Valimised ja parlament (1)

Vabade valimiste põhireeglid
1) valimised on üldised (piiranguid on hästi vähe)
2) valimised on vabad (kõigil kodanikel ja erakondadel on õigus üles seada kandidaate)
3) valijat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada
4) valimised on ühetaolised ehk võrdsed (kõigile kandidaatidele püüakse luua võrdsed tingimused propagandaks)
5) igal ühel on üks hääl ja kõik hääled kaaluvad samapalju
valimiste etapid:
1) ettevalmistus
2) kampaania (põhikirja muudetakse, hakatakse otsima liitlasi, reklaami ostmine ja korraldamine (avaliku arvamuse küsitlused, kandidaatite registreerimine)
3) hääletamine
4) häälte lugemine ( kohtade jagamine)
millised tegurid mõjutavad inimeste valimiskäitumist?
1) majandusolukord (üleriigiline ja isiklik)
2) sotsiaalne seisund
3) ajaloolised tavad
4) gruppi kuuluvus
5) väärtusorientatsioon
6) kokkupuude parteiga
7) valitsuse tegevus
8) sõprade mõju
9) valimiskampaania mõju
10) massiteabe mõju üldiselt
VALIMISSÜSTEEMID
1) majoritaarsed (Inglismaa)
a) lihthäälte enamuste süsteem
b) absoluutne häälteenamuste süsteem
2) proportsionaalsed 100% ja 100 kohta riigikogus, 7% sellest on 7 kohta (Eesti)
a) avatud nimekirjadega
b) suletud nimekirjad
3) hübriidsed - kasutatakse üheaegselt majoritaaarset ja proportsinaalset süsteemi (Saksamaa, Ungari)
KÕRGEIM SEADUSANDLIK VÕIM
demokraatlikus riigis parlament .
kahesuguseid:
a) ühekojalised (Eesti, 101 liiget istuvad kõik koos)
b) kahekojalised (Inglismaa) Ülem- ja alamkoda ja nad erinevad komplekteerimise viisilt ja töövaldkondade osas. alamkoda moodustatakse kõigis demokraatlikes riikides proportsionaalsete valmisite abil. ülemkoda moodustub seisuslikult (sinna kuuluvad tiitlikandjad). Briti parlamendis on alamkoda tähtsam. Venemaal on ülemkojas piirkondade esindajad.
PARLAMENDI STRUKTUUR JA ÜLESANDED
1) moodusta küsimusi riigikogu toimimise kohta (riigikogu suurus, moodustumine, liikme õigused ja kohustused, olulisemad ülesanded, korraline ja erakorraline istung, juhatus, komisionid, fraktsioonid)
1) Mitu liiget riigikogus on? (101)
2) Kuidas moodustatakse riigikogu? (valitakse vabadel valmistel proportsionaalsuse põhimõtete alusel)
3) Millised on riigikoguliikme õigused? (olla kaitseväeteenistusest vaba, õigus ühineda fraktsioonidega, õigus pöörduda, vabariigi valitsuse, eesti panga nõukogu esimehe/presidendi, riigikontrolöri, kaitseväe juhataja/ülemjuhataja poole), õigus olla puutumatu
4) Millised on riigikoguliikme kohustused? ( loobuma teistest riigiametitest
5) Millised on riigikogu olulisemad ülesanded? (a) võtab vastu seaduseid ja otsuseid, otsustab rahvahääletuse korraldamise, valib vabariigi presidendi, võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande, nimetab eesti panga nõukogu liikmed, esineb avalduste ja deklaratsioonidega eesti rahva ja teiste riikide ning rahvusvaheliste organistatsioonide poole, kuuulutab riigis välja erakorralise seisukorra)
6) Millal toimuvad Riigikogu korralised istungid? (jaanuari teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani)
7) Mis on Riigikogu erakorraline istung? (kutsub kokku Riigikogu esimees vabariigi presidendi, valitsuse või viiendiku riigikogu koosseisu ettepanekul)
8) Kes kuuluvad riigkogu juhatusse?(Riigikogu juhatusse kuuluvad Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele ja Riigikogu töökorra seadusele)
9) Kes kuuluvad Riigikogu komsjonidesse?(Riigikogu liikmed)
10) Kuidas moodustatakse fraktsioonid? (Fraktsioonid moodustatakse Riigikogu kodukorra seaduste alusel)