Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku - arutlus (0)

Vladislav Virtonen, 10. kl NVRK 2017

Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku

Muistne Egiptus oli väga omapärane tsivilisatsiion, mis asetses Niiluse jõe ääres. Niilus mängis suurt rolli egiptlaste elus ja nende tsivilisatsiooni arenemises. Muistse Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr. Egiptlaste ühiskonnas oli tööjaotus , valitsemissüsteem, viljelusmajandus ja kiri - hieroglüüfid . Egiptuses tänapäeval asuvad väga tuntud püramiidid , nad olid ehitatud muiste Egiptuse ajal ja see näitab, et Egiptuses oli eriti hästi arenenud ehitusteadus.
Egiptuse kiri oli üks esimesi kirju terves maailmas. Ma olen kindel, et see mõjutas edaspidist kirjakeele arenemist väga. Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus (valmistatud Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsist), millele märgid kanti pintsliga . Aga kiri aitas lüüa riigikorraldust. Tsivilisatsioon ja kirja teke on minu arvates tihedalt seotud: ilma kirjata poleks ühiskonna riiklik korraldamist sellisel moel nagu Egiptuses võimalik olnud. Kirjaoskus oli Egiptuses vaieldamatu privileeg , mis sai osaks tõenäoliselt vaid umbes ainult ühele protsendile kogu Egiptuse elanikkonnast. See kiri oli keerukas (enamik hieroglüüfe tähistas ühteaegu nii mõisted kui ka teatavate häälikute kombinatsiooni ) ja kirjaoskuse omandamine nõudis palju aega. Arvan, et seetõttu see ei saanud säilitada meie aegkonnani.
Muistses Egiptuses oli omapärane “polüteismiline” religioon ja see mängis ka väga suurt rolli, kuna Egiptlaste ellusuhtumine oli sügavalt religioosne: maailma üldist korraldust mõistsid ja mõtestasid nad müütide ja religiooni kaudu. Nad austasid jumalaid (neid oli üle 700), nende abil Egiptlased selgitasid loodusnähtusi. Egiptlased ususid, et pärast surma on elu ja see on isegi tähtsam kui praegune elu (peeti, et et teise ego eksistents jätkub ka pärast surma). Surnukeha mumifitseerimine (eriline töötlemine keha paremaks säilimiseks) moodustaski Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Egiptlased uskusid, et inimesel on hing (mille nimetati ba), ja elujõud (mille nimetati ka) - see on surnu teisik, kes sündis ilma koos temaga. Hing-ba on midagi jumalatesarnast, mis on inimeses juba tema eluajal ning vabaneb kehast ainult pärast tema surma. Hinge-ba sümboliseeris inimpeaga lind, kes lendas pärast inimese surma ära. Kujutlus hingest kui linnust oli väga levinud niinimetatud primitiivrahvaste seas.
Kõige tuntumad Egiptuse vaaraode hauakambrid on püramiidid, mis pärinevad Vana ja Keskmise riigi ajast. Hauakambri peamine eesmärk oli tagada surnu häirimatu elu teispoolsuses. Muumia kaitsmiseks suleti neid massiivsetesse kividest sarkofaagidesse, mille ümber pandi anumad kehast eraldatud siseelunditega (kanoopidega).
Egiptuses tänu palsameerimise kunstile hästi arenes ka meditsiin ja keemia. Nad ravisid üsna edukalt inimesi. Olid neil ka astronoomid . Egiptlased uurisid tähte ning mõned teadlased väidavad, et püramiidid olid ehitatud seoses tähtedega. Võeti kasutusele ka päikesekalender.
Mina leian, et Egiptuses arenes päris tugev ja arenenud tsivilisatsioon ja see vaieldamatult mängis suurt rolli maailma ajaloos. Egiptuse iseloomulikud tunnused olid näiteks: range hierarhia , omapärane religioon, keerukas kiri, palsameerimine jne. Tänu sellele arenesid teadused nagu meditsiin ja ehitusteadus. Seal kujunes kõrgetasemeline kirjandus ja geomeetria.