Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti poliitiline maastik (1)

1 HALB
Punktid
EESTI POLIITILINE MAASTIK
V
1) Vene erakonnad
(vene keelese elanikkonna huvide kaitse rahvuslikul pinnal, nõuavad vene keelt teiseks riigikeeleks, igaljuhul häid suhteid venemaaga, nato vastased, leiavad üldiselt, et eesti ei peaks kuuluma natosse)
2) Keskerakond
( savisaar , erineb teistest, sest aegade jooksul kõigis erakondades on perioodiliselt juhatuse ümbervalimised ja liider vahetunud, aga seal mkm, savisaare isikukultus, valijaskond on vene keelne elanikkond (üle 80% neist valivad KE), venelased armastavad KE, sest pooldab kodakondsuse seaduse lõdvendamist, leeevendada keeleseadust, neil on sõprusleping Ühtse Venemaaga (võimul praegu Venemaal), majanduses pooldavad astmelist tulumaksu, polldavad suuremat riigirolli majanduses, populistlik partei, penisionäris ka armastavad KEd (naiivsusest, arvavad , et penisioneid kahekordistatakse)
3) Rahvaliit (Karel Rüütli) (esindab eelikõige maarahva huvisid. pooldab suuri dotatsioone põllumeestele riigieelarvest, pooldavad kaitsetolle põllumajandustoodetele, linnades on rahvaliidu toetus väike, tõenäoline on, et nad ühinevad keskerakonnaga või sotsiaaldemokraatidega)
Need erakonnad elavad kerges nõukogude nostalgias, esindavad rahulolematute seisukohti
4) Sotsiaaldemokraadid (vasaktsentris) (Jüri Pihl ) (esindavad töövõtjate huvisid, kõige tihedamalt ametiühingutega seotud, 92st aastast kuni selle aastani on neil olnud tihe koostöö paremerakondadega, läänemeelne, pooldavad kiireid reforme, heaoluühiskonna ülesehitamine, nad on uue tööseaduse vastu - töötajat kergem valllandama, lüham aeg etteteatamiseks, väiksem kompensatsioon (see ajas paremerakondadega tülli)
Tsenter
5) Rohelised (kasvas välja rohelisest liikumisest, mis oli ühiskondlik liikumine enne, viimastel RK valimistel sai 6 kohta, keskkonnaprobleemid (ökoloogiliselt võimalikult vähe keskkond kahjustada saaks), taastuvenergia võimalikult suur roll, põlevkivi põletamise vastu, tuule- ja päikeseenergia, tuumaenergia vastu, ametlikult on nad opositsioonis, aga faktiliselt toetavad võimuliitu
P
6) IRL paremtsenter (Mart Laar, aja jooksul IRL on liikunud puhtparempoolsest erakonnast paremtsentristlikuks (venekeelse elanikkonna seas toetus 0%), võrdeline tulumaks, majanduspoliitika sarnane reformierakonnaga, poooldavad võimaluse korral madalaid makse, kõige rahvuslikum erakond (venemaa nimetab neid fašistideks, kõige rohkem religiooniga seotud, traditsiooniliste väärtuste hoidmine- kodu, perekond, reformierakonnast eristab neid suurem tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele, samas poodlab liberaalset vabamajandust, eesti konservatiivid )
7) Reformierakond (kõige parempoolne, juht Andrus Ansip, pooldab kõige rohkem liberaalset turumajandust, esindab kõige rohkem ettevõtjate huvisid ja keskmisest jõukamate inimeste huvisid, võrdeline tulumaks, madalad maksud , majanduspoliitika sarnane IRLiga)
VALITSUSLIIT JA OPOSTITSIOON
valitsusliit e valitsuskoalitsioon on need, kes omavad ministrikohti (IRL - 19 kohta riigikogus ja reformierakond - 31 kohta riigikogus, neil on roheliste vaikiv toetus - rohelistel on 6 häält. kui rohelised neid ei toataks, siis valitsuse võiks maha võtta)
opositsioonis rahvaliit 6, sotsiaaldemokraadid 10 kohta ja keskerakond 28 kohta
Eesti poliitiline maastik #1 Eesti poliitiline maastik #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karl Nukka Õppematerjali autor
räägib eestis tegutsevatest erakondadest ja nende parem- ning vasakpoolsustest

Sarnased õppematerjalid

Ühiskonnaõpetus II kursusele
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus,

Ühiskond
Kodanikuõpetuse kursus
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus ­ laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus ­ laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik

Ühiskonnaõpetus



Kommentaarid (1)

terall profiilipilt
terall: Ei ole hea
20:41 09-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun