Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Milline majanduspoliitika tagab Eesti jätkusuutlikkuse? Arutlus (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune majanduspoliitika tagab Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse?
Missugune majanduspoliitika tagab Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse?
Eesti jätkusuutlikus tähendab Eesti ühiskonna arengut ning ressursside kasutamist nii, et sellega rahulduksid praegused elanikud, kuid peetakse silmas ka tulevasi põlvkondi.
Tähtis on, et ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt, nimelt ei tuleks eesmärgiks seada vaid majanduslikke vajadusi, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka keskkonnakaitsele ja kultuuri säilitamisele. Milline majanduspoliitika suudab selle kindlustada?
Riigi sekkumine majandusse aitab parandada keskkonnakaitset. Eesti riik kuulub ülemaailmsesse säästva arengu programmi – Agenda 21. Niisuguse organisatsiooni eeskujul võttis Riigikogu vastu Säästva arengu seaduse. Sellele tuginedes koostati Eesti keskkonnastrateegia 2010, mille eesmärk on majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et see ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus . Niisuguste seaduste vastuvõtmisel ja järgimisel on lootus paremale elukeskkonnale.
Töötutute inimeste arv Eesti riigis on viimastel aastatel suurenenud. Riik ei loo otseselt uusi töökohti, vaid püüab nende tekkimisele kaasa aidata. Sotsiaalministeerium korraldab tööturukoolitusi, et tõsta töötute kvalifikatsiooni, mis parandab nende konkurentsivõimelisuse ja seega loob paremad võimalused tööturul hakkama saamiseks. Sellel aastal on seoses kohalike omavalitsuste valimistega loodud uusi töökohti Tallinnas. Selle teo algatajaks on Tallinna Linnavalitsus eesotsas Edgar Savisaarega, kuid usun, et need töökohad loodi pigem propaganda kui aitamise eesmärgil. Tean, et eelmainitud tööturukoolitustega suudetakse tööpuudust vähendada.
Jätkusuutlikuse tagab inimeste turvaline elukeskkond, selle omakorda võimaldab meile riik. Politsei, kiirabi ja tuletõrje on riigipalgalised institutsioonid , mis on loodud tavainimeste kaitseks. Samuti on endiselt kohustuslik noortel meestel läbida ajateenistus. See annab meile, tavakodanikele julguse elada, kuna teame, et riigis leidub hulgaliselt noori mehi, kes on valmis meie riigi kaitseks sõtta minema. Ajateenistujate koolituse eest maksab samuti riik. Usun, et meil kõigil on hea Eestis elada, sest siin oleme me paremini kaitstud kui paljudes teistes riikides elavad inimesed.
Eestis on tasuta kättesaadav põhi- ja keskharidus . Ka ülikooli on võimalik tasuta sisse saada, kui sul on head õpitulemused. Riik makasab selle eest, et noored inimesed käiksid koolis ja omandaksid teadmised, mis on vajalikud riigi edukaks toimimiseks. Teiste maadega konkurentsis püsimiseks on meile vajalik haritud töölisklass. Nemad võimaldavad Eesti majanduse jätkusuutlikumat arengut. Sellepärast usun, et riigi sekkumine on väga oluline.
Riik aitab kaasa rahvaarvu suurenemisele, makstes erinevaid toetusi. Vanematele makstakse lasteraha, kui nad kasvatavad alaealist last (lapsi). Noortele emadele makstakse emapalka, mille määraks arvestatakse sünnituspuhkusele eelnenud kolme viimase kuu töötasu keskmist. Ka maksab riik ühekordset sünnitoetust 5000 krooni ja paljud omavalitsused toetavad samuti oma valla noori vanemaid. Kõik see loob head tingimused iibe tõusuks, kuid kahjuks jääb praegustes majandusoludes ka toetuste pakkumisest üksi väheks.
Leian, et Eesti jätkusuutlikkust aitab tagada poliitika, kus riik sekkub aktiivselt majandusse. Kuid ainult valitsuse otsustest ei piisa, riigis peavad olema ka kodanikud, kes peavad tegema õigeid otsuseid ja valikuid , et tagada riigi jätkusuutlikkus. Sellepärast peaksid inimesed rohkem tähelepanu pöörama enda umber toimuvale ning kaasa aitama parema riigi loomisele.
Eveli Stahelstrauch
Milline majanduspoliitika tagab Eesti jätkusuutlikkuse-Arutlus #1 Milline majanduspoliitika tagab Eesti jätkusuutlikkuse-Arutlus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EveliEfka Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned
42
docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

.................................11 3.2 Demokratiseerumise lainel..........................................................................11 3.3 Siirdeühiskond............................................................................................. 12 3.4 Demokraatia tunnusjooned.........................................................................13 3.5 Polüarhia – pluralistlik valitsemine..............................................................14 4.Ühiskonna jätkusuutlikkus................................................................................. 15 4.1 Jätkusuutlik valitsemine............................................................................... 16 4.2 Heaolu kasv................................................................................................. 16 4.3 Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus...............................................17 4.4 Kuidas jätkusuutlikkust tagada?.....................................

