Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Molekulaarbioloogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis võib juhtuda kui geenide avaldumises esineb häireid?
Molekulaarbioloogia #1 Molekulaarbioloogia #2 Molekulaarbioloogia #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor swag45 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
194
docx

Molekulaarbioloogia

2) RNA protsessimine ja transport. Aktiivne protsess ja väga täpselt kontrollitud 3) mRNA lagundamine - mRNA eluiga on oluline. Kui seda ei lagundata, siis saab tema arvelt sünteesida palju komponente. Valk titiin (kõikidel selgroogsetel olemas) – vajatakse varajases embrüonaalses arengus, esimest korda vajatakse blastulas. Sünkroonjagunemine toimub kiiremini (valk valgus sünteesitakse), mRNA jõutakse valmis sünteesida ja rakku transportida, aga ei jõuta lõpuni transleerida. Titiini molekul ise on väga pikk (mitukümmend AH pikk) - jääb titiin poolikuks, sest mRNA 3 lagundatakse enne mitoosi käigus. Kui rakutsükkel pikeneb, saavad titiini molekulid valmis. 4) translatsioon – mRNA struktuur ja regulaatorvalgud ja RNA-d 5) valgu modifitseerimine ja lokalisatsioon – erinevatel modifitseerivatel valkudel eri roll 6) valgu eluiga (N-terminaalne reegel) – valke sünteesitakse tohutult palju, aga kui

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Molekulaarbioloogia

MOLEKULAARBIOLOOGIA. ... ­ teadus, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust ning nende toimumise seaduspärasusi Geneetika mõistet kasutati alles hiljem kui pärilikkuse ja muutlikkuse mõistet. pärilikkus ­ looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) muutlikkus ­ liigisisene erinevus üksteisest Geneetika looja ­ Gregor Mendel (tsehhi vaimulik). * avastas pärilikkuse seaduspärasuse 1869 ­ Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe. 1953 ­ Watson, Crick, Wilkins, (Franklin) tegid kindlaks DNA biheeliksi struktuuri, said Nobeli preemia. * loetakse molekulaargeneetika alguseks geen ­ DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri DNA ­ sisaldab infot valkude sünteesi kohta genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal; antakse arvuliselt homol

Bioloogia
thumbnail
38
pdf

Molekulaarbioloogia konspekt

Chaperonid suunavad enamuse valkude voltumist sünteesi käigus. Mõnede (peamiselt väiksemate, alla 150 aminohappe jäägist koosnevate) valkude ruumiline struktuur tekib iseeneset sünteesi käigus ja ei vaja 8 lisafaktoreid. Sel juhul on kogu ruumilse struktuuri tekkeks vajalik informatsioon olemas valgu primaarstruktuuris. Üks hästiuuritud näide on ribonukleaas A (RNaas A). Kui RNaas A molekul denatureerida st. lõhkuda tema ruumiline struktuur kas kuumutamise või keemiliste ainetega, siis jääb valguahela primaarstruktuur muutumatuks ja lagunevad ainult nõrgad sidemed, mis hoiavad valgu ruumilist struktuuri. Sobivates keskonnatingimustes tema aktiivne konformatsioon taastub. Seda protsessi nimetatakse valgu renatureeumiseks. Mõnede valkude renatureerimiseks on vajalikud kofaktorid, valgu ligandid, mis stabiliseerivad tema ruumilst struktuuri.

Molekulaarbioloogia
thumbnail
37
doc

Eksam molekulaarbioloogia

transkriptsioon ning sellest tulenevalt väheneb ka ribosoomide hulk antud tingimustel optimaalse tasemeni. Samuti on inhibeeritud DNA replikatsiooni initsiatsioon ning rakukesta komponentide ja fosfolipiidide biosüntees. Samas on aktiveeritud aminohapete biosüntees ning tõusnud translatsiooni täpsus. ppGpp süntees ppGpp-d sünteesitakse siis, kui rakus on aminohapete nälg, selle tulemusena seondub transleeriva ribosoomi aktseptorsaiti laadimata tRNA molekul. Translatsioon peatub ning aktiveerub ribosoomi 50S subühikuga seondunud RelA. RelA on (p)ppGpp süntetaas I. ppGpp mõjutab otseselt geeniekspressiooni, seda nii transkriptsiooni kui ka translatsiooni tasemel. Kaudselt on ppGpp olemasolust mõjutatud DNA sünteesi, rekombinatsiooni ja reparatsiooniga seotud protsessid. ppGpp mõju transkriptsioonile Stabiilse RNA (rRNA ja tRNA) geenide transkriptsioon on ppGpp poolt inhibeeritud. Aminohapete

Molekulaarbioloogia
thumbnail
11
docx

Molekulaarbioloogia

produtseeritava informatsiooni RNA hulka tsutoplasmas, aga ka naiteks viirusliku RNA voi DNA olemasolu ja lokalisatsiooni kudedes ning rakkudes. Rekombinant DNA ja DNA kloonimine DNA kloonimise all moistame teatud DNA loigu paljundamist. Selleks kasutatakse isepaljunevaid susteeme voi polumeraas-ahelreaktsioooni. Isepaljunevate susteemidena (nimetatakse ka vektoriteks) kasutatakse tavaliselt baketerite plasmiide voi viiruseid- bakteriofaage. Plasmiid ­ rongakujuline kaheahelaline DNA molekul, mis sisaldab autonoomset paljunemist voimaldavaid geneetilisi elemente (eelkoige replikatsiooni alguspunkti), selektiivset markerit (ampitsilliinile resistentsust tagavat geeni) ja unikaalseid restriktaaside loikamiskohti (esinevad plasmiidis ainult uks kord). Vajalik DNA-loik uhendatakse vektoriga ja moodustunud rekombinant-DNA viiakse bakteri rakku, kus vektor asub paljunema tootes luhikese ajaga miljoneid koopiaid meid huvitavast DNA-fragmendist.

Bioloogia
thumbnail
3
odt

Molekulaarbioloogia

on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4. Mõisted kromosoom - terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. (24 kromosoomiga on

Molekulaar - ja rakubioloogia...
thumbnail
5
doc

Raku- ja molekulaarbioloogia

Teine aatom, millest elektronid kaugemale on tõmmatud, saab osalise + laengu. Ka sellisel juhul on tegemist sisuliselt redoksreaktsiooniga. Keemilise evolutsiooni näidisreaktsioon: CO2 + 2H2 + valgusenergia H2CO + H2O on sisuliselt redoksreaktsioon, kus C redutseerub (tõmbab elektrone ligi), tema oksüdatsiooniaste +4 CO2-s väheneb 0-ni formaldehüüdis. H2 molekulis on elektronid jaotunud võrdselt kahe H aatomi vahel, ei ole nihkunud mitte kummagi aatomi poole. Seepärast on H 2 molekul võib kergemini loovutada elektroni, käituda elektrondoonorina (redutseerijana). CO 2 molekulis on elektronid nihkunud tugevasti elektronegatiivsema O aatomi poole. CO 2 on seepärast stabiilne molekul ja käitub reaktsioonides kui elektronaktseptor (oksüdeerija). Selles reaktsioonis C redutseerub, elektronid H ja C vahel H2CO-s on võrdsel kaugusel, ei ole kummagi aatomi poole nihkunud, sest H elektronegatiivsus = ligikaudu C elektronegatiivsusega

Molekulaarbioloogia
thumbnail
15
docx

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped ­ DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer ­ polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid ­ nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip ­ lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom ­ terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin ­ rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake ­ rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp ­ organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar ­ kaks omavahel vesiniksidemetega seot

Bioloogia



Lisainfo

1.Mõisted genotüüp, fenotüüp, seosed nende vahel.

Vastus:
Genotüüp - ühe organismi geenide kogum
Fenotüüp - organismi tunnuste kogum
Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena.

2.DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip.

Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin.
A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet.

3.RNA ehitus.

Vastus: RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees.


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun