10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2007-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
83 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rain Ungert
Õppematerjali autor
Haigus on organismi elutegevuse häire. Haiguse järgud on nakatumine, peitejärk (haigustunnused ei ilmne), eeljärk (üldised haigusnähud), väljakujunenud haiguse järk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse lõppjärk (haigusnähud) ning täielik või osaline paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikr
2) rakukesta ehituse alusel 3) asetuse alusel eukarüootse raku suhtes 4) hingamistüübi alusel 5) rakuseina olemasolu või puudumise järgi 8. Infektsioonhaigus. Nakkushaigus. Tõelised patogeenid. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid. Nakkushaiguse tekkeks vajalik epidemioloogiline triaad. Hospitaalinfektsiooni mõiste. Infektsioonhaigus - patogeensete mikroobide poolt põhjustatud haigused. Nakkushaigus - on need, mille tekitajaks on tõelised patogeenid, kes paljunevad vaid elusorganismis ja levivad ühelt organismilt teisele. Tõelised patogeenid - on bakterid, mis tavaliselt ei esine normaalse mikrobioota koostises ning peremeesorganismi sattudes põhjustavad haigestumist. Tinglikud ehk oportunistlikud patogeenid - mikroorganismid, mis põhjustavad haigust, kui organismi kaitsemehhanismid on nõrgestatud.
Nakkushaiguse tekkeks vajalik epidemioloogiline triaad. Hospitaalinfektsiooni mõiste. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik, külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne). INFEKTSIOONHAIGUSED on kõik mikroorganismide poolt põhjustatud haigused (ka nakkushaigused). Enamasti pole nakkavad: neeruvaagna, põiepõletik jne. NAKKUSHAIGUSED on need, mille tekitajaks on tõelised e. absoluutsed patogeenid, kes paljunevad vaid elusorganismis ja levivad ühelt organismilt teisele - s.t. on nakkavad Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid, immuunvastus, ravi. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid: Füsioloogilised ja ealised iseärasused
Nakkushaiguse tekkeks vajalik epidemioloogiline triaad. Hospitaalinfektsiooni mõiste. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik, külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne). INFEKTSIOONHAIGUSED on kõik mikroorganismide poolt põhjustatud haigused (ka nakkushaigused). Enamasti pole nakkavad: neeruvaagna, põiepõletik jne. NAKKUSHAIGUSED on need, mille tekitajaks on tõelised e. absoluutsed patogeenid, kes paljunevad vaid elusorganismis ja levivad ühelt organismilt teisele - s.t. on nakkavad Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid, immuunvastus, ravi. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid: Füsioloogilised ja ealised iseärasused
- Tuberkuloosi haigustekitaja võib organismis peituda aastakümneid enne kui järgneb haigestumine. 17 - Suurimas ohus on haigega pidevas lähikontaktis olevad isikud, eriti perekonnaliikmed. - Haigestumisel omab tähtsust inimese organismi üldseisund – haigestumist soodustab vaegtoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus (sh HIV-nakkus). - On vastupidavad kuivamisele, eluvõime pimedas ruumis kuni aasta, hävib päikese valguses PEITEPERIOOD: 2 kuni 12 nädalat. HAIGUSNÄHUD: Haigusvormidest esineb sagedamini kopsutuberkuloosi, harvemini täheldatakse kopsuväliseid haigusvorme nagu miliaarset- ning kesknärvisüsteemi tuberkuloosi. SÜMPTOMID: sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud. - üle 3 nädala kestev köha
o Mälurakud teavad antigeeni koostist PÕHJENDA VAKTSINEERIMISE VAJALIKKUST o Vaktsineerimise abil hoitakse ära igal aastal 2,5 miljoni inimese surm o Vaktsineerimine võib aidata grupiepideemiate ajal o See takistab nakkushaiguste levikut o Me ei pea haigust ise läbi põdema, et ekiks antikeha selle vastu. o See kaitseb raskete haiguste eest. BAKTERIAALSED HAIGUSED Normaalne mikrofloora o Taimede, loomade ja inimestega koos elavad bakterid. o Takistab organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele o Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele o Stimuleerib antikehade teket o Bakterid sünteesivad vitamiine, nt B-rühma vitamiiine ja K. o Bakterid, miks inimese organismi tungides põhjustavad haigusi, nimetatakse patogeenideks.
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle
Lamav vasikas algul ainult veeniravi, pärast naha alla või kõhuõõnde. Kui ise imema hakkab, siis tasapisi piimale tagasi koos piimhappebakteritega ja toitainete lahustega. 16. Vatsaseede muutused seoses söötmisega Igasugune söötade ja söötmise muutus tekitab vatsa tasakaalus nihkeid, mis väljendub vatsa ,,stressis" ning seeläbi lihtsas seedimatuses mingi ajaperioodi jooksul Veiste seedimatus vatsa võrkmiku motoorika häired: vatsaseina haigused (innervatsiooni häired, kus sööta ei suudeta transportida; vatsa-võrkmiku fermentatiivsed häired - mikrobiaalsed ja biokeemilised. Tunnused: vatsa töö häirumine, isu langus, piimatoodangu langus, roojamise ja roosa muutused, lehma väliskuju muutused. 17. Subkliinilise vatsaatsidoosi tekkepõhjused ja areng Atsidoos vatsa pH langemine alla füsioloogilise normi pärast kergesti seeduvate süsivesikute söötmist, sest:
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid