Molekulaarbioloogia (0)

1. Mõisted genoüüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime
fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel.
seosed nende vahel – Fenotüüp kujuneb genotüübi alusel, keskkonna mõjul.
2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip.
DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid (desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust , desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin , tsütosiin, guaniin ja tümiin .
A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet.
3. RNA ehitus.
RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid . Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos . Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA ( inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped ); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees .
4. Mõisted kromosoom - terviklik DNA- molekul ja sellega seotud valgud . (24 kromosoomiga on võimalik inimene ära kirjeldada(22keha+2sugu))
geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi.
genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.
5.Matriitssünteesid (nende toimumise koht rakus, aeg, läbiviivad ensüümid , mis on info
ülekandel aluseks):
Matriitssünteesid on sünteesid, mis toimuvad olemasoleva ahela alusel.
Replikatsioon – ehk DNA kahekordistumine. Toimub DNAs (mitmes kohas korraga), kestab umbes 8 tundi, läbi viivad ensüümid on DNA- helikaas ja DNA- polümeraas , ülekandel on aluseks klomplementaarsus.
transkriptsioon ; - ehk RNA süntees DNA põhjal. Toimub tuumas. Aeg: enne valgu sünteesi. Läbi viib RNA-polümeraas. Ülekande aluseks on komplementaarsus.
translatsioon – ehk valgusüntees. Toimub tsütoplasmas ribosoomides, aeg – kui on vaja rakus valku, läbiviivaid ensüüme pole. Ülekandel on aluseks geneetiline kood.
tRNA – antikoodon
mRNA – koodon
6.DNA ja RNA sünteesi võrdlus.
Kahekordistunud kromosoomid raku jagunemise metafaasis
DNA – replikatsioon
RNA - transkriptsioon
Eesmärk
Päriliku info jõudmine kõigisse rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele
Päriliku info avaldumine
Sisu
DNA-ahela kopeerimine enne raku jagunemist.
RNA-ahela sünteesimine DNA-ahelas sisalduva info alusel.
Toimumiskoht
Rakutuum
Rakutuum
Info päritolu
DNA
DNA
Kopeeritav või ümberkirjutatav materjal
Kogu DNA
Väike osa DNA- ahelast , üks geen
Osalevad nukleotiidid
Desoksüribonukleotiidid lämmastikalustega A T G ja C
Ribonukleotiidid lämmastikalustega A U G ja C
Nukleotiidide lisamise alus
Komplementaarsusprintsiip
Komplementaarsusprintsiip
Reaktsiooni tegijad
DNA-polümeraas; abistavad muud ensüümid, näiteks helikaas.
RNA-polümeraas
Tulemus
Kaks täpselt ühesugust kaheahelalist DNA-molekuli
DNA-ahelaga komplementaarne üheahelaline RNA-molekul
7.Aminohapete ja valkude ehitus.
Kõik organismile vajalikud valgud moodustatakse rakkude sees aminohapetest.
Aminohapped on orgaanilised molekulid, mis koosnevad aminorühmast (-NH²), karboksüülrühmast (-COOH) ja kõrvalahelast. (Valkude koostis on peaaegu kõigil organismidel u 20 aminohapet. Ülejäänud täidavad muid ül) Enamikku aminohappeid suudab meie keha ise sünteesida. Aminohapete allikad on liha, munad, teravilja- ja piimatooted . Toidus olevad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks.
8. Geeni mõiste. Geeni ehitus.
Geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi.
Geen on osa DNA kaksikheeliksist, keskmiselt 100 nukleotiidipaari “ pikkune ”. Mõlemad kaksikheeliksid koosnevad kahest monomeerist (ehk desoksütibonukleotiidist), mis on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastiklausest. Geeni selgroo moodustavad fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk. Lämmastikalusteks on A, C, G ja T.
9. Geenide avaldumine (Millest sõltub, kuidas kontrollitakse).
Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd . Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla organismile või rakkudele vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, vaid nende pealt sünteesitakse näiteks ribosoomi RNAd või transpordi RNAd.
Geenide avaldumine sõltub sellest millist tüüpi rakuga on tegemist; organismi arenguetapist; raku asukohast; keskkonnatingimustest; keskkonnaomadustest ( ravimid , temp, kemikaalid,jne).
Valgusünteesi määravate geenide avaldumist on võimalik reguleerida.
Geenide avaldumist kontrollitakse transkriptsiooni (Kui promootoriga on ühinenud repressorvalk, siis RNA-polümeraas ei saa seostuda ja transkriptsiooni ei toimu./Mõne geeni avaldumiseks on vaja, et promootoriga ühineks aktivaatorvalk) ja mRNA tasemel (Kuidas mRNAd muudetakse, millistelt mRNAdelt toimub valgusüntees, millised mRNAd lagundatakse).
10. Geneetiline kood. - ehk koodipäike .
11. tRNA ehitus ja ülesanne, translatsiooni olemus, vajalikud komponendid.
On RNA molekul, mille külge on kinnitunud aminohape . Milline aminohape antud tRNA külge kinnitub, on määratud tRNAs sisalduva kolmes nukleotiidist koosneva antikoodoniga.
tRNA toob valgu sünteesi käigus ribosoomi vajalikud aminohapped vajalikus järjekorras.
Translatsiooni olemus – RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel: RNAlt valk. Vajalikud komponendid: ribosoomid , mRNA, tRNA, aminohapped,energia (ATP/GTP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks mRNAga ja peptiidahela sünteesiks.
12. Valgu küpsemine.
Aminohappeahel ei ole veel valmis valk. Aminohapete järjestus on valgu primaarstruktuur . Aminohappeahela keerdumisel spiraaliks tekib valgu sekundaarstruktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed . Ahela edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu tertsiaarstruktuur . (mõnel valgul on ka kvaternaarstruktuur).
Osa valke jääb peale sünteesi tsütoplasmasse ja omandab seal kokku voltudes lõpliku kuju. Teised valgud, mis on vaja viia rakust välja või mida tuleb muuta satuvad tsütoplasmavõrgustikku. Edasi liiguvad nad Golgi kompleksi, kus neid töödeldakse ja pakitakse. Seejärel saadetakse läbi rakumembraani välja rakust väljaspool kasutatavad valgud.
13. Mis võib juhtuda, kui geenide avaldumises esineb häireid ?
Tekivad mutatsioonid ja pärilikud haigused. Näiteks liigsõrmsus. Võib muutuda kromosoomide arv või struktuur – Downi sündroom . Geenide avaldumist võib häirida keskkonna mõjurid – kiirgus, ravimid, alkohol , jne. Pahaloomulised kasvajad ja prioonhaigused.
14. Ülesanne nukleotiidide hulga leidmise kohta DNA-s.
Molekulaarbioloogia ül leht ül 1,2
15. Ülesanne valgumolekuli leidmise kohta DNA järgi.
Ül 3a
16. Ülesanne valgumolekuli leidmise kohta, kui mõni nukleotiidipaar langeb välja.
Ül 3b