Absolutism (0)

Absolutism
Absolutism on  valitsusvorm , mille korral kuulub valitsejale piiramatu võim. See 
mõiste käib tavaliselt  monarhide  kohta ja seega võib nimetada absolutismi ka absoluutseks 
monarhiaks . Reaalsuses on see aga võimatu ja seda tõestab ka see, et seda pole  omanud  
ükski valitseja.
Absolutismi periodiseering:
•
K
  onfessionaalne absolutism  – seda eristas religiooni esile seadmine kõigest  muust . 
Kõik sõltus Jumala tahtest ja sellega põhjendas ka valitseja oma otsuseid. Näiteks 
võib siia tuua  Hispaania  kuninga  Felipe  II, kelle juhtlauseks oli: „kelle võim, selle 
usk“. Levinud 16. sajandil.
•
Õ
  ukondlik absolutism  – Jumala tahet enam ei rõhutata ning seda iseloomustab 
valitseja täielik  seismine  väljaspool inimkonda. Seda valitsemisviisi peetakse kõige 
lihtsamaks ja ideaalsemaks. Selle hiilgavaimaks näiteks on Louis XIV, kelle 
juhtlauseks oli: „Riik, see olen mina“.  17. saj kuni 18. saj algus.
•
V
  algustatud absolutism  – Selle lõpus on Prantsuse  revolutsioon  ning mida 
iseloomustab valgusfilosoofide poolt loodud ideede rakendamispüüe reaalpoliitikas 
ja tähendab valitseja veelgi suuremat potentsiaalset vabadust. Näiteks tooks  Friedrich  
Suure(hiilgav  filosoof  ja väejuht), kelle juhtlause oli: „Valitseja peab olema riigi 
esimene teener“.
Absolutismi muutmises mängisid suurt rolli usk ja ratsionaalsuhted. Domineeris 
selgelt ka inimmõistus, mida arvati, et suudab lahendada kõik inimkonna probleemid.
Absolutismi teooria tekkimise põhjused:
•
Feodaalsüsteem ei suutnud majanduslike ja ühiskondlike  muutustega  kohaneda ning 
selle tagajärjel hakati  otsima  uut korraldust, millega oleks võimalik riiki 
stabiliseerida ja edukalt  valitseda .
•
Ususõdadega seoses toimunud muutuste ja segadustega, kogus üha enam 
populaarsust idee, et kõrgem võim peaks  kuuluma  ühele isikule(esimesena esitas 
sellise idee Niccolo' Macchiavelli).
•
Teooria tekkis Prantsusmaal, kus olid selleks sobivad tingimused – kuningavõim oli 
alates 15. sajandist pidevalt tugevnenud.
Absolutism Euroopas
Kõige kaugemale arenes see Inglismaal, kus võim  koondus  kuninga kõrvalt ka parlamendi 
kätte. Prantsusmaal läks aga teisiti, kus poliitiline ühtsus saavutati vaid sõjalisel teel. 
Prantsusmaal võib näha selgeid märke absolutismist – koos  Bologna  konkordaadiga sai 
kuningas(Franḉois I) võimu kiriku üle, ei hoolinud suurfeodaalide nõudmistest ja  piiras  
parlamendi osatähtsust neile oma tahtmist peale  surudes . Teatud võimalused absoluutseks 
võimuks olid ka  paavstil , kuid selline ilmalik võim oli siiski liiga ebastabiilne ning tugevad 
valitsejad  nagu Prantsusmaa kuningas ja Saksa- Rooma   keiser , talle alluda ei soovinud.
Valgustatud absolutism Venemaal
Esimesed katsed monarrhismi matkida tegid Ivan III, kes pidas end Saksa- Rooma  keisriga 
võrdseks. Tsentraliseerimis katsetega  paistis  silma ka Ivan Julm, kelle  reformid  tipnesid 
mõtlematu julmusega oma rahva kallal ning see oli ka peamiseks põhjuseks, miks 
Venemaad tabas peagi segadusteaeg. 
Katariina II ajal asuti taas Venemaad moderniseerima, püüdes luua valgustusprintsiipidel 
põhinevat põhiseadust.
Absolutism tänapäeval
Tänapäeval on absolutism suhteliselt harv nähtus ning  suuremates  riikides seda ei esine. 
Euroopas on ainult üks täielikult absolutistlik riik – Vatikan. Monacot ja Liechtensteini võib 
pidada ka osaliselt  absolutistlikeks, kuid need kuuluvad kääbusriikide hulka. 
Absoluutseteks monarhiateks loetakse ka veel Bhutani, kus võimukorraldus kaotati küll 
2006. aastal, kuid seal langetab siiski tähtsamad otsused kuningas, ning  Brunei  ja 
Svaasimaa.