Absolutism (1)

Absolutism
Absolutism on valitsusvorm , mille korral kuulub valitsejale piiramatu võim. See mõiste käib tavaliselt monarhide kohta ja seega võib nimetada absolutismi ka absoluutseks monarhiaks . Reaalsuses on see aga võimatu ja seda tõestab ka see, et seda pole omanud ükski valitseja. Absolutismi periodiseering: · Konfessionaalne absolutism ­ seda eristas religiooni esile seadmine kõigest muust. Kõik sõltus Jumala tahtest ja sellega põhjendas ka valitseja oma otsuseid. Näiteks võib siia tuua Hispaania kuninga Felipe II, kelle juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk". Levinud 16. sajandil. · Õukondlik absolutism ­ Jumala tahet enam ei rõhutata ning seda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda. Seda valitsemisviisi peetakse kõige lihtsamaks ja ideaalsemaks. Selle hiilgavaimaks näiteks on Louis XIV, kelle juhtlauseks oli: ,,Riik, see olen mina". 17. saj kuni 18. saj algus. · Valgustatud absolutism ­ Selle lõpus on Prantsuse revolutsioon ning mida iseloomustab valgusfilosoofide poolt loodud ideede rakendamispüüe reaalpoliitikas ja tähendab valitseja veelgi suuremat potentsiaalset vabadust. Näiteks tooks Friedrich Suure( hiilgav filosoof ja väejuht), kelle juhtlause oli: ,,Valitseja peab olema riigi esimene teener".
Absolutismi muutmises mängisid suurt rolli usk ja ratsionaalsuhted. Domineeris selgelt ka inimmõistus, mida arvati, et suudab lahendada kõik inimkonna probleemid. Absolutismi teooria tekkimise põhjused: · Feodaalsüsteem ei suutnud majanduslike ja ühiskondlike muutustega kohaneda ning selle tagajärjel hakati otsima uut korraldust, millega oleks võimalik riiki stabiliseerida ja edukalt valitseda. · Ususõdadega seoses toimunud muutuste ja segadustega, kogus üha enam populaarsust idee, et kõrgem võim peaks kuuluma ühele isikule(esimesena esitas sellise idee Niccolo' Macchiavelli). · Teooria tekkis Prantsusmaal, kus olid selleks sobivad tingimused ­ kuningavõim oli alates 15. sajandist pidevalt tugevnenud.
Absolutism Euroopas Kõige kaugemale arenes see Inglismaal, kus võim koondus kuninga kõrvalt ka parlamendi kätte. Prantsusmaal läks aga teisiti, kus poliitiline ühtsus saavutati vaid sõjalisel teel. Prantsusmaal võib näha selgeid märke absolutismist ­ koos Bologna konkordaadiga sai kuningas(Franois I) võimu kiriku üle, ei hoolinud suurfeodaalide nõudmistest ja piiras parlamendi osatähtsust neile oma tahtmist peale surudes . Teatud võimalused absoluutseks võimuks olid ka paavstil , kuid selline ilmalik võim oli siiski liiga ebastabiilne ning tugevad valitsejad nagu Prantsusmaa kuningas ja Saksa- Rooma keiser , talle alluda ei soovinud. Valgustatud absolutism Venemaal Esimesed katsed monarrhismi matkida tegid Ivan III, kes pidas end Saksa-Rooma keisriga võrdseks. Tsentraliseerimis katsetega paistis silma ka Ivan Julm, kelle reformid tipnesid mõtlematu julmusega oma rahva kallal ning see oli ka peamiseks põhjuseks, miks Venemaad tabas peagi segadusteaeg.