Rahva iseseisvus koos vabade ja ausate valimistega Eestis. Ajaloost selgub, et Eesti rahvas on olnud oma maal palju võõra võimu all, kus rahavas pole olnud vaba oma otsustes oma riigis ja oma riigi korralduses. Alati on keegi otsustanud, mis on meie riigile hea, arvestamaks selle riigi kultuuri ja eripära. Sel aastal, kui mina sündisin, toimus riigipööre, kus Eesti rahvas saavutas taasiseseisvuse. Rahva iseseisvus on see, kui inimesed ise saavad otsustada, millist riigi korda nad eelistavad, millist
Ühiskonnaõpetus Demokraatliku riigikorralduse head ja vead. Demokraatia kindlustamine kulgeb järkjärguliste ning kõiki eluvaldkondi hõlmavate ümberkorralduste kaudu, mis võtavad aastaid. Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid ikkagi õiguspärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele.
Paljud neist on küll valed, aga näitavad ära milline see erakond tegelikult on. Vaadakem või Rahvaliidu allakäiku. Partei, mis enne oli üks suurtest, vajus peale maadevahetuse skandaali viimaste sekka. (Ei mäleta täpselt, kas maadevahetuse väljatulek ja valimised olid omavahel seotud, kuid tulemust mõjutasid siiski). Samuti tuuakse välja erinevate isikute saladused. Nt. Vladimir Belõi kuulus lause ,,Ei kommentaari", mis on käibel siiani (Samuti ei mäleta kas see oli otseselt valimistega seotud, kuid kaudselt kindlasti). Lisaks annab valimiste periood erinevatele firmadele tööd juurde, ning praeguses majanduslikus olukorras on see vägagi hea. Kokkuvõtteks võib öelda, et valimiste periood on vägagi värvikas ning võib muuta paljutki. Samas on valimistega seoses ka palju ebameeldivat, mis inimesi häirib ja vihastab. Näiteks ei meeldinud mulle see, et Reformierakonna reklaamplakat võttis Kaubahalli eest 3 parkimiskohta, nagu neid kohti oleks üle
õigusemõistmise korraldamine. Õigusriik valitsetakse vastavalt seadustele. Eesmärk: inimeste heaolu. Tunnused: kehtib võimude lahusus; tuginetakse seadustele; austatakse isikuvabadusi; inimesed on seaduse ees võrdsed; üksikisiku õiguste kaitsmine. Valitsemine ja avalik haldus Presidentalismi tunnused: - president on keskne poliitiline figuur, kes täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid. - valitsus vahetub seoses presidendi valimistega. - täidesaatev ja seadusandlik võim on omavahel nõrgalt seotud. - president valitakse rahva poolt. - president seotud rohkem täidesaatva võimuga. - USA Plussid: valitsuse stabiilsus. Miinused: probleemiks parlamendi ja valitsuse halb koostöö. Poolpresidentalismi tunnused: - lisaks presidendile on riigis ka peaminister. - rahvas valib presidendi. - president tugevamalt seotud täidesaatva võimuga. - Venemaa, Prantsusmaa Parlamentarismi tunnused: - peaminister on keskne poliitiline figuur
*Poliitilised (demokraatlikud õpetused): 1. konservatism väärtustavad ajaloos läbi proovitut, traditsioone valijate häälte võitmiseks viivad läbi reforme 2. liberalism esile tõusevad konservatiivid väärtustavad üksikisiku vabadusi 3. sotsiaaldemokraatia vasakpoolsed riik peab toetama abivajajaid rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine valimistega võimule, reformidega eesmärgini *Mittedemokraatlikud poliitilised õpetused: kommunism fasism Itaalias natsionaalsotsialism Saksamaal diktatuur *Demokraatlik Saksamaa: Weimari vabariik kuni 1924. aastani majanduslik kaos terav poliitiline võitlus majanduslikud raskused tekitavad rahulolematust valitsusega ebademokraatlike jüudude populaarsus. *Ainukesena jääb uutest riikidest demokraatlikuks Tsehhoslovakkia *1934. aasta 12. märts Eesti üle diktatuurile
Õhuterritooriumid - luba peab olema küsitud enne piiri ületamist Parlamentaarne vabariik (Eesti) Riigiterritooriumi all: - riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu - on lubatud saata kaugele, kui palju see on tehnileselt ülimuslikkusel võimaldatud - presedenti valitakse kas otseste vüi kaudsete valimistega; - majanduslik huvi on ka kriteeriumiks peamiselt esindusfunktsioon · Monarhia - presidentil puudub seadusanndlik pädevus, ta ei ole aktiivselt Monarh on ainuslikuline riigipea tegev riigi poliitilises elus - valitsus vastutab parlaamendi ees Piiramata monarhia riigipea on üheaegselt kõrgeim
üldse vajalikuks. Nad ei pea vajalikuks kirjalikul paberil tõestust üksteisesse kiindumise kohta. Mina olen suuremas osas sellega nõus, kuna leian, et perekonnaseaduses abielu hõlmavad seadused peaksid olema enesestmõistetavad igale normaalsele inimesele. Tuleb küll tõdeda, et mõned ühisvara puudutavad sätted muudavad perekonnaseaduse siiski vajalikuks. Infotehnoloogilisest aspektist vaadates poleks sellise lahenduse loomine sugugi raske. Süsteemi analoogiat võib tõmmata e-valimistega, kus tuleb ID kaardi abil kinnitada oma identiteeti. Positiivseid külgi sellise lahenduse toomisega on mitmeid. Nagu erinevate e-lahendustega, kaasneks ka digitaalabielu sõlmimisega mugavus ja kiirus. Enam ei peaks abielluda sooviv paar minema Perekonnaseisuametisse oma abielu allkirjastama, vaid nad saaksid seda teha kodust lahkumata. Sellega omakorda kaasneks ka mõningane toimingu maksumuse vähenemine, mis on kindlasti tugevaks positiivseks argumendiks, sest teadupoolest on
et Eestis on vaja luua rahvuslik partei ja võtta kommunistidelt võim. Esimene kord NSVL ajaloos kui Moskva seati fakti ette ametliku opositsioonipartei loomisega. Moskvas pressikonverentsil tutvustatud ERSP eesmärk saavutas suurt tähelepanu ja leidis laialdast äramärkimist lääne meedias. Kas New York Timesi esilehel oli intervjuu ERSP loojaga. ERSP algatas liikumise, mis tipnes Eesti kongressi(EV õigusjärgsete kodanike esinduskogu) valimistega. Esimehed: 1. Lagle Parek (20.08.1988-18.07.1993) 2.Ants Erm (18.07.1993-27.11.1993) 3.Tunne-Väldo Kelam (27.11.1993-02.12.1995) Partei logo Lagle Parek Ants Erm Tunne-Väldo Kelam INTERRINNE Tegutses aastatel 1988-1991. Ametlik nimetus: Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Liikumine oli Nõukogude meelne ja Eesti iseseisvuse vastane
Vabad valimised on üks demokraatliku riigi põhitunnuseid. Rahvas, riigi kõrgeima võimu esindaja, valib endi seast esindajad, kelle kohuseks on kodanike huvide eest seismine. Nii saabki iga valimisõiguslik inimene osaleda riigi valitsemises. Eesti Vabariigis on igal valimisealisel kodanikul õigus käia valimas. Kuid kahjuks ei kasuta sugugi kõik inimesed oma põhiseaduslikku õigust, sest millegi pärast on valimisaktiivsus pea igade valimistega langenud. Erandiks on küll viimased valimised, kus valimas käis rekordarv inimesi. Valimistest mitte osavõtmist põhjendatakse tavaliselt sellega, et pole kedagi valida või arvatakse, et nagunii ei oma üks hääl mitte mingit kaalu. Kuna hääletamine ei ole Eesti seaduste silmis otseselt kohustuslik, ei saa ka etteheiteid teha inimestele, kes valimas ei käi, vaid tuleks välja selgitada madala kodanikuaktiivsuse põhjused. Võime öelda, et iga hea kodaniku kohus on käia valimas
VALIMISSÜSTEEMID: VALIMISÕIGUSTE PIIRANGUD: * proportsionaalsed valimised * valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik (kui tegemist on võrdsed. Kodanike või parteide vahel. parlamendi valimistega) omavalitsuste valimistel peab omama HÄÄLETAMISE VÕIMALUSED: * majoritaarsed valimised sissekirjutust sellesse valda, kus valib või kandideerib * eelhääletamine hääletada saab enamusvalimised, valituks osutub * valija peab olema vähemalt 18 aastane ning ka omavalitsusse umbes nädal ennem vaid üks. kandideerija peab olema vähemalt 18. * põhihääletus õige valimispäev
Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus moodustas Ajutuse Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus. Esile tõusis neli parteid, nende seas üks olid enamlased. Kuna Ajutise Valitsuse autoriteet oli langenud, oleks mis tahes jõuline rühmituse riigipööre võinud osutuda edukaks. Enamlased teadsid, et neil ei ole võimalust valimistega võita, eriti ainuvõimule saada. Enamlastele alluvad väeüksused võtsid Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud, pealinlased suhtusid kohati isegi ükskõikselt toimuvasse. Võimu üleminuke enamlastele vormistas nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomisssaride Nõukogu. Esimeheks sai enamlaste liider Lenin. Oktoobripööre sai juhtuda, kuna rahvas oli juba valitsuses pettunud ja soovis rahu. Enamlased
Demokraatia ,,Demokraatia on rahva valitsus rahva seast ja rahva heaks." A. Lincoln Demokraatia on ühiskondliku korralduse vabadus. Tunnused: · demokraatia on alati õigusriik valitsemine käib seaduste järgi · demokraatias on alati võimude lahusus võim koondub erinevatesse institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost: · Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr.
ühishüvesid. · Heaoluriikides esineb kaks suunda: 1. parempoolsed (liberaalid)- sotsiaalseid toetusi saab suurendada majanduskasvuga seotuna. 2. vasakpoolsed (sotsiaaldemokraadid)- majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. 5. Siirdeühiskond Siirdeperiood ehk üleminekuperiood on siis kui valitsemiskord vahetub. Siirdeperiood algab vabade valimistega, lõppeb kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja suhetes. Reformid tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Siirdeühiskonna probleemid: · reformide ebaühtlane täideviimise tempo · aeglane poliitiline asendumine- demokraatia nõuab aega ning võib alul olla ebaefektiivne. · Tasakaalu puudumine suurendab sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid.
Valimisaktiivsus Eestis ja Kose vallas Valmisaktiivsus langes eriti järsult pealinnas, kui 2013. käis Tallinnas valimas 64,1% valijaid, siis sel aastal 53,6%. Tallinna kaheksast valimisringkonnast- linnaosadest parima tulemuse tegi Nõmme (62,69%), teise koha tulemuse tegid Pirita linnaosa elanikud (59,54%). Passiivseim oli Kesklinna valijaskond (49,43%). Tallinna linnavolikogu valimisel osalemise võimalus oli 361 509 inimesel. Valimisaktiivsus langes mõned protsendid peaaegu igal pool. Olid siiski mõned erandid. Natuke tõusis valimisaktiivsus Läänemaal, mis on aga peale haldusreformi oluliselt kahanenud. Väike tõus oli ka Jõgevamaal, Lääne- Virumaal, Võrumaal ja Viljandimaal. Kõik tõusud jäid ühe protsendi piiridesse, sellal kui valimisaktiivsuse langused teistes maakondades olid tihti palju suuremad. 2013 aastal oli valimisaktiivsus Eestis 58 %, kuid aastal 2017 vaid 53,2%. 2017 aastal oli hääli kokku 582542, aas...
kogutud andmed. Töö analüüsiks kasutati järgmisi andmeid: valimisealiste kodanike arv VII- XII Riigikogu valimistel, valimisaktiivsuse protsent VII-XII Riigikogu valimistel, erakondade ning üksikkandidaatide arv VII-XII Riigikogu valimistel. Kõik andmed on kätte saadavad Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel www.vvk.ee. Riigikogu VII-XII valimised kajastavad ajaliselt perioodi 1992. aastast kuni 2011. aastani ning tegu on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kõigi Riigikogu valimistega. Võrreldi omavahel kõigi näitajate muutumist iga 4 aasta tagant vastavalt Riigikogu koosseisude muutumisele valimiste kaudu. (v.a. VII Riigikogu valimised, mil Riigikogu koosseis valiti erakorraliselt 3 aastaks). 2.2 Küsitlus Ühiskondliku ja poliitilise aktiivsuse uurimiseks kasutati individuaalandmeid, mida koguti veebikeskkonnas Surveymonkey.com. Koostati ankeet pealkirjaga Valimisaktiivsuse küsitlus. Vaatluse alla võeti küllaltki laia sihtgrupp
ÜRO ignoreerimine suurriikide poolt olulistes küsimustes (nt. 20.03.2003) Autoritaarsete reziimide tugevnemine maaimaareenil (nt. Hiina, meie suur lõunanaaber Läti, Hugo Chavezi Venezuela) Terrorismioht, rahva võimust eemaldumine, ähvardav majandus- (energia-) kriis muudab ühiskonda suletumaks ning äärmuslikele ideedele vastuvõtlikumaks Siirdeperiood Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. Algab vabade valimistega Lõppeb demokraatia kindlustumisega Kestab u. 20 aastat Kas Eesti on siirdeperioodi läbinud? Demokraatia kolm põhinõuet Konkurents Hääleõigus Kodanikuõigused Demokraatia tunnused Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kontroll- ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle
1. Üleriigilised tulemused 1. Pakun et erakondadest saab riigikokku: Reformierakond (31 kohta) , Keskerakond (25 kohta), Sotsiaaldemokraatlik erakond (20 kohta), samas võiks ka saada Isamaa ja Res Publica Liit (20 kohta) , Eestimaa Rahvaliit (3 kohta). PÕHJENDUS: Need erakonnad on olnud aastaid juba riigikogus, ning vaevalt see ka muutub. Ja kohtade arvu vaatlesin eelmiste valimistega ning uurisin nende erakondade valimis populaarsust. 2. Üksikkandidaadid. Leo Kunnas ( Harju, Rapla) ja Andreas Reinberg ( Järva, Viljandi) 3. Edgar Savisaar, Andrus Ansip ja Sven Mikser. Arvan, et just need isikud võivad saada kõige rohkem hääli, kuna nad on erakonna liidrid ning liidrid saavad tavaliselt kõige rohkem hääli. 2. Valimisringkond nr 5 (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) 1
f)lõpphääletus- hääletavad parlamendiliikmed , kas seadus vastu võtta või mitte g)Arutelu katkestamine- igaüks võib uued muudatusettepanekudtäiskogule hääletamiseks anda h)kolmas l- parandada ja muuta fraktsiooni alatised komisjonid, sõna võtta ainult fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindajad. 3)Täidesaatevvõim e valitsus: Moodustamine: a)Parlam hääletab ja tagandab ametist parlament. presid nimetab ja tagandab ametist president b)parlam vahetub parlamendi valimistega, presid vahetub presidendi valimistega Efektiivsuse toimimise kriteeriumid: a)kui valitsuses on sarnaste ideoloogiatega erakonnad- vähem erimeelsusi suudab üaremini ühiste otsusteni jõuda, valitsus suudab kauem püsida b)ametnike valitsus c)peaks olema enamusvalitsus- vähemalt pooled saadikud on ühest erakonnast, suurem tõenäosus, et õigusakt hääletatakse poolt 4)Bürokraatia ehk ametnikkond: a)püsivus- Ametnikkond vahetub harvemini kui poliitikud, mis
sotsialismisüsteemi lagunemine. 1980.aastate lõpuni olid maailmas ülekaalus autoritaarsed reiimid, kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuri vahekorda maailmas. Vaata tabel lk. 19 demokraatia kasv maailmas!! Lähematel aastakümnetel on tõenäoline mitte demokraatia levik, vaid demokraatia kindlustumine. Siirdeühiskond · Periood, mil üks ühiskonnakord vahetub teisega · Algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega · Lõppu on raske määratleda, üldiselt demokraatia põhimõtted peavad olema juurdunud kõigis ühiskonna valdkondades · Ümberkorraldused on midagi revolutsiooni ja reformide vahepealset: rahvas avaldab survet, aga toimub seaduste ja õiguskorra raames Siirdeühiskonna ohud: · Rahvas nõuab kiireid lahendusi · Demokraatia võib näida vahel liiga ebaefektiivse valitsemismudelina tekitab igatsust autoritaarsuse järele
Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud ? Seoses Eesti iseseisvumisega, mittukümmend aastat tagasi, on vahetunud vailtsejad ja nende valitsemiskord. Siirdeperiood ongi periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab vabade valimistega ning lõpptulemuseks on demokraatlik kord kõigis ühiskonnavaldkondades. Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud? Kas meil kehtib täielik demokraatlik kord? Võib öelda, et Eestis on olnud kolm siiret, nõukogudeaeg, transitsioon ehk vahepealne üleminek, kus erilisi muutusi ei toimunud ja tänapäev. Et arutleda selle üle, kas siirdeperiood on lõppenud, toon välja selle probleemid. Esiteks võivad populaarseks osutuda nn kindla käe loosungid, teiseks demokraatia nägemine kui
Riigi väljamaksed- toetused (inimene ei maksa), kindlustus (inimene peab ise sissemakse tegema nt töötus, ravi, pension). Põhitunnused- ressursside ülekandmine ja pool avalikust kulust läheb sotsiaalsfääri. 3. Mis on siirdeühiskond? Millised on siirdeühiskonnaga kaasnevad probleemid? Ühiskond kus toimub üleminek ühelt valitsemisvormilt teisele (tavaliselt mittedem demokraatlikule). Algab uue põhiseaduse vastu võtmisega ja vabade valimistega. Probleemid- majanduskriis, rahva rahulolematus, korruptsioon, reformide ebaühtlane tempo. 4. Araabia kevad. 2011 algul alanud meeleavalduste ja protestide laine põhjaaafrikas ja ning lähisidas, araabiamaade ülestõus. Massiline revolutsioonide laine ühiskonnakorralduse vastu. 5. Demokraatia tunnused. Valitsemiskord mille puhul on täidetud konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia korral: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik,
esindatud keerukas, saadikute isiklik vastutus hajub. Segasüsteemi puhul kasutatakse nii majoritaarse kui proportsionaalse valimissüsteemi põhimõtteid. Seda kasutatakse föderatiivsetes valimisriikides kus parlament tavaliselt on kahekojaline(saksamaa). Riigi ül valimiste läbiviimisel: õigusliku baasi loomine, valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimistega seotud toiminguid, erakondade kulude kontroll. Erakonnad- valimisvõitluse agentuurid. Ülesanded:koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve, propageerida valijate hulgas oma ühisprogrammi, realiseerida oma nõudmisi poliitikas, hõlbustada valitsemist.Massiparteid- kujunesid kuna on kadunud valimisel osalemise piirangud. (kuldaeg 20 saj, 50ndad ja 60ndad) Alates 70ndatest aastatest hakkasid ilma tegema populistlikud parteid, millised väidavad et neil on kogu rahva toetus ning hakkavad
mitmekesisus. Niisuguste seaduste vastuvõtmisel ja järgimisel on lootus paremale elukeskkonnale. Töötutute inimeste arv Eesti riigis on viimastel aastatel suurenenud. Riik ei loo otseselt uusi töökohti, vaid püüab nende tekkimisele kaasa aidata. Sotsiaalministeerium korraldab tööturukoolitusi, et tõsta töötute kvalifikatsiooni, mis parandab nende konkurentsivõimelisuse ja seega loob paremad võimalused tööturul hakkama saamiseks. Sellel aastal on seoses kohalike omavalitsuste valimistega loodud uusi töökohti Tallinnas. Selle teo algatajaks on Tallinna Linnavalitsus eesotsas Edgar Savisaarega, kuid usun, et need töökohad loodi pigem propaganda kui aitamise eesmärgil. Tean, et eelmainitud tööturukoolitustega suudetakse tööpuudust vähendada. Jätkusuutlikuse tagab inimeste turvaline elukeskkond, selle omakorda võimaldab meile riik. Politsei, kiirabi ja tuletõrje on riigipalgalised institutsioonid, mis on loodud tavainimeste kaitseks
REFERAAT Demokraatlik valitsemine SISSEJUHATUS: Demokraatia on tulnud sõnast demos (Kreeka keel) ja sõnasõnalt tähendab rahvavõimu, kuigi reeglina on see tegelikult rahva osalemine poliitikas. Demokraatlikud riigid on näiteks Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa jt riigid. Kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, et üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Demokraatlikus riigis, näiteks Eestis võim ei ole koondunud ühe isiku kätte, näiteks me just õppisime, et ühe isiku kätte koondunut riigivõimu nimetatakse diktatuuriks, see võib olla näiteks autoritaarne või totalitaarne riigivõim (Stalin, Hitler, Mussolini). Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav.
Viimaks on hirm traditsiooniliselt väljendatud radikaalist demokraadi nagu Thomas Paine`i poolt, et poliitikutele on antud õigus omi enda soove korda viia, poliitikud kasutavad võimalust egoistlikke soovide korda viimiseks ja ei arvestada rahva vajadustega. Valimised on demokraatia süda. Sellist vaadet edendas Joseph Schumpeter oma teoses ,,Kapitalism, Sotsialism ja Demokraatia" 1942 aastal. Joseph Schumpeter`i teos pööras tähele panu hoopiski uutele küsimustele seoses valimistega. Esiteks: millised asutused ja kohad on vajalik valimistega täita? Teiseks: kellel on õigus valida? Kolmandaks: kuidas hääled vormistatakse? Valmistega ei täideta kohti, mis vajavad eriteadmisi või -oskusi, nagu näiteks kodanike teenrid ning kohtunikud. Valimiste tähendus on lähedalt seotud hääle andmis viisi faktoriga. Mitmete erinevate hääletusteooriate seas on mudelid mis valgustavad valimiste tähtsust ja parteide identifikatsioone
mittetulundussektor. Siirdeühiskond ühiskonna arengutapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale /ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele. Siirdeühiskonna tunnused: - Üleminekuperiood ühelt valitsevalt süsteemilt teisele - Ulatuslikud reformid kõigis eluvaldkondades - Algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate valimistega, lõppu on keeruline määratleda - Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades - Populaarseks võivad saada autoritaarse valitsemise loosungid, sest rahvas nõuab kiiret elujärje paranemist ning demokraatia tundub liiga aeglane ja ebaefektiivne meetod. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate valimistega. Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades
kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus vaba kodanikuõhiskond ja vaba ajakirjandus vähemuste õigustega arvestamine tseviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab põhiseaduse ja mitmesuguste valimisinstitutsioonide olemasolu. Ülemineku ehk siirdeperiood periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Siirdeperiood algab vabade valimistega. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid õigustpärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi. Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo. Polüarhia paljude võim
7)Mis on erakond? Kindla ülesehituse liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille eesmrgiks on oma seisukohtade elluviimine ja võimule pääsemine. Poplistlik partei- kõigile meelepärane partei (nt keskerakond) 8)mille poolest erineb erakond survegrupist? Erakond erineb survegrupist tegevuse eesmärgi, eesmärgi saavutamise vahendite, programmi ulatuse ja propaganda objekti poolest. 9) rahvas saab osaleda valitsemisel: a)hääletamisega e-valimistega b)referendum 10)poliitiline kultuur- Klassikalise määratluse kohaselt on poliitiline kultuur suhtumiste, uskumuste ja tunnetuste kogum, mis loob poliitiliste protsesside mõtestamiseks teatava korrastatuse, annab neile mõtte ning varustab inimesed baasarusaamade ja reeglitega, mis suunavad nende poliitilist käitumist 11) populism- räägitakse rahvale meelepärast juttu. 5rikkama riigi hulka (REF) Kodukulud alla (IRL)
parlament, riigi, osariigi või autonoomse kogukonna kõrgeim seadusandlik esinduskogu. Parlament on ühe- või kahekojaline. näiteks USA parlament – Kongress – koosneb Esindajatekojast ja Senatist, Norra Storting Odelsting’ist ja Lagting’ist. Soome Eduskunta, Rootsi Riksdag, Leedu Seimas, Läti Saeima ja Eesti Riigikogu on ühekojalised. Ühekojaline parlament ning kahekojalise parlamendi esimene koda (esindajate kogu) valitakse otse, teine koda moodustatakse harilikult kaudsete valimistega. Tavaliselt kuuluvad parlamendi pädevusse seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine, riigi kõrgeimate ametiisikute ametisse nimetamine ning ametist vabastamine, valitsuse tegevuse kontrollimine. Esimesed parlamendid tekkisid Lääne-Euroopas 12.–13. sajandil ja nad kujutasid endast kuninga kokkukutsutud aadlike nõupidamist. Inglismaal kujunes parlament 13. sajandi lõpul regulaarselt toimivaks seisuste esinduskoguks
abielluda kiriklikult, nüüd elavad aga paljud inimesed vabaabielus. Digitaliseeritud abielu registreerimisele aitaks kaasa ka see, et abielu saaks vormistada ilma kodust lahkumata, mis hoiaks paljudel inimestel aega kokku. Peale mugavuse muutuks abiellumine ka palju kiiremaks. Inimesed ei peaks enam ootama vähemalt kuu aega, vaid saaksid olla juba varem abikaasad. Interneti põhine abiellumine muudaks ka selle teenuse palju odavamaks kui see on praegu. Protseduur ise võiks olla sarnane e-valimistega. Abiellujad saaksid kinnitada enda soovi ja arvutiprogrammi abil saaks kõik nende andmed üle kontrollida. Kontrollimine oleks väga oluline, kuna seadus ei luba abielluda isikutel, kes on juba abielus või kui inimesed on sugulased. Algselt tundus e- valimine meile harjumatu, kuid nüüd kasutavad seda paljud eestlased, kuna see on muutnud valimise palju lihtsamaks. Sellel leiduksid muidugi ka omad negatiivsed küljed. Digitaliseeritud abielu võib
lugemine olema avalik, et keegi ei saaks valimistulemusi võltsida; 6) ühetaolised- see tähendab seda, et igal valijal on üks hääl ning nendel on võrdne kaal; 7) otsesed- see tähendab seda, et valija annab otse oma hääle kandidaadile või parteile, keda ta eelistab (teatud erand on USA-s, kus inimesed valivad valijamehed, kes seejärel valivad presidendi. Sellisel juhul on tegemist kaudsete valimistega). Valimiskampaania Kui valimised on välja kuulutatud, lülituvad protsessi parteid. Nende tegevus on suunatud kahele peamisele eesmärgile: koguda valijate hääli ja tugevdada ennast organisatsiooniliselt (töötatakse välja valimisprogramm, seatakse üles ja registreeritakse saadikukandidaadid, inimestele jagatakse kindlad ülesanded jne.). Kaasajal kaasneb valimistega ulatuslik reklaam ajakirjanduses, televisioonis, tänavatel jm. ning paljude valimiskoosolekute korraldamine
Hispaania, Portugal. Demokraatia pole levinud nt Ladina-Ameerikasse ega Araabiasse. Nendes piirkondades pole vajalikke eeldusi, seal on madal elatustase, traditsiooniline autoritaarsus ning palju esineb etnilist/religioosset vägivalda. Seega pole lähimatel aastatel oodata demokraatia laiemat levikut, vaid hoopis kindlustumist. Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord teisega asendub, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. See algab dem. põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega ning lõpeb siis, kui dem põhimõtted kõigis ühiskonnavaldkondades juurdunud on. Demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Dem tunnused: vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine (sõnavab, valimisõigus, haridus, arstiabi, riigi kaitse jne), õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi jt kontrollorganite poliitiline sõltumatus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste
Mängides tõusevad plastmasskidakesed püsti. Valged on hoopis mustad (klaver). Tolle pilli tegi Peeter talve. Urmas Sisask on helilooja ja nad mõlemad elavad Jänedal. Harfi mängitakse 7 pedaaliga, mis on vajalikud toonide madaldamiseks ja kõrgendamiseks. Harfi mängijad Eestis on pigem naised aga Prantsusmaal on mehed. Koduorel (200a)unikaalne, Võrus toodetud.Mängis huvitavalt aga kuna see oli nii vana siis sellepärast kahises. Harmoonium mängib võimsalt, virtuoos tuulekanalite valimistega. Mänguautomaadid: Mängutoosid mida mina märkasin klaasi taga olid väga kaunid. Mehaaniline klaver (u 100 a) üleskeeratav,mängib lõbusalt. Vanasti pidi mänguautomaatidesse raha panema et kuulata heli, aga meie ei pidanud. Üks mänguautomaat oli kettaga seal olid kangid ja keelekesed. Ratas hakkas ringi käima ja tegi väga meeleolukat heli(Pulmamarss).All kastis oli ka teisi kettaid , mis mängivad erinevaid lugusid.
3. Kuidas võim vahetub? Toimuvad vabad ja Levinuim võte on Riigivõimu ausad valimised, relvastatud vahetumine pole mille tulemusena riigipööre, aga on järjepidev, see valitakse esinenud ka toimub poliitiliste rahvaesindajad, kes valimistega vapustuse, esindavad valijate manipulatsioone, et kulissidetaguse huve. võimule pääseda. võitluse korral. 4. Kelle huvides tegutseb õigussüsteem? Rahva huvides. Õigussüsteem Õigussüsteem tegutseb selle tegutseb
· võimude lahusus. · kohtusüsteemide ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. · vaba ja pluralistlik ühiskond ,vaba ajakirjandus. · vähemsute õigustega arvestamine. · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Demokraatia miinused: · Kodanike vastutustundlikus ei pruugi olla piisav. · Oht demagoogide võimule. · Tugevama võim. Siirdeühiskond Ühiskond ,kus üks valitsusvorm on läinud üle teisele. Algab vabade valimistega, lõppeb siis kui kõigis ühiskonna elu valdkondades on juurdunud demokraatia. Kas EST on siirderiik? Korruptsioon ,kodanikuühiskond nõrk ,riigihanked. Siirdeühiskonna ohud : · Demokraatia näib liiga aeglane. · majanduskriis · reformide ebaühtlane tempo · Suutmatus ühendada eri rahvuste nõudmisi demokraatia põhimõtetega. REVOLUTISOON REFORM
Võrdsus seaduse ees Kodanikuvabaduste tunnustamine Sõltumatu kohtusüsteem Kodanikuühiskonna olemasolu Tsiviilkontroll relvajõudude üle Vähemustega arvestamine Lääneühiskonna arusaam: demokraatia sõltub majandusarengust Üleminek diktatuurilt demokraatiale Toimub kahel tee: Revolutsioon Reformid Siirdeühiskond Ühiskond, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Algab esimeste vabade valimistega Ohud: 1. Masside radikaliseerumine 2. Demokraatia näib liiga aeglasena 3. Majanduspoliitika muutumine tehokraatlikuks 4. Populistlikud otsused 5. Võimalikud rahvuskonfliktid 6. Endise väärtussüsteemi purunemine Ühiskonna sektorid 1. Sektor AVALIK SEKTOR: a) Riigiasutused b) Omavalitsused c) Avalik-õiguslikud asutused 2. Sektor ERASEKTOR FIE, OÜ, AS 3
1. demokraatia on vahend parimate ja andekamate väljaselgitamiseks. 2. eliit peab tegelema seadusandluse ja administreerimisega. 3. eliidi seas ei tohi võim koonduda ühe grupi kätte: a. tuleb tagada võimude lahusus. b. tugev täidesaatev võim c. parlamendi kontroll. d. pol. sõltumatud pürokraadid. 4. masside osavõtt poliitikast piirdub valimistega 5. eliit ei tohi sõltuda masside hetkemeeleolust. demokraatia=turg turg=valik(ostmine) valik=parim kvaliteet, sootsaim hind "PLURALISTLIK" MUDEL (DEMO.) - autoriks Robert Dahl - demokraatia põhiülesanne on v'hemust huvide kaitsmine. iseloomustab: 1. mitte ühelgi eliidil pole õigust pretendeerida kogu ühiskonna huvide esindamisele. 2. iga grupp püüab avaldada mõju poliitiliste otsuste vastuvõtmisele. 3
demokraatlikule ja käsumajanduselt turumajandusele), nt Eesti 1992-... Seda perioodi nimetatakse ülemineku- ehk siirdeperioodiks Siirdeühiskonna tekke põhjuseks võivad olla reformid või revolutsioon reform valitsuse poolt algatatud muutused, mis on planeeritud ning rahumeelsed revolutsioon dissidentide (teisitimõtlejate) poolt kukutatakse valitsus ning tänu sellele toimuvad muutused Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate valimistega, üleminekuaja lõppu on keerulisem määratleda. Tingimuseks on demokraatia põhimõtete juurdumine kõigis eluvaldkondades ja - suhetes, seetõttu ei saa ka Eesti puhul kindlalt määratleda Üleminekuperiood kestab umbes 20 aastat. Võimalikud ohud: vana korra kukutajad kehtestavad oma diktatuuri, nt Fidel Castro tuli algul võimule demokraatlike plaanidega, kuid nüüd valitseb Kuubal diktaatorina rahva soovil kujuneb autokraatia, sest demokraatia näib liiga aeglane, ebaefektiivne ja
Riigivalitsemisevormid: 1) Parlamentaalne vabariik (Eesti) 2 )Presidentaalne vabariik (USA) 3) Konstitutsiooniline monarhia (Inglismaa) Riigikorralduse vormid: 1) Unitaarriik(üks kõrgem võim – Eesti) 2) Föderatsioon (liitriik – USA, Saksamaa) 3) Konföderatsioon (Riikide liit – EU Demokraatia ja diktatuur. Demokraatia – kõrgeima võimu kandjaks on rahavs, kes teostab seda vaba ja regulaarsete valimistega. Riigivõim toimib seadustega. Diktatuur – 1) Autoritaarne – Isiku või institustsiooni ebademokraatlik valitsemine 2) Totalitaarne – Isiku hirmuvalitsus, riigivõim kontrollib, päritav, üks ideoloogia Mis on ideoloogia? Maailmavaade, mis koondab sarnaseid ideid. Kirjelda lühidalt parempoolsust ja vasakpoolsust, too näiteid Eesti erakondadest, kes pigem millist maailmavaadet toetab. Parempoolsus
Samas on Viin ka Austria vabariigi pealinn. Riigi seadusandlikeks organiteks on parlamendi kaks koda -Rahvusnõukogu ja Liidunõukogu , milledest viimase ülesandeks on esindada liidumaade huvisid. Iga liidumaa seadusandlusandlikuks organis on Liidupäev. Rahvusnõukogu 183 saadikut valib rahvas iga nelja aasta tagant, Liidupäeva liikmed valib vastavalt iga liidumaa. Liidupäevad valivad Liidunõukogu liikmed - praegusel hetkel on neid 64. Viimaste Rahvusnõukogu valimistega 3. oktoobril 1999. aastal anti mandaadid järgmiselt: 65 kohta Austria Sotsiaaldemokraatlikule Parteile (SPÖ) 52 kohta Austria Vabadusparteile (FPÖ) 52 kohta Austria Rahvusparteile (ÖVP) 14 kohta Rohelistele (die Grünen). Riigi kõrgeimateks täidesaatvateks organiteks on liidupresidendi kõrval valitsuse liikmed, kellede eesistujaks on liidukantsler. Iga liidumaa kõrgeimaks täidesaatvaks organiks on liidumaa valitsus, mille eesotsas seisab maavanem. Maa ja rahvas
· Täidab sotsiaalseid ülesandeid · Reguleerib majandust · Ühishüvede pakkumine 11. Kas Eestit võib pidada heaoluriigiks? · Jah, kuna meie riik pakub üsna edukalt sotsiaalseid teenuseid.... 12. mis on siirdeühiskond? Siirdeühiskonna ohud? Kas Eesti on siidreühiskond? · Üleminekuühiskond · Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, lõppu on keerulisem määrata. · Ohud: *massid radikaliseeruvad oma poliitilistes vaadetes, *rahvas nõuab kiireid lahendusi, milleks demokraatia on liiga aeglane, ebamäärasust tekitav valitsemismudel *majanduskriis *elatustaseme langus · Eesi on siirdeperioodi lõpus... 13. iseloomusta R.Dahli põhimõtteid ja nende tagamine · rõhutas demokraatia pluralistlikku külge
Kõige suurem demokraatia juurdekasv oli aastal 1991, Nõukogude Liidu lagunemise järgsel ajal. Kõige väiksem juurdekasv on olnud aastatel 1998 ja 2000. 9. Mis on siirdeühiskond? Mida loetakse siirdeperioodi alguseks? Millised ohud kaasnevad siirdeprotsessiga? Kui edukalt on Eesti nende ohjamisega toime tulnud? Siirdeühiskond on ühiskond, kus üks valitsemiskord vaheldub teisega. Siirdeperioodi alguseks loetakse demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega. Kuna rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel, mistõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise loosungid. Siirdeperiood toob reeglina kaasa ka majanduskriisi. Eesti on nendega suhteliselt edukalt toime tulnud, majanduskriis on üle elatud ja majandus aina kasvab, selle võrra kasvab ka elatustase. 10
Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema, tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete -- seaduste täitmist. Klassikaliste liberalistide arvates peab riik olema kui öövaht, kelle roll on piiratud indiviidide kaitsega teiste indiviidide eest. Kõik teised vastutusvaldkonnad tuleb anda suveräänsete indiviidide kätte. e) kuidas plaaniti võimule tulla nad kavatsesid võimule tulla valimistega. Nad tahtsid , et rahvas valiks neid. f) Kokkuvõte Kuigi klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil, pole need põhimõtted täiesti kadunud. Just 20. sajandi teisel poolel on klassikalise liberalismi ideed, eriti majanduses, populaarsust võitnud (liberaalse majanduspoliitika võtsid üle neokonservatiivid).
Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland, Belgia) Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan)
esimene põhiseadus väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigi esinduskogu nimeks sai Riigikogu, mis oli ühekojaline ja sajaliikmeline. keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valimised toimusid 27.29. novembril 1920. Tegemist oli esimeste põhiseaduslike valimistega (1920. aasta põhiseadus). Valimiste ajal kehtis kogu riigis sõjaseisukord ja kutsealaste omavalitsuste tegevus oli keelatud. Parlamendi suuruseks oli 100 kohta. Valimistel oli 10 ringkonda, neis võis esitada erinevaid kandidaatide nimekirju. Huvitav on fakt, et kommunistid said valimistel üsna arvestatava häältearvu ning Tallinnas nad koguni olid populaarseimad.Põhiseaduse järgi valiti I Riigikogu 3 aastaks, kuid I
mitmekülgselt kõiki ettetulevaid riske seoses teistesse riikidesse eksportimisega ja rahvusvahelisel turul kauplemisega. Neid riske on väga palju ja enamikku neist ei saa me elimineerida, kui soovime arendada oma äri välismaal. Poliitiline risk võib olla sõda, blokaad, boikot, mida põhjustab kahe või enama riigi vaenulikkus. Samuti teise või oma riigi sisepoliitikast tulenev risk streik, rahutus, kodusõda, valimistega seotud rahutused jm. Poliitiliste riskide alla kuulub veel maksmiskeelurisk, kui ei lasta oma võlgu tasuda neil, kes tegelikult on maksevõimalised; embargorisk, kui riik ei luba eksportida või importida teatud kaupu jm. (Hirjel 1996) Poliitilisi riske maandada on väga keeruline. Näiteks Gruusia sattus sõtta Venemaaga, mis tõi lisaks muudele hädadele kaasa blokaadi ja kodusõja. Eesti ettevõtjad, kellel oli äri Gruusias, sattusid tõsistesse raskustesse.
HITLER (Saksamaa) STALIN (Venemaa) Ühepartei süsteem Teisitimõtlejad kõrvaldati vägivallaga Majandus allutati riigi kontollile, plaanitööstus Majandus töötas sõja vaadusteks Füüreri austamine, ülistamine Eraoman oli olemas Eraomandid puudusid, olid suured kolhoosid Võim saavutati valimistega Võim saavutati vägivallaga Riigis valitses natsism Riigis valitses kommunism 13. Miks tulid Saksamaal natsid võimule? Peale ülemaailmse majanduskriisi puhkemist kasutasid Saksamaa kokkuvarisemist ära kommunistid, kes kritiseerisid demokraatlikku riigikorraldust ning üritasid agressiivselt lööksalkade abiga võimu haarata. Paljude sakslaste arvates saab
Riigikogus-võetakse vastu seadusi häälte enamusega Valitsuses-otsused sünnivad koalitsioonis 6.Millist rolli täidavad maavalitsus ja maavanem? Maavalitsus-teostab järelvalvet omavalitsuste otsuste üle Maavanem- esindab maakonnas riigi huve, hoolitseb maakonna tasakaalustatud arengu eest ning omavalitsustega koostöö korraldamise eest 7.Millest sõltub valitsuse vahetus ja tagasiastumine?-Valitsus vahetub parlamendi valimistega; kui avaldatakse umbusaldust;kui peaminister sureb 8.Avalik haldus-valitsuse poliitika igapäevane täideviimine Avalik teenistus-töötamine riigi ametiasutu ametiasutustes, KOV-is või rahvusvahelises organisatsioonis. Mille poolest erineb ametnik poliitikust?- Poliitik juhib koostööd vastavad valdkonnas, aga ametnik on oma ala professionaal Kes teostavad kontrolli ametnike üle?- Kõigepealt vastava ametiasutuse
24. veebruaril 1989 välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine. Selle eesmärk oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki eesti vabariigi kodanikke kutsuti üles valima endale esindusorgan- Eesti Kongress. Rahvarinne ja EKP suhtusid sellesse tõrjuvalt ja üleolevalt, kuid valimised toimusid ja nendel osalesid ka väliseestlased ning üle 500 000 registreeritud Eesti kodaniku ja 34 000 kodakondsuse taotlejat.Viimasel hetkel ühinesid valimistega ka ERR ja EKP rahvuslikult meelestatud osa. Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Üleminekuperriood 1990.a. kevadel lõhenes EKP kaheks ja kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. Veebruaris 1990 viis Ülemnõukogu põhiseadusesse sisse paranduse, millega kaotati kommunistliku partei juhtiv osa Eestis. Algas massiline EKP-st lahkumine.
.. Legitiimsust on võrreldud omamoodi sularahavaruga. Kõikidel valitsustel, nii demokraatlikel kui ka autoritaarsetel on omad tõusud ja mõõnad, kuid ainult legitiimsetel valitsustel on see varu kriisiaegadel käepärast ..." (lk 63). Sellest tsitaadist võib minu arvates välja lugeda ka seda, et kui demokraatlikus ühiskonnas saab poliitiliste läbikukkumiste, vigade või kriiside tekitatud kahjust tulenevat ühiskonna rahulolematust ravida uue valitsuse valimistega ilma et asenduks valitsussüsteem kui selline. Siis autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides, kus reziim on tihtipeale võimule tulnud kriiside tõttu või tulemusena, olles saavutanud oma eesmärgid (majanduskriisist ülesaamine, korra taastamine jne), ei suuda ta enam oma edaspidist võimule jäämist piisavalt legitiimselt põhjendada ja seega uute kriiside vms korral toimub uus valitsuskorra vahetumine, kus ei pruugi vahetuda ainult valitsev ladvik vaid kogu süsteem.
annaabi.ee 