Ühiskond
Ühiskonna riigieksami materjal
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

omaalgatus Asutused Valitsus, McDonald's, FC Flora, Elukoht,lapsed, parlament, Leibur, EMT, Punane Rist, haridus, töökoht, vallavalitsus, Merko Ehitus Greenpeace, isiklikud suhted, politsei ja (kõik Eesti riik ei sekku piirivalveamet, eraettevõtted) Loomakaitse maksu- ja Selts, tolliamet, Naabrivalve, koolid, haiglad, huviringid hooldekodud Ülesanded Tagada riigi Kasumi Parandada üldist Tagada inimese

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna valitsemine
37
docx

Ühiskonna valitsemine

võimalusi 2. ühiskond peab tagama igale oma liikmele: inimõigused võimaluse saada haridust võimaluse omandada elukutse võimaluse leida tööd. Majandus: mitmesektoriline konkurentsimajandus, riikliku sektori suur osakaal, valitsus reguleerib kogu majandust, väldib maksude abil osa inimeste liigset rikastumist. Progresseeruv (astmeline) tulumaks. Sotsiaalpoliitika: siin kasutatakse suurem osa maksulaekumistest, riik tagab igale inimesele normaalse elatustaseme. Valitsemine: algne teooria pooldas revolutsiooni, praegu toetatakse konstitutsioonilist valitsemist Sotsiaaldemokraatia on vasakpoolne ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on eri riikides kas punane nelk või punane roos. Ideoloogia tekkis 19. sajandi lõpupoolel sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas

Ühiskond
Ühiskonnaõpetuse gümnaasiumi konspekt
20
rtf

Ühiskonnaõpetuse gümnaasiumi konspekt

1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Tööstuspöörde toimumine riikide kaupa oli alljärgnev. · Suurbritannia ­ alates 1769 kuni 19. sajandi keskpaik. · Prantsusmaa ­ 18. sajandi lõpust 1860. aastateni. · Saksamaa ­ 19. sajandi algusest 1880. aastateni. · USA ­ 19. sajandi algusest 1850. aastateni. Sel ajal oli lõunaosariikides veel orjus. USA eripära oli see, et tööstus ja põllumajandus olid eraldiseisvad nähtused. · Venemaa ­ 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni. · Eesti ­ alates 1820. aastatest. o Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond ­ TÖÖSTUSÜHISKONNALE JÄRGNENUD ÜHISKONNA ARENGUFAAS, MIDA ISELOOMUSTAVAD KÕRGTEHNOLOOGIA MASSILINE KASUTAMINE, PAINDLIK SOTSIAALNE STRUKTUUR, TEENINDUSSEKTORIS HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris

Ühiskonnaõpetus
Nüüdisühiskond
18
pdf

Nüüdisühiskond

ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond

Ühiskonnaõpetus
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse eksam I osa
14
doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus (seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte) ning inimõigused (iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest). Avalik ja erasektor - Avalik sektor koosneb riiklikest ja avalikõiguslikest institutsioonidest. Tänapäeva riigi ülesanded on muutunud nii ulatuslikuks, et riigil pole enam otstarbekas nende lahendamist üksnes enda käes hoida. Riik tagab haridus- ja tervishoiuteenused, annab välja mitmesuguseid dokumente, peab registreid ja andmebaase, edendab kultuuri. Samas ei tähenda tagamine seda, et just riigiasutused ise peaksid kõike seda tegema. Paljud taolisi ülesandeid täitvad avalik- õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile (nt mõnele ministeeriumile), vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. Samas säilitab riik kontrolli nende tegevuse üle, eraldades neile selleks raha ja tellides neilt

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (4)

qweqwe profiilipilt
qweqwe: huvitav materjal
17:11 01-11-2010
pisar28 profiilipilt
pisar28: igati rahul
14:30 30-10-2011
lolwut profiilipilt
lolwut: abiks ikka
15:37 17-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun