1917. aasta Venemaal: miks sai oktoobripööre võimalikuks? (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Venemaa kokkuvarisemine, enamlased, esseerid, Bresti rahu

8.VENEMAA KOKKUVARISEMINE ( Lähiajalugu I osa. Õ.lk. 55-59 ) 1917 aasta lõpuks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused: rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus,rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu.Veebruari lõpul puhkes Petrogadis näljamäss, mida maha suruma läinud sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist (03.08.1917)

Ajalugu

2

doc

Venemaa kokkuvarisemine alates 1917

Eriti popul. enamlased olid suurlinnades. Nende tegevust toetas Sx, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Sp lasi Sx Leninil ning teistel paguluses viibinud enamlaste liidritel läbi oma territooriumi Venemaale sõita ning toetas neid hiljem ulatusliku rahaga. Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatut väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Enamlaste esimene katse 1917. a suvel võimule tulla ebaõnnestus, kui Ajutine Valitsus surus selle maha. Samal ajal kukkus Ajutise Valitsuse algatatud pealetungioperatsioon idarindel, sõjaväes ja kogu maal kasvas kaos. Ainsaks võimaluseks Venemaad päästa on kehtestada sõjaväeline diktatuur. Ajutise Valitsuse koosseis vahetus kiiresti, etteotsa tõusnud Kerenski oli hea kõnemees kuid nõrk organisaator. Kindral Lavr Kornilov üritas Venemaal teostada sõjaväelist riigipööret.

Ajalugu

2

doc

Venemaa 1917

Nõukogude tegevust juhtisid esialgu mõõdukad vasakpoolsed: mensevikud ja esseerid. Vaatamata parteidevahelistele lahkhelidele üritasid nii kadetid, mensevikud kui ka esseerid saavutada üht eesmärki ­ luua demokraatlik Vene vabariik. Selleks tuli korraldada Asutava Kogu valimised, koostada ja vastu võtta põhiseadus ning kehtestada alaline võim. Samal ajal tuli jätkata sõda. Eesti sai autonoomia 30. märtsil 1917. · Tagajärjed: Vene ühiskonna struktuur ei sobinud liberaal-demokraatliku riigi loomiseks. Patriarhaalne külaelulaad hävis. Uued sotsiaalsed kihid ja struktuurid olid alles kujunemisjärgus. Riigis oli tohutult palju inimesi, kel ei olnud ei kindlaid õigusalaseid arusaamu ega ka üldse mingisuguseid püsivaid väärtushinnanguid. Revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee

Ajalugu

5

doc

Kahe maailmasõja vahel

Venemaa kokkuvarisemine 1917.a. alguseks oli Venemaa revolutsiooni lävel. Maailmasõjas osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist olid tunnistuseks: Rahutused sõjaväes ­ palju hukkunuid, halb varustamine Majanduslik kaos ­ tööjõupuudus, toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, majandus halvatud Keisrivõimu autoriteedi langus ­ moraalne laostumine Rahulolematuse üldine kasv ­ aktiviseerus töölisliikumine, isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke Veebruarirevolutsioon Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ja Solda

Ajalugu

20

docx

I maailmasõda

Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemesse taanduma. 2.2 Prantsuse sõjaplaan Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 aasta Prantsuse Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette l õuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi, – mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajalooliseks osadeks, hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu

Ajalugu

11

docx

Ajalugu - I MS sündmused

Inglismaa plaan: Iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks vaid Prantsusmaa vägedega, korpuse suuruseks planeeriti 70 000 meest Venemaa plaan: Prantsusmaa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata mobilisatsiooni 14. päeval Ida-Preisimaad (esimene rünnakusuund), teine rünnakusuund Galiitsias Austria-Ungari vastu Austria-Ungari plaan: koondas sõjajõud kahte ossa ­ suurem Venemaa vastu, väiksem Serbia vastu 1914. aasta sõjategevus läänerindel algas 2. augustil Sakslased hõivasid suurema vastupanuta Luxemburgi 4. augustil Saksamaa sissetung Belgiasse: tugev vastupanu, kättemaksuks belglaste hukkamised, lasti külade viisi belglasi maha, avalik arvamus Saksamaa vastu (levisid jutud üle maailma sakslaste metsikustest Belgias) 21.-25. aug piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa, paisati tagasi Pariisi lähedale 2. sept jõudsid sakslased 35 km kaugusele Pariisist

Ajalugu

11

odt

I maailmasõda

Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonid tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus, kuid see-eest algatas valitsus reforme, mis parandasid mõnevõrra rahva olukorda. 16. Petrogradi TSSN - Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Petrogradi Nõukogu, Venemaa Keisririigi pealinnas Petrogradis 27. veebruaril 1917. aastal moodustatud erinevate sotsiaaldemokraatlike parteide esindajatest moodustatud nõukogude esindusorgan. 17. kaksikvõim ­ võim, millest ühe poole moodustasid revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov. 18

Ajalugu

1

odt

Venemaa kokkuvarisemine, kodusõda. Soome, Balti iseseisvumine.

MS tagajärjel rõhutud rahvad asusid omi riike looma 6dets.1917 iseseisvus Soome. 16 veeb 1918 Leedu ja24 veebruar 1918 EESTI. Eesti ja Leedu iseseisvust enamlased ei tunnistand ja satuti Saksa okupatsiooni alla. Tõeline iseseisvumis laine algas Saksamaa ja ta liitlaste kokku varisemisega. Iseseisvaks kuulutasid end: Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Serbia-Horvaatia-Sloveenia (kuningriik) 18 nov 1918 Läti. Ukraina,Valgevene ja Taga-Kaukaasia- neil kolmel ei õnnestunud aga iseseisvaks jääda. Enamikel väikestel riikidel tli end relvaga kaitsta ja puhkesid kodusõjad Ungaris tulid 1919 võimule enamlased. Kodusõda toimus ka Soomes ,kus Mannerheim asus organiseerima enamlaste vastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti. Suurkodusõda RUS ,esialgu õnnestus rahutused maha surda. Tekkisid ,,valged" valitsused kes püüdsid taastada ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa. RUS väljumine sõjast tõi kaasa Atandi interventsiooni : Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks võttis Atant need oma k

Ajalugu

Kommentaarid (0)