Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Molekulaarbioloogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis võib juhtuda kui geenide avaldumises esineb häireid?
Kordamine
Molekulaarbioloogia
  • Mõisted genotüüp , fenotüüp , seosed nende vahel.
    Vastus:
    Genotüüp - ühe organismi geenide kogum
    Fenotüüp - organismi tunnuste kogum
    Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena.
  • DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip.
    Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid (desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust , desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin , tsütosiin, guaniin ja tümiin .
    A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet.
  • RNA ehitus.
    Vastus: RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid . Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos . Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA ( inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped ); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees .
  • Mõisted kromosoom, geen, genoom.
    Vastus:
    Kromosoom - terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud . (24 kromosoomiga on võimalik inimene ära kirjeldada(22keha+2sugu))
    geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi.
    genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.
  • Matriitssünteesid (nende toimumise koht rakus, aeg, läbiviivad ensüümid , mis on info ülekandel aluseks):



    Vastus: Matriitssünteesid on sünteesid, mis toimuvad olemasoleva ahela alusel.
    Replikatsioon – ehk DNA kahekordistumine. Toimub DNAs (mitmes kohas korraga), kestab umbes 8 tundi, läbi viivad ensüümid on DNA- helikaas ja DNA- polümeraas , ülekandel on aluseks klomplementaarsus.
    transkriptsioon; - ehk RNA süntees DNA põhjal. Toimub tuumas. Aeg: enne valgu sünteesi. Läbi viib RNA-polümeraas. Ülekande aluseks on komplementaarsus.
    translatsioon – ehk valgusüntees. Toimub tsütoplasmas ribosoomides, aeg – kui on vaja rakus valku, läbiviivaid ensüüme pole. Ülekandel on aluseks geneetiline kood.
    tRNA – antikoodon
    mRNA – koodon
  • DNA ja RNA sünteesi võrdlus.
    Vastus:
    Kahekordistunud kromosoomid raku jagunemise metafaasis
    DNA – replikatsioon
    RNA - transkriptsioon
    Eesmärk
    Päriliku info jõudmine kõigisse rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele
    Päriliku info avaldumine
    Sisu
    DNA-ahela kopeerimine enne raku jagunemist.
    RNA-ahela sünteesimine DNA-ahelas sisalduva info alusel.
    Toimumiskoht
    Rakutuum
    Rakutuum
    Info päritolu
    DNA
    DNA
    Kopeeritav või ümberkirjutatav materjal
    Kogu DNA
    Väike osa DNA- ahelast , üks geen
    Osalevad nukleotiidid
    Desoksüribonukleotiidid lämmastikalustega A T G ja C
    Ribonukleotiidid lämmastikalustega A U G ja C
    Nukleotiidide lisamise alus
    Komplementaarsusprintsiip
    Komplementaarsusprintsiip
    Reaktsiooni tegijad
    DNA-polümeraas; abistavad muud ensüümid, näiteks helikaas.
    RNA-polümeraas
    Tulemus
    Kaks täpselt ühesugust kaheahelalist DNA-molekuli
    DNA-ahelaga komplementaarne üheahelaline RNA-molekul
  • Aminohapete ja valkude ehitus.
    Vastus: Kõik organismile vajalikud valgud moodustatakse rakkude sees aminohapetest.
    Aminohapped on orgaanilised molekulid, mis koosnevad aminorühmast (-NH²), karboksüülrühmast (-COOH) ja kõrvalahelast. (Valkude koostis on peaaegu kõigil organismidel u 20 aminohapet. Ülejäänud täidavad muid ül) Enamikku aminohappeid suudab meie keha ise sünteesida. Aminohapete allikad on liha, munad, teravilja- ja piimatooted . Toidus olevad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks.
  • Geeni mõiste. Geeni ehitus.
    Vastus: Geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi.
    Geen on osa DNA kaksikheeliksist, keskmiselt 100 nukleotiidipaari “pikkune”. Mõlemad kaksikheeliksid koosnevad kahest monomeerist (ehk desoksütibonukleotiidist), mis on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastiklausest. Geeni selgroo moodustavad fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk. Lämmastikalusteks on A, C, G ja T.
  • Geenide avaldumine (Millest sõltub, kuidas kontrollitakse).
    Vastus: Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd . Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla organismile või rakkudele vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, vaid nende pealt sünteesitakse näiteks ribosoomi RNAd või transpordi RNAd.
    Geenide avaldumine sõltub sellest millist tüüpi rakuga on tegemist; organismi arenguetapist; raku asukohast; keskkonnatingimustest; keskkonnaomadustest ( ravimid , temp, kemikaalid,jne).
    Valgusünteesi määravate geenide avaldumist on võimalik reguleerida.
    Geenide avaldumist kontrollitakse transkriptsiooni (Kui promootoriga on ühinenud repressorvalk, siis RNA-polümeraas ei saa seostuda ja transkriptsiooni ei toimu./Mõne geeni avaldumiseks on vaja, et promootoriga ühineks aktivaatorvalk) ja mRNA tasemel (Kuidas mRNAd muudetakse, millistelt mRNAdelt toimub valgusüntees, millised mRNAd lagundatakse).
  • Geneetiline kood.
  • tRNA ehitus ja ülesanne, translatsiooni olemus, vajalikud komponendid.
    Vastus: On RNA molekul, mille külge on kinnitunud aminohape . Milline aminohape antud tRNA külge kinnitub, on määratud tRNAs sisalduva kolmes nukleotiidist koosneva antikoodoniga.
    tRNA toob valgu sünteesi käigus ribosoomi vajalikud aminohapped vajalikus järjekorras.
    Translatsiooni olemus – RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel: RNAlt valk. Vajalikud komponendid: ribosoomid , mRNA, tRNA, aminohapped,energia (ATP/GTP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks mRNAga ja peptiidahela sünteesiks.
  • Valgu küpsemine.
    Vastus: Aminohappeahel ei ole veel valmis valk. Aminohapete järjestus on valgu primaarstruktuur . Aminohappeahela keerdumisel spiraaliks tekib valgu sekundaarstruktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed . Ahela edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu tertsiaarstruktuur . (mõnel valgul on ka kvaternaarstruktuur).
    Osa valke jääb peale sünteesi tsütoplasmasse ja omandab seal kokku voltudes lõpliku kuju. Teised valgud, mis on vaja viia rakust välja või mida tuleb muuta satuvad tsütoplasmavõrgustikku. Edasi liiguvad nad Golgi kompleksi, kus neid töödeldakse ja pakitakse. Seejärel saadetakse läbi rakumembraani välja rakust väljaspool kasutatavad valgud.
  • Mis võib juhtuda, kui geenide avaldumises esineb häireid?
    Vastus: Tekivad mutatsioonid ja pärilikud haigused. Näiteks liigsõrmsus. Võib muutuda kromosoomide arv või struktuur – Downi sündroom. Geenide avaldumist võib häirida keskkonna mõjurid – kiirgus, ravimid, alkohol , jne. Pahaloomulised kasvajad ja prioonhaigused.
  • Molekulaarbioloogia #1 Molekulaarbioloogia #2 Molekulaarbioloogia #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor swag45 Õppematerjali autor
    1.Mõisted genotüüp, fenotüüp, seosed nende vahel.

    Vastus:
    Genotüüp - ühe organismi geenide kogum
    Fenotüüp - organismi tunnuste kogum
    Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena.

    2.DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip.

    Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin.
    A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet.

    3.RNA ehitus.

    Vastus: RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees.

    Sarnased õppematerjalid

    Molekulaarbioloogia
    3
    odt

    Molekulaarbioloogia

    on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4. Mõisted kromosoom - terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. (24 kromosoomiga on

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
    Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
    15
    docx

    Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

    DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped ­ DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer ­ polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid ­ nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip ­ lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom ­ terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin ­ rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake ­ rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp ­ organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar ­ kaks omavahel vesiniksidemetega seot

    Bioloogia
    MOLEKULAARBIOLOOGIA
    6
    docx

    MOLEKULAARBIOLOOGIA

    MOLEKULAARBIOLOOGIA PÕHIPROTSESSID *Rakus on RNA peamiseks ülesandeks geenides sisalduva info ülekandmine rakutuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. *DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud fosfaatrühmast, desoksüriboosist ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk on kõigis nukelotiididies samasugune. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest(A,T,C,G). *A ja T vahel on 2 vesiniksidet, G ja C vahel 3. Vesinikside katkeb kergesti, see on oluline DNA toimimisel. *DNA nukelotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. *Rakus leidub kümneid RNA tüüpe. Olulisemad on mRNA(informatsiooni), tRNA(transport), rRNA(ribosoomi). *mRNA= viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse *rNA= kuulub ribosoomi ehitusse *tRNA= toob ribosoomidesse vajalikud aminohapped *Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib/määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. *Kromosoomid koosnevad DNAst ja sellega se

    Kategoriseerimata
    Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused
    3
    docx

    Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused

    Geen ­ DNA-lõik, mis kodeerib või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Eeltuumsed(prokarüootid) ­ puudub rakutuum, pärilikusaine asub tsütoplasmas. Päristuumsed(eukarüootid) ­ rakutuum on membraaniga ümbritsetud ning pärilikus aine asub seal. Kromosooide hulk inimese rakkudes 46 ja sugurakkudes 23. DNA ja RNA süntees DNA replikatsioon ­ protsess, mille käigus kopeeritakse DNA ­ molekul Transkriptsioon ­ protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel. Ensüümid ­ valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus. Helikaas ­ ensüüm, mis katkestab vesiniksidemed ja kerib DNA-kaksikheeliksi lahti. DNA-polümeraas ­ ensüüm, mis viib läbi replikatsioni. RNA-polümeraas ­ ensüüm, mis viib läbi transkriptsiooni. Promootor ­ geeni alguses asuv piirkond, millega RNA- polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma.

    Bioloogia
    Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
    6
    rtf

    Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

    Organismi geenide avaldumist mõjutab keskkond: nii väline keskkond, milles organism areneb ja elab, kui ka organismi sisekeskkond: hormoonid ja ainevahetus. Organismiväliselt mõjutavad geenide avaldumist näiteks erinevad kemikaalid, ravimid, temperatuur, valgus ja toitainete kättesaadavus. Keskkonnatingimuste mõjul võivad geenid lülituda sisse või välja, mõjutades nii tunnuste avaldumist. 5) koostab sellise eksperimendi kavandi, mis tõestab molekulaarbioloogia põhiprotsesside universaalsust; 6) toob näiteid inimese haiguste kohta, mis seostuvad geeniregulatsiooni häiretega; Liigsõrmusust ehk polüdaktüüliat põhjustab geenide avaldumise häire,mis tekib lootefaasis. Huntingtoni tõbi on autosoomne dominantne pärilik neurodegeneratiivne haigus. Haigust põhjustab CAG korduste rohkenemine. 7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusünteesis;

    Molekulaarbioloogia
    DNA ja RNA on päriliku info kandjad
    10
    docx

    DNA ja RNA on päriliku info kandjad

    DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped – DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer – polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid – nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip – lämmastikaluste paardumise seaduspära; (nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom – terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake – rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Valku kodeerivate geenide järgi sünteesitakse mRNA. Geenid asuvad kromosoomides.

    Bioloogia
    DNA RNA
    3
    docx

    DNA RNA

    ÜMBERKIRJUTATAV üks geen MATERJAL OSALEVAD A, T, G, C - DNA A, U, G, C RNA NUKLEOTIIDID ENSÜÜM DNA- polümeraas, helikaas RNApolümeraas TULEMUS Tekib täpselt kaks ühesugust DNA ahelaga kaheahelalist DNA-molekuli komplementaarne ühe ahelaga RNA molekul Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Ensüümid- valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus. Teevad igast DNA molekulist enne jagunemist täpse koopia. HELIKAAS- katkestab DNA replikatsiooni alguses vesiniksidemed, et DNA kaksikheeliks saaks lahku minna. DNA-polümeraas- ensüüm, mis sünteesib, kahe vana DNA-ahela järgi uued DNA-ahelad, lähtudes taas komplementaarsusprintsiibist. Tulemuseks on 2 uut DNA-kaksikheeliksit,

    Bioloogia
    DNA ja RNA
    16
    pdf

    DNA ja RNA

    2. Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga (vajab töö alustamiseks praimerit, millele saab lisadavesimese nukleotiidi) -> sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Okazaki fragmendid - lühikesed DNA jupid, millest pannakse kokku ahel, mis on komplementaarne DNA replikatsioonil mahajäävale ahelale DNA ligaas - ensüüm, mis liidab DNA ahelate otsad (Okazaki fragmendid) 3. Replikatsioon lõpeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul 4. Repiklatsiooni käigus tekkinud vigade parandamine Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli RNA süntees ehk transkriptsioon DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees 1. Lisandub ensüüm RNA-polümeraas 2. RNA- polümeraas seondub promootoriga, geeni alguses oleva DNA-järjestusega 3. Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti 4. RNA- polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarnse RNA

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun