Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud ? (0)

Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud ?
Seoses Eesti iseseisvumisega, mittukümmend aastat tagasi, on vahetunud vailtsejad ja nende valitsemiskord. Siirdeperiood ongi periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab vabade valimistega ning lõpptulemuseks on demokraatlik kord kõigis ühiskonnavaldkondades. Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud? Kas meil kehtib täielik demokraatlik kord?
Võib öelda, et Eestis on olnud kolm siiret, nõukogudeaeg, transitsioon ehk vahepealne üleminek, kus erilisi muutusi ei toimunud ja tänapäev. Et arutleda selle üle, kas siirdeperiood on lõppenud, toon välja selle probleemid. Esiteks võivad populaarseks osutuda nn kindla käe loosungid, teiseks demokraatia nägemine kui mitteefektiivsena, kolmandaks on majanduskriisi oht ning uue poliitilise eliidi ebakindluse kahjulik mõju rahandussüsteemile ja viimaseks , et vanad väärtused ei toimi enam, kuid mitte ka uued.
Siirdeperiood Eestis ei ole veel täielikult lõppenud, sest meil on probleeme, millega tegeleda et see lõpetada. Niisiis arutlengi nende probleemide üle. Esiteks julgen öelda, et nn kindla käe loosungid on vägagi levinud meil, eriti lähevad nendega kaasa pensionärid ja väga vähe poliitikaga kursis olevad inimesed. Valitavad pakuvad suuri võimalusi ning kõike head ja paremat, kui neid valida. Tegelikult enamus lubadusi isegi ei täideta, mis toob kaasa rahva rahulolematuse.
Majanduskriisi oht, kuid mitte enam oht vaid tegelikkus. Majanduskriis on meil olnud juba mitu aastat. Selle põhjustas rahaga valesti arveldamine . Kasutati raha, mida tegelikult ei olnudki. Samuti on tagajärjeks rahva rahulolematus .
Konfliktid naaberriikidega, eesotsas Venemaaga. Venemaa ja Eesti vahelised konfliktid on olnud aastatuhandeid. Kuigi Eesti saavutas oma iseseisvuse, jäi siiski Eestisse palju venelasi . Lahkhelid kahe erineva rahvuse vahel ühisel maal, tekitab probleeme ka kahe riigi vahel. Hea näide sellest on 2008 aastal toimunud aprillirahutused, põhjuseks Eesti valitsuse otsus paigutada pronkssõdut mujale ja kaevata välja sinna maetud inimeste säilmed. Venelased hakkasid sellele vastu ja avaldasid tugevalt meelt , põletat ja rüüstati maju ning autosid.
Vanad väärtused enam ei toimi, kuid ka mitte veel uued. Väidan vastupidist, sest tänapäeval kehtib meil mitmeid vanu väärtusi. Eriti populaarsed on soorollide vahelised väärtused- naine on õrnem sugupool ja tegeleb siis nö kergemate tegemistega ning mees on pere pea.
Kokkuvõtteks ütlen, Eesti ei ole kindlalt siirdeperioodi lõpetanud, sest konfliktid naaberriikidega on tänapäevalgi, majanduskriis, kuigi õnneks hakkame sellest tasapisi välja tulema , rahva rahulolematus ning vanade väärtuste olemasolu. Need kõik märgid viitavad sellele, et siirdeperiood veel teostamisel.
Marili Villak