestroika läbiviimine. Sisepoliitika Vähendati kommunistliku partei rolli. Loodi NSV Liidu rahvasaadikute kongress. Loodi presidentaalne valitsemissüsteem. Poliitiliste liikumiste tekkimine. Välispoliitika. NSVL-i ja Hiina suhete paranemine NSVL-i ja USA suhete paranemine Afganistani sõja lõpp Desarmeerimise kava tuumarakettide hävitamine VLO laiali saatmine Saksamaa ühinemine Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine Majandus Majandusliku arengu kiirendamine Liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus Majanduslik kaos Kaupade defitsiit IDABLOKI LAGUNEMINE (Meenutuseks: Idablokk=sotsialistlikud riigid.)
Esiteks, ükski areen pole lõplikult piiritletud. Alati on survegruppe, kes alles otsustavad, kas liituda võitlusega või mitte. Tulles areenile, võivad nad muuta selle veelgi representatiiivsemaks nii kvantideedi kui ka mitmekesisuse kohapealt. Lühidalt, väljundite legitiimsus on survegruppide töö vili. See ei ole erinev ka kirjeldatud väljunddemokraatia meetoditest ja väärtustest. Survegrupid on seadnud EL-i instantside tegevusele piire, mille tulemuseks on keerukam valitsemissüsteem. Spetsiaalsed kodanike grupid kandideerivad EP-sse et olla taskaaulustav ja kontrolliv jõud. Kommitee süsteem, mida juhivad huvigrupid, on tohutu jõud. Survegrupid koostöös kohalike valitsustega, mis pärinevad legalisltlike traditsioonidega maadest on panustanud palju, et tuua otsustuskompromissid ühtsesse õigusruumi, seda läbi regulaarsete kohtuapellatsioonide. Survegruppide olemasolu on küll abistav, kuid mitte piisav EL-i väljund-demokraatia loomiseks
EESTI VALITSEMISSÜSTEEM 1. Vabariigi Valitsus Valitsuse moodustamine: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Ehk lühidalt ja konkreetselt: 1) Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine 2) Riigipea nimetab peaministrikandidaadi 3) Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tul...
Mis oli perestroika eesmärk? õukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Millised muudatused toimusid perestroika ajal järgmistes valdkondades? Ühiskonnaelu- Tsensuurireeglid pehmenesid, Glasnost – avalikustamine, sõnavabadus, Kontaktide tihenemine muu maailmaga, Perestroika läbiviimine. Sisepoliitika- Vähendati kommunistliku partei rolli, Loodi NSV Liidu rahvasaadikute congress, Loodi presidentaalne valitsemissüsteem, Poliitiliste liikumiste tekkimine. Välispoliitika- NSVL-i ja Hiina suhete paranemine, NSVL-i ja USA suhete paranemine, Afganistani sõja lõpp, Desarmeerimise kava, tuumarakettide hävitamine, VLO laiali saatmine, Saksamaa ühinemine, Kommunistlike režiimide kokkuvarisemine Majandus- Majandusliku arengu kiirendamine, Liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, Majanduslik kaos, Kaupade defitsiit Milline roll oli NSV liidu uuenemisprotsessis järgmistel isikutel?
Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: ...
Juunis 1985 võeti vastu alkoholi müüki ja tootmist piiravad seadused. Müügilt kadus suhkur. 1986. algas uus etapp glasnost e. avalikustamine, mis tähendas tsensuuri vähendamist, ühiskonna salastatuse astme vähendamist. 1986. apr. Ternobõli katastroof. Selle tulemusena hakati rääkima tõtt. Ajaloosündmusi ümber hindama, toimus ka ühiskonna liberaliseerumine. 1988 juunis NLKP 19. konverents, millega alustati poliitilisi reforme. Otsustati: 1. kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem 2. valida parlament 3. kohalik võim parteiorganitelt vastavatele kohalikele nõukogudele. 1989 esimesed vabad valimised. valiti Rahvasaadikute kongress ja president, kelleks sai M. Gorbatov. 1990 kaotati NLiidus üheparteisüsteem. Ülejäänud kuulutati võrdseteks. 1990 suveräänsusdeklaratsioonid. Demokraatlikult valitud ülemnõukogud võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone see tähendas, et liiduvabariikide seadused olid kõrgemal kui Nliidu seadused. 1991
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
