Poliitilised režiimid (1)

TRADITSIOONILINE REŽIIM.
a) suletud
b) monaliitne - kõigi valdkondade juhtimine samade inimeste käes
c) välistav
iseloomulikud jooned:
1. võim omandataks pärimise teel.
2. tihti omandatakse võim vägivalla teel.
3. võimu teostab põllumajanduslik eliit .
4. puudub spetsialiseerunud pürokraatia.
5. elukutse määrab ära inimese sotsiaalse staatuse.
6. võimu seaduslikkuse aluseks on usulised tõekspidamised.
7. reforme ei teostata.
8. rahva osalus poliitikas piirdub mässude ja streikidega.
9. vahel mängib eliit massid üksteise vastu välja.
-traditsioonilisle režiimile saab saatuslikuks majanduse areng(industr.)
VÕISTLEV OLIGRAHIA. (18.saj.)
...majanduslik eliit.
a) avatud
b) välistav - inimesi ei kaasaa poliitikasse.
-ilmub koos linnade kasvu ja kodanluse tekkimisega .
-kodanlus.
-maa aristokraatia .
iseloomulikud jooned:
1. poliitiline eliit diferentseerub. (jaguneb)
2. maa-aristokraatia ei suuda säilitada võimu monopoli.
3. algab võitlus võimu pärast.
4. võitlused kasutatakse masse (valijaid)
5. väliselt režiim demokraatlik.
6. oma olemuselt on režiim ebademokraatlik.
- režiim kaob koos edasise majanduse arenguga. (kasvavad maa- aristokraadid )
ARISTOKRAATNE-BÜROKRAATLIK REŽIIM.
a)suletud
b)jagunenud eliit
c)välistav
-tekib tavaliselt rahutuste ja kodusõdade tulemusena.
iseloomulikud jooned:
I SÕJAVÄELINE REŽIIM:
1. poliitiline võim kuulub sõjaväele.
2. tsiviilvõim allub sõjaväelisele võimule.
3. sõjav. diktaktuur võib üle minna isiklikuks diktaktuuriks
4. teostavad tavaliselt kolme ülesannet:
a. regulreerivad - hoida ära kodusõda
b. korrigeerivad - katse lõp. korrupt. , loodusv . raisk. , inflat.
c. programmilised eesm. - katse teost. pikaaj. rahv arenguprog.
miks on sõjaväelised režiimid harva efektiivsed?
- olles võimul muutuvad sõjaväelased pürokraatideks.
- sõjaväelased ei tunneta poliitika iseseisvat tähtsust.
- sõjaväelased eelistavad administreerivat juhtimist (keelud, käsud)
- poliitiline ebakompententsus muudab nad sõltuvaks tsiviilvõimust.
- sõjavägi ei vastuta kellegi ees.
- võimu püütakse kasutada enda huvides.
II POPULISTLIK REŽIIM:
1. ilmub siis, kui rahvas ilmutab huvi poliitika vastu.
2. ei anna võimalust inimestel osaleda poliitikas.
3. rahvahulgad saavad ainult kiita valitsust.
4. režiim ilmub koos demagoogiaga. (kohe, korraga, kõik)
5. ühiskonnas valitseb tavaliselt ühepartei süsteem.
6. režiimi eesmärgiks kuulutatakse rahvuslik õnn.
7. poliitilineterminoloogia on natsionalistlik . (rahvulik)
8. maailma kujutatakse võitlusprotsessis
9. vormiliselt eksisteerivad kodanikuõigused.
10. tegelikult on kodanikuõigused piiratud.
11. poliitikute isikukultuse tekitamine. (režiimi loojad)
-laialt levinud ladina-ameerikas ja aafrikas.
kes ohustavad seda režiimi?
- ebalojaalsed ametnikud.
- rahvuslik armee _ privileegid ja eesõigused.
ELITAARNE-AUTORITAARNE REŽIIM.
a)suletud
b)monoliitne
c) kaasav
egalitaar - (võrdsus) majandusliku ebavõrdsuse likvideerimine on peamine eesmärk.
KOMMUNISM - ideoloogia
SOTSIALISM - ühiskondlik kord
1917 a. Venemaal esimesena
eesmärgid:
1. likvideerida majanduses vanad omandisuhted - riiklik omand.
2. kõrvaldatakse eraettevõtlus.
3. hävitatakse vana majanduseliit.
4. majandus allutatakse riiklikule kontrollile .
5. poliitilineeliit muutub majanduslikult priviligeeritud kihiks.
6. kaob vahe poliitilise ja adminirastiivse eliidi vahel.
7. ühiskonda kontrollib valitsev partei.
8. masse sunnitakse osalema poliitikas.
9. rahva osavõttu poliitikast reguleeritakse.
PROBLEEMID:
- ei suudeta tagastada põlvkondade vaheldumist.
- ei suudeta tagastada efektiivset majanduspoliitikat.
- toimub eliidi lagunemine .
" ARENDAV " DEMOKRAATIA.
- J.J. Rosseau "Traktaat ühiskondlikust lepingust"
iseloomustab:
1. inimene peab alluma ühiskonnale, mitte valitsejale - ühiskond=meie ise.
2. rahvasuveräniteeti võõrandada ei tohi.
3. kõik inimesed peavad saama võimaluse osaleda juhtimises. (poliitikas)
4. demokraatia peab olema otsene.
5. osad ametit tuleb välja loosida.
6. otsused tuleb vastu võtta ühehäälsena. (konsensus)
7. võimud tuleb üksteisest lahutada.
8. eraomandina tohib säilitada anult võikeomand.
"RIIGI VÄLJASUREMISE" MUDEL.
- Karl Marx ( 1818 -1883)
- sotsiaalne ebaõiglus? ebavõrdsus?
- RIIK = ERAOMAND (mis on süüdi enamus hädades!!)
iseloomustab:
1. ühiskondlike hädade põhjuseks on eraomand.
2. eramand sunnib inimesi ekspluateerima
3. üheks ebavõrdsuse allikaks on riik.
4. ebavõrdsuse kaotamiseks tuleb sooritada revolutisioon.
5. riik kaotab oma tähtsuse peale revolutsiooni.
6. eraomand kaotatakse.
7. riiklik juhitavus asendab ühiskondliku isereguleerimise.
VÕISTLEV ELITISM.
- tekkis saksamaal, Marx Weber ja Josef Shumpeter
iseloomustab:
1. demokraatia on vahend parimate ja andekamate väljaselgitamiseks.
2. eliit peab tegelema seadusandluse ja administreerimisega.
3. eliidi seas ei tohi võim koonduda ühe grupi kätte:
a. tuleb tagada võimude lahusus.
b. tugev täidesaatev võim
c. parlamendi kontroll.
d. pol. sõltumatud pürokraadid.
4. masside osavõtt poliitikast piirdub valimistega
5. eliit ei tohi sõltuda masside hetkemeeleolust.
demokraatia= turg turg=valik( ostmine ) valik=parim kvaliteet, sootsaim hind
" PLURALISTLIK " MUDEL ( DEMO .)
- autoriks Robert Dahl
- demokraatia põhiülesanne on v'hemust huvide kaitsmine.
iseloomustab:
1. mitte ühelgi eliidil pole õigust pretendeerida kogu ühiskonna huvide esindamisele.
2. iga grupp püüab avaldada mõju poliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
3. valituse ülesanne on olla vahekohtunikuks nende gruppide omavahelises suhtluses.
4. massidel on õigus osaleda poliitilistes protsessides.
- hetkel on see läänes (tööstusriikides) kõige popim demokraatia mudel.
LEGAALNE DEMOKRAATIA.
- F. Hayek
- "demokraatia põhiülesanne on vabaduse kaitsmine"
iseloomustab:
1. seadus on üle rahva tahtest.
2. riik toimib õigusriigi põhimõttel.
3. riik tuleb eraldada tsiviilühiskonnast.
4. riiklik reguleerimine majanduses peab olema minimaalne.
5. majanduslike huvigruppide tegevus peab olema rangelt reguleeritud.