50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
183 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
msj392
Õppematerjali autor
vaatlusobjekte kätte saada ning antud juhul kasutati internetis olevaid saadete salvestusi. Võimalikuks takistuseks võis kujuneda see, et vaatlejal ei olnud võimalik mõnda saadet vaadata ajapuuduse tõttu ning võis juhtuda, et saate kordus ei olnud kätte saadav ka internetis. Enne vaatlust tekkis vaatajatel tunne, et poliitilise sisuga saateid on väga palju ning neid ei jõua kõiki vaadata. Lisaks tekkis mõte, kas saated on inimesi valgustavad igapäeva poliitika suhtes või jagatakse kriitikat poliitikutele ja nende tegemistele . Vaatluse läbiviimiseks jaotati kolm kanalit kolme vaatleja vahel ära. Kõigi osalejate eesmärk oli jälgida poliitilist informatsiooni jagavaid saateid ühe nädala jooksul. Lisaks oli nende kohustus kirjutada märkmeid vahetult pärast vaatlust ning hiljem üldistav analüütiline tekst kogetud vaatlusest. Seejärel toimus tulemuste analüüsimine, kus püstitati uus ühine ülesanne, milleks oli pool -
Praegu ei ole Eestis valimistel osalemine kohustuslik, kuid ühed kohustuslikud valimised on Eesti Vabariigi ajaloos siiski olnud. Nimelt said 1932. aasta referendumil mitteosalenud kodanikud Eestis trahvida. Valimisaktiivsus, eriti kohalike volikogude valimistel, on tavaliselt väike, püsides 3040% piirimail. Politoloogiaprofessor Galan Irwin on kirjutanud: ,,Kuidas saab keegi kõnelda enamuse nimel, kui enamus ei võtnud valimistest osa? Kuidas saab poliitik tunda, et rahvas on ta valinud, kui enamik rahvast ei hääletanud?" Suurt valimisaktiivsust peetakse demokraatia väärtuseks. Väike valimisaktiivsus seab kahtluse alla valitava organi seaduslikkuse ja usaldatavuse. Mida ette võtta? Mitmete riikide kogemused kinnitavad, et kohustuslik valimine suurendab osalusprotsenti. Selliseid riike on maailmas üle 20. Enamik neist asub küll LõunaAmeerikas ja
näitab, et vahetu demokraatia pole oma rolli tänapäevalgi minetanud. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on esindajate valimine, kes rahva nimel võimu teostavad. Kodanikkond (rahvas) ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Seega piirdub rahva osavõtt valitsemisest hääletamisega teatud aja järel toimuvatel valimistel. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute (rahvasaadikute) vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Ühest küljest tähendab mandaat saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks valisid. Teisest küljest
riigivõimu legitiimus tervikuna on madal, valitsusparteilüüasaamine näitab aga kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitilisse liini. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega. Valimisi hinnatakse eeskätte selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimudatotalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei, Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, sellepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad ka teatud piiranguid. Demokraatia laienedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult
1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine. Valimised toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel, sp nimetatakse neid korralisteks valimisteks. Parlament ja volikogud valitakse iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Vastavalt põhiseadusele võivad valimised toimuda sagedamini, mida nimetatakse erakorralisteks valimisteks. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta hoiatab, et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad, millised parteid ja kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Siit teine funktsioon vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimised on ka rahva usalduse indikaatoriks, saame teada kodanike suhtumist senisesse poliitikasse. Valimistel on hariv funktsioon, kuna valimiskampaaniate ajal jagatakse rohkem
Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Demokraatlik poliitiline kultuur nõuab, et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Seega on osalusdemokraatia justkui otsese demokraatia täiuslikum variant. Osalusdemokraatia on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s). Elitaardemokraatia keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Elitaardemokraatia ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Pigem püüab see ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Elitaardemokraatia ei tähenda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, siis
Kui põhiseaduse assamblee oli moodustatud, kuulutas see välja konkurssi põhiseaduse eelnõudele. Laekus 5 eelnõud: Jüri Raidla grupi eelnõu Jüri Adamsi grupi eelnõu Ando Lepsi grupi eelnõu 1937/38 aasta põhiseaduse toetajate eelnõu Kalle Kulboki grupi (kuningriiklased) eelnõu Eestil oli sisuliselt valida nelja suunavaliku üle, millist riiki tahetakse: 1. Kas vabariik või monarhia? 2. Demokraatia või mitte-demokraatia (Mitte kõik endised NSV liidu maad pole tänase päevani saavutanud demokraatlikku korda. Eesti võttis suuna dem. poole ning saavutas selle) 3. Parlamentaarne või presidentaalne võim(oli variant võtta suund USA, Prantsusmaa laadse presidentaalse võimu poole, kuid see ei leidnud nii noores riigis üldist heakskiitu
Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. 5 Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused Üldine kirjaoskus.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid