Absolutismi kujunemine Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioonid lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid peale reformatsiooni veel usulised vastuolud. · Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Jean Bodin, kes eelistas üksikisiku võimu demokraatiale ja arsitokraatiale, mis tema arvates said eksisteerida vaid lühikest aega · Bodini arvates pidi elanike turvalisuse ja heaolu nimel olema kuningavõim piiramatu ja eluaaegne. Seadusi pidi riigipea saama välja anda oma äranägemise järgi · Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav · Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul...
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahv...
Absolutism ja valgustatud absolutism erinevused ja sarnasused Euroopa riikides Eelmine ajajärk ehk keskaeg lõppes ususõdade lepingutega, mis andsid palju võimu uutele valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüd koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu absolutismi ajastu, absolutismi välised toed olid ühtsest keskusest juhitud. Valgustatud absolutismis vabanesid mingil määral maailma vaated. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Riigi võim oli jagamatu nii absolutismis kui ka valgustatud absolutismis. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV'le omistatav lause ,,Riik see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV'l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi, mis nõudis märksa keerukamat haldus- j...
Valgustussajand ja Valgustatud absolutism KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Milliseid väärtusi pidasid oluliseks valgustusfilosoofid? Mõistus, teadmised, vabadus, õnn, eesmärkide saavutamine. 2. Mida kritiseeris valgustusfilosoofia? Kiriku mõjuvõimu, valitsevat ühiskondlikku korda, kuningate keskendumist iseenda au ja kuulsuse suurendamiseks veriste vallutussõdade ja uhkeldava raiskamisega. 3. Missuguseid valitsusvorme pooldasid prantsuse valgustajad? Nad pooldasid Hiina valitusvorme, mis toestas, et riiki on võimalik valitseda ka ilma kristluseta. Nad kritiseerisid Euroopas võidule pääsenud ahnust, kadedust, võimuiha ja verejanu. 4. Mida tähendas mõiste lepinguteooria (ühiskondlikleping) inglise valgustajate Thomas Hobbes'i ja John Locke'i jaoks? Nad rõhutasid, et valitsejale on lepinguga antud ülesanne kaitsta inimeste võrdseid õigusi ja eraomandit, kui valitseja seda ei tee, siis on alamate...
VALGUSTUSFILOSOOFIA & uusaja mõttemaailm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tunni eesmärgid: 1) Ettevalmistus valgustusteemaliste tekstidega töötamiseks 2) Valgustuse mõiste ja tähtsamate esindajate seisukohtade kordamine Tekkimise eeldused Maadeavastused maailmapildi avardumine Tehnika areng looduse mõistmine Teaduse areng mõistus ja loogiline mõtlemine Religioon deismi teke Deism Deism - 17.-18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomist ei sega end enam looduse ja ühiskonna ellu. Filosoofiline jumala kujund - jumal kui eksperimenti jälgiv teadlane. Valgustus Valgustus - ajajärk 18. sajandi Euroopas, mis rõhutas inimestele hariduse...
Absolutism Absolutism on valitsusvorm, mille korral kuulub valitsejale piiramatu võim. See mõiste käib tavaliselt monarhide kohta ja seega võib nimetada absolutismi ka absoluutseks monarhiaks. Reaalsuses on see aga võimatu ja seda tõestab ka see, et seda pole omanud ükski valitseja. Absolutismi periodiseering: · Konfessionaalne absolutism seda eristas religiooni esile seadmine kõigest muust. Kõik sõltus Jumala tahtest ja sellega põhjendas ka valitseja oma otsuseid. Näiteks võib siia tuua Hispaania kuninga Felipe II, kelle juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk". Levinud 16. sajandil. · Õukondlik absolutism Jumala tahet enam ei rõhutata ning seda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda. Seda valitsemisviisi peetakse kõige lihtsamaks ja ideaalsemaks. Selle hiilgavaimaks näiteks on Louis XIV, kelle juhtlaus...
Absolutism Absolutism on valitsusvorm, mille korral kuulub valitsejale piiramatu võim. See mõiste käib tavaliselt monarhide kohta ja seega võib nimetada absolutismi ka absoluutseks monarhiaks. Reaalsuses on see aga võimatu ja seda tõestab ka see, et seda pole omanud ükski valitseja. Absolutismi periodiseering: · Konfessionaalne absolutism seda eristas religiooni esile seadmine kõigest muust. Kõik sõltus Jumala tahtest ja sellega põhjendas ka valitseja oma otsuseid. Näiteks võib siia tuua Hispaania kuninga Felipe II, kelle juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk". Levinud 16. sajandil. · Õukondlik absolutism Jumala tahet enam ei rõhutata ning seda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda. Seda valitsemisviisi peetakse kõige lihtsamaks ja ideaalsemaks. Selle hiilgavaimaks näiteks on Louis XIV, kelle juhtlaus...
Kordamisküsimused_Euroopa uue aja koidikul Absolutismi kujunemise põhjused loodeti pääseda kodusõdadest ja korralagedustest; Euroopa usuline lõhenemine reformatsiooni järel; loodeti jõuda üldise heaolu ja turvalisuseni; rahvusriikide kujunemine. Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende reformid KATARIINA II üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine, laiendas aadli omavalitsust kubermangu tasandil, laiendas Venemaa piire Türgi ja Poola arvelt. JOSEPH II ulatuslikumad r...
Valgustus ja valgustatud absolutism Marili 10A Valgustuse mõiste • Kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas. • Saksa filosoof Immanuel Kant: inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. • Kritiseeris autoriteetidele tuginevat mõtteviisi; innustas mõtlema iseseisvalt. • Leidis tuge prantsuse ratsionalismist ja inglise empirismist. • Uus lähenemine Jumalasse. • Valgustusliikumise kodumaaks on Inglismaa. Uus riigivõimu käsitlus • Uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. • Inglane Thomas Hobbes: -Riigieelne ühiskond: „Kõikide sõda kõikide vastu“. -Monarhi käes peaks olema koondunud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. -Kohustus kindlustada alamate julgeolek. • John Locke`i: -Parlament ei tohi ise seadusi ellu viia ja kuningas ei peaks looma seadusi. -Riigi ja kiriku lahutamine. -Kritiseeris usulist tagakiusamist. -Rajas tee liberalismile. Prantsuse valgustajate poliitilised vaated: • ...
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...
Gustav Adolfi gümnaasium Absolutism Frank Hendrikson 8.B Tallinn 2010 SISUKORD Mis on absolutism ?........................................................................................................2 Absolutismi mõiste ja tekkimise põhjused.................................................................3 Absolutismiteooriate ajalooline areng............................................................................3 Teooria tekkimise eeldused 16. sajandil.................................................................... 3 Bodini suveräänsusteooria...............................................................
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM KARL KAHM VIII a klass ABSOLUTISM referaat Juhendaja: Sirje Promet Tallinn, 2009 Sisukord Absolutismi definitsioon 3 Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused 3 Absolutismi periodiseering 4 Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal 5 Valgustatud absolutism Rootsis 6 Louis XIV absolutism 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20. sajandi diktaatorid, kuid nende kehte...
Valgustatud absolutism valgustatud absolutismi mõiste • Valgustatud absolutismiks nimetatakse 18. saj. teisel poolel mitmetes Euroopa riikides monarhi ainuvalitsuslikku võimu, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. • Tuntuimad valgustatud monarhid olid: • Friedrich II Preisimaal • Maria Theresia • Joseph II Austrias • Katariina II Venemaal • Valgustatud monarhiks olemise eeldused: • 1) monarh pidi olema igakülgselt haritud, • 2) ta pidi üles kasvama õigete eetiliste põhimõtetega, • 3) tal pidi olema absoluutne võim. Preisimaa 18. sajandi algul • Preisimaa valitsejaks oli Friedrich Wilhelm I (1713-1740) kelle ajal loodi tugev Preisi armee. • Kehtestati sõjaväekohustus. • Sõjaväeline kord ja kuulekus said preisi elulaadi osaks. Preisi valgustatud monarhiks oli Friedrich II Suur (valitses aastail 1740-1786). Reformid: • Kohtutes ke...
1) uusaja algus ja lõpp - Uusaeg algas umbes 1500.aastal ning lõppes umbes 1914-1918. 2) viis uusaja tunnust - Uusaja tunnused: Tekkisid rahvusriigid, tekkis absolutism, teaduse arengul tuginev maailmapilt, tekib kapitalistlik majanduskorraldus, tööstusühiskonna teke tekkisid ühiskonnagrupid(töölised ja kodanikud) 3) absolutism - Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kun...
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik...
Absolutism ja valgustatud absolutism- sarnasused ja erinevused Selle arutlusega püüan ma välja selgitada kahe valitsemisvormi- absolutismi ja valgustatud absolutismi sarnasusi ja erinevusi. Absolutistlik valitsemisviis tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina. Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroopas 17. sajandil Prantsusmaa kuninga Louis XIII valitsemisajal. Kuningal oli õigus ainuisikuliselt välja anda seadusi, otsustada sõja alustamise ning lõpetamise üle, nimetada ametisse ministreid ja kõrgeid riigiametnikke. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud- maksu...
Ajaloo kontrolltöö Absolutism 1. Valgustus Inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. (17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus humanism (esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega) Valgustajad: · Voltaire (Francois Marie Arouet) filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolan. Tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli esikohal võitlus katoliku kirikuga. Ta lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt pidi inimkond lähtuma loodussead...
Tunnikonspekt Tunnikonspekti aluseks on põhikooli näidistunnikonspekt Anu Raudsepa materjalidest loengu Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika juurde. Klass: 8 Aine: ajalugu Teema: Valgustusfilosoofia Õppematerjalid: Tannberg, Tõnu, Laur, Mati, jt. Uusaeg: õpik 8. klassile I osa. Avita: 2003 lk 38-41 Tannberg, Ene, Nagel, Maaja. Uusaeg: töövihik 8. klassile I osa. Avita: 2012 lk 20-21 Lisamaterjalid: PowerPoint esitlus "Valgustusfilosoofia" (koostaja: Terttu-Triin Tomusk) Õpilaste eelteadmised ja oskused (teema käsitlemiseks): Õpilased on eelnevalt õppinud ajaloo tunnis (7. klassis) hiliskeskaegsete sündmustega kaasas käinud muutusi eurooplaste maailmapildis (renesanss ja humanism, suured maadeavastused, reformatsioon) ning on tuttavad üldiste poliitiliste oludega 17. sajandi lõpu 18. sajandi Euroopas (absolutism Prantsusmaal ja selle kehtestamise katsed Inglismaal, usukonfliktid, sõjalised konfliktid). Õpilased oskavad töötada õpiku...
Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks. Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. "Arutlus teadustest ja kunstidest" Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirj...
UUSAEG Uusaja alguseks peetakse erinevaid sündmusi, sest igale maale on tähtis erinev sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabad...
Frangi riik- Prantsusmaa eelkäija. Kõrgaeg 5.sajandil. Gallia- Frangi riigi alad, praegune Prantsusmaa. Majordoomus- kuninga suursugused kojaülemad . Feodaalkord- ehk Feodalism. Põhineb isanda ja vasalli omavahelisest suhtest. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada. Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus) Feood- e. lään on maavaldus, mis Isand andis sõjateenuste eest vasallidele. Feodaal- e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal. Feodaalne killustatus- nõrgendas kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk. Karl Martell- Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased. Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas...
Uusaeg (algas 1492 ja lõppes 19.ja 20.saj vahepeal) üleminek feodalismilt kapitalismile (rahamajandus, palgatööjõu kasutamine, ristiusu nõrgenemine) Uusaeg jaguneb kolmeks: 1. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni ehk vana korra aeg (1600-1789) 2. Suur Pr.rev. ja Napoleoni sõjad (1789-1815) 3. Suure Pr.rev. järgne periood: 19.saj Absolutismi üldiseloomustus: · 1648(Vestfaali rahu) kuni 1789 (SPR) absolutismi ajastu · Võim koondus valitseja kätte, riikide võimsus kasvas Põhjused : · Kristlus lõhenes protestantism alustas lõhenemist · Kristlust hakkas asendama rahvusriigi idee · Sõdade käigus olid riikide vahel kujunenud selged piirid · Rahvusliku eripära teadvustamine< Tunnused : · Absolutistliku valitsemiskorra põhimõte: riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Valitseja võimu andja on Jumal, seega tema asemikuna ei...
Kumb on parem riigivalitsemisvorm - absoluutne monarhia või valgustatud monarhia Euroopas on läbi ajaloo olnud palju erinevaid vaimseid liikumisi, suur tähtsus on just absolutismil ja valgustusajastul. Just need liikumised on kujundanud euroopat, kus me elame. Olulisemaks liikumiseks peetaks valgustust, kus juhtmõtteks oli usk mõistusesse. Inimeste elu muutus paremaks kui saabus valgustus. Teine vaimne liikumine, mida kutsuti Absolutistlikuks valitsemisviisiks tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroop...
Valgustusperiood. ,,Riik. See olen mina" - Louix XIV. Absolutism Venemaal Venemaal oli võimule tulnud Peeter I, tema eesmärgiks oli Venemaa muuta Lääne-Euroopa suurriikide sarnaseks. Akna raidumine Euroopasse. Selleks korraldas ta reise Euroopasse, värbas Euroopast spetsialiste (Lääne-Euroopast), käis Hollandis laevaehitust õppimas, ja oli veendunud, et see oli edukate revolutsioonide tagatis. Rajas Peterburi. Vabanemaks Moskva vanameelsusest rajas Peeter I uue pealinna. Peeter I kinnisidee oli väljapääs Läänemerele. Tähtsaim sõda, mis selle tarvis peeti oli Põhjasõda (1700-1721) sõja tulemusena saavutas väljapääsu Läänemerele ning Eesti läks Rootsi võimu alt Vene võimule. Peeter I aegsed reformid · Uus valitsemiskorraldus, 1721 muutus tsaari nimi keisriks, aitasid valitseda senat ja vastava ala kolleegiumid. · Uus seisuste süsteem (teenistusastmete tabel), selle tulemusena tekkis täiesti uus kiht, keda nim...
Absolutism Prantsusmaal Valgustus Sissejuhatus: Uusaja raames eristatakse varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandi. Varauusaja teist poolt iseloomustab kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning uue loodusteadustele tugineva maailmapildi süvenemine, millele lisas omapoole panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideloogia. Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesi...
Valgustatud absolutism Keskajal hakkas avarduma maailmapilt ning see arenes jõudsalt uusajal edasi. Tehnika areng on uusaega iseloomustav tegur, sest täna tehnikale saadi uusi tedmisi aladel millest polnud aimu kellelgil. Hakati hindama inimmõistust, juurdlemis võimet ja teaduslike katsetega saadud tulemusi isegi siis kui need olid vastu senistele tõekspidamistele. Valgustus ajastul on olnud palju neid kes on läinud ajalukku oma ütlustega näiteks Rene Descartes kelle juhtmõte oli : ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Voltaire oli öelnud sellise lause: ,, Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik." Need on mõned nendest meestest kes on läinud ajalukku oma tõekspidamiste pärast. 18.sajandil toimus tähtsaim vaimne liikumine ehk valgustus. Valgustajad olid kirjamehed kes üritasid harida inimesi kes ei olnud haritud. Inglismaa on valgustuse sünnimaa. Inglismaa muutus tõotatud maaks ssinna ...
Uusaeg Mõistet hakkasid kasutama humanistid. Vastanduti kirikule, oluline oli vaba ja haritud inimene. Uusaja algus on erinevates riikides erinevad: 1453 türklased vallutasid Bütsantsi 1492 Kolumbus Ameerikasse, maadeavastused üldiselt. 1517 Reformatsioon Saksamaal 1640 Inglise revolutsioon Tulemused: 1) iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng. 2) Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid jä...
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil.Preisi tõus Koostaja: Kertu Ojamäe Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18.sajandil Saksa-Rooma keisririiki. Ametlik nimi-Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Valitsejaks oli keiser. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes 3-st kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompetentsi jäi käsitöönduse korraldamine, mille raames keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks 1415. aastal sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli ning nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. 1614. aastal sai kuurvürsti pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal. 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi her...
Uusaeg Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks. Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Ol...
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollit...
AJALUGU 1. absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentarism konstitustsiooniline valitsemiskord, mille puhul riigipea ja valitsusjuht on eri isikud. Valgustus mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumistvaimupimedusest(17-18 saj) Kapitalism ühiskondlik-majanduslik süstem, mis põhineb tootmisvahenditeeraomandusel (vaba turumajandus ja konkurents) urbaniserumine ehk linnastumine ( linnade arvu ja suuruse kasv ning linnalise eluviisi laienemine) konstitutsiooniline monarhia riigikord, kus manarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega (võib aga ei pruugi olla demokraatlik) Merkantilism 15. saj Euroopas tekkinud majanduseteaduse suund(Põhiargument: riigile on majanduslikult kasulikum kui eksporditakse rohkem ja imporditakse vähem) Kolonialism poliitika, mille eesmärk on nõrgemate võit vähem areneneud maade a...
Sisukord Valgustusajastu ................................................................................. ..................1 - 2 Valgustus absolutism ......................................................................................... .................3 Tähtsamad valgustaja .......................................................................................... ..........4 - 7 Prantsusmaa valgustamine ..................................................................................... ........8 - 9 1 Valgustusajastu Valgustusajastu - ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonda ja ideoloogiat teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. usus...
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus Koostaja: Karin Vahar Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riiki valitses keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Riigipäev on esindusorgan, mis koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria 2. Vürstide kuuria 3. Linnade kuuria Alates 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid ainult võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompententsi jäi käsitöönduse korraldamine, kus keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks Aastal 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. Brandenburgi kuurvürsti riigi peam...
8. klass kordamine õp. lk. 4273 1) Selgita mõisted: Absolutism Riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise heaolu saavutamiseks ühiskonnas. reform ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. vennastekoguduse liikumine 18. saj. Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeine vagadus ja vaimulik lihtsus. asehaldusaeg 1783. aastal kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valitsemiskorra Venemaa omaga sarnaseks. Püsis kuni Katariina II surmani. indjaanisõjad 17. sajandil alanud ja pea poolteist sajandit kestnud sõjad eurooplaste ja ameeriklaste vahel. ...
Ajaloo tööleht X klassile UUSAEG 1. Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses (1870-1970), sekundaarses sektoris. Linnastumine e. urbaniseerumine, elutingimused, kuritegevus. Masinatega töötaminetööl; kodumasinad Proletariaat- kõige arvukam ühiskonna klass Üldine kirjaoskus; koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid Vahemaad vähenevad – transport, side Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Turukonkurents, masinapurustajad 19.s. I poolel. 2. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tänu transpordi arengule on võimalik suuri koguseid kaupu laiali viia Masinate kasutuselevõtt Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet,...
8. KLASSI AJALOOEKSAMI PROGRAMM 1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust: I seisus vaimulikud, II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti ...
Valgustus. Venemaa 1. Valgustuse tekkimise eeldused. Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus, Euroopas sõna- ja trükivabadus, vaimne vabadus Üle Euroopa. Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse. Vaimse vabaduse hindamine,filosoofiline mõtlemine.Mitmesuguste elunähtuste uurimine. Hakati rohkem tähelepanu pöörama mõtlemisele. 2. Valgustusele iseloomulikud jooned. Väärtustati ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi. 3. Mille poolest erines valgustusaja inimese maailmapilt keskaja inimese maailmapildist? See oli tunduvalt laienenud tänu teaduse ja tehnika arengule. 4. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? Tähtsamaiks vaimseks liikumiseks 18. sajandil sai valgustus periood Euroopa k...
MÕISTED Absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- valitsemisvorm, kus valitseja surub peale, ta ei huvitu rahva arvamusest (louis) Parlamentaarne monarhia- on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Merkatilism- õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltus suurest kulla ja hõbedavarudest ja import peab olema väiksem kui eksport Hugenot- protestant Prantsusmaalt, usuvabaduse säilitaja Püssirohuvandenõu- Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta House of Lords- ülemkoda, istusid osalt pöritavatel, osalt ametiseisundiga kaasnevatel kohtadel kõrgaadlikud ja valimulikud House of Commons- alamkoda, liikmed valiti House of Parliament- on Westminster'i paleee, kus parlament koos käib Long Parliament- Charles I 1640 aastal kutsus kokku parlamendi, parlame...
Bütsants Lääne-Euroopa Bütsants Keisrivõim oli päritav Keisrivõim ei olnud päritav Kirikuvõim on kõrgem Ilmalikvõim on kõrgem Kohustuslik sõjaväeteenistus Palgaarmee Sõltuvad talupojad Vabad talupojad Talupojad maksid üksikisikutele Talupojad maksid riigile makse Riigisisene kaubandus Riikidevaheline kaubandus Katoliiklus Õigeusk Nõrga keskvõimuga riik (feodaalne killustatus, Kogu aeg tsentraliseeritud hiljem alles tsentraliseeritud) - türklased olid mõlemale vaenlased - Kiievi-Venemaa - rajasid viikingid - rassia - asustatud territo...
UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon. Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra...
Kordamisküsimusi arvestustööks Teemad: Absolutism Prantsusmaal. Valgustus. Prantsuse revolutsioon. 1. Absolutism. 1) Tunnused: piiramatu kuningavõim, bürokraatlik ametnikkond, kuningal usaldusisikud nt kardinal, alaline sõjavägi (allus kuningale), merkanilistlik majandus (tollimaks), kiriku toetus kuningale. 2) Kord: Louis XIII ajal (valitsemisaeg 1610 - 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada usuline lõhestus. Ta pooldas protestantlikke võime, pidas vajalikuks piirata kõrgaadli võimu, surus maha aristrokraatlike vastupanukatsed, konfiskeeris vandenõulaste maavaldused ja hävitas nende kindlused. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametniku. Louis XIV ajal (valitsemisaeg 1643 - 1715) umbes 20 ...
Mis on uusaeg? · Maailmavaade, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärtuse ja vabadusega · Uus maailmapilt, uus ideoloogia · Alguseks loetakse: o 1453 Konstantinoopoli vallutamine o 1492 Kolumbuse Ameerikasse jõudmine o 1517 Luterliku reformatsiooni käivitumine o Suur Prantsuse revolutsioon o 1640 Inglise kodanlik revolutsioon Majandusliku arengu erijooned · Kapitalismiajastu uus majandussüsteem · Koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut · Kaubandussuhted laienesid · Maailmakaubanduse kujunemine · Kultuurialane koostöö, uute ideede levik Põllumajandus · Suured erinevused Lääne-ja Ida-Euroopa vahel · Lääne-Euroopas: o Pärisorjus kadunud o Kapitalistlikud suhted o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas: o Feodaalne mõisamajandus o Talupoegade pärisorjastam...
Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz...
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused)....
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7....
Valgustusfilosoofia ja olulised valgustusfilosoofid Sissejuhatus Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale andis küll nime saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusfilosoofia üldjooned ja põhialused Valgustusajal oli kõigi hinnangute peamine krite...
Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopa riikide valitsemisel Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kanti 1784.a. Selle nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist varjupimedusest ja uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusajastu oli 17.-19.saj. Selle hiilgeaeg oli 18.saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus....
1.Millal algas ja lõppes uusaeg? Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453. aastal. Uusaja lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Marksistlikus ajalookirjutuses peetakse selleks Vene Oktoobrirevolutsiooni (1917). 2.Nimeta varauusajale iseloomulikke jooni. Varauusaega iseloomustas erinevates maailma piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil kristliku teokraatia, feodalismi ja pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon, katastroofiline Kolmekümneaastane sõda, kaubandusrevolutsioon, Euroopa kolonisatsioon Ameerikas ja piraatluse kuldajastu. 3.Iseloomusta peamiste Euroopa riikide arengut varauusajal. Prantsusmaa Kuningas Henri IV valitsemisajal olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII. Tema võimulol...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks. Hakkas vähenema usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Valgustusajastu nimi pärineb Voltaire'ilt ja Johann Gottfried von Herderilt ja sai eriti tuntuks koos Kanti artikliga "Mis on valgustus?" ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
