Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja lubas ära võetud mõisamaad talupoegadele jagada. 2) Nimeta Valgekaartlaste kindraleid, kus piirkonnas tegutsesid: admiral Aleksandr Koltsaki Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton Denikini ja Pjotr Wrangel ; Nikolai Judenitsi Eestis. 3) 2.märts 1917. - moodustati Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu ja Riigiduuma Ajutise Komitee läbirääkimistel Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai esialgu vürst Georgi Lovov, hiljem Aleksandr Kerenski. 24.-16. okt. 1917- Oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre.
· maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand Moodustati esimene Nõukogude valitsus 4. Tõmba loetelust maha sobimatu isik. Põhjenda! KOLTSAK, DENIKIN, PETAIN, JUDENITS Loetelust tuleb maha tõmmata Petain, sest ta oli Prantsusmaa sõjaväelane. Ülejäänud isikud on Venemaa valgekaartlased. Koltsak - Venemaa admiral, polaaruurija ning valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 19181920. Denikin - Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahtlike Armee ja Lõuna-Venemaa Relvajõudude juhte Venemaa kodusõjas. Petain - Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1918) ja riigipea aastail 19401944. Judenits - Vene jalaväekindral (1915) ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal 19181920. 5. Milles avaldus sisepoliitiline kriis 1917.a Venemaal? · Majanduslik kaos (nt. tööjõu- ning toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, toimusid näljamässud)
Võnnu vallutamise päeva (23. juuni) tähistatakse tänini võidupühana . Sõja lõpetamine 1919.aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale Tartu rahu Jaan Tõnissoni valitsus otsustas minna läbirääkimistele üksi EestiVene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud. Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile Jaan Poska soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid.
salapol. 5. nsvl moodustus 1922 ja kestis kuni 1991, koosnes algselt: Valgevene, Ukrainia,Taga-kaukaasia,gruusia, armeenia. 6. Komministid ritasid teostada riigipret 1924 dets est 7. 1917 veebruarirevolutsioon, moodustati ajutine valitsus, astus tagasi nikolai 2 1917 oktoobrirevolutsioon, tallinnas ja petrogradis, kukutati ajutine valitsus (kolmas) Vene revolutsioon 1918-1922, 8. jaapani vene sda 9. Kuna ajutine valitsus piiras inimiguseid ajutine valitsus 10. toimus enamlaste ja valgekaartlaste vahel. enamlased vitsid kodusda venemaal 11. romanovid olid venevalitsejad 1631-1917 12. buurid elasid luna-aafrika vabariigis. 13. lav 14. inglased vtsid kasutusele kolooniad 15. viktoria ajastu lppes inglismaal 1901 16. Suur hpe: (1958.a.-1960-ndate I pool) (Vt.ka pik lk.116) Mao Zedongi algatatud suure hppe eesmrk oli Hiina likiire arengu saavutamine nii tstuses, kui ka pllumajanduses. Loobudes NSV Liidu pakutavast abist ja rahvast maksimaalselt mobiliseerides loodeti leida Hiina RV-
Selle üks avaldus oli, et Lenini valitsus saatis vaikselt laiali Eesti Töörahva Kommuuni seni veel eksisteerivad asutused ja lõpetas näitemängu"iseseisvast töörahva riigist". Teine teise vastu sõdisid kaks riigi, Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa. Eesti sõltus lääneriikide, eriti Inglismaa toetusest. Venemaa jälle ei lugenud seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit Venemaa võõrandmatuks osaks. 1919.a oktoobris asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. Esialgu saavutas Judenits märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja. Narva kaitselahingud Vabadus sõja kõige raskemad ja ohviterohkemad. Kõige ohtlikum hetk tekkis 7. Detsembril, kui punaväel õnnestus Krivasoo juures õle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua, millega tekkis oht, et Narva jääb koos kaitsjatega kotti.
AK esimene istung toimus 24.apr 1919 Estonia kontsertsaalis. Seal moodustati uus valitsus, otsustati võtta vastu maaseadus, töötada välja PS. Maaseadus oli esimene ja väga tähtis seadus, mille AK vastu võttis. Natsionaliseeriti mõismamaad ilma kompensatsioonita, pandi alus nn asundustaludele, mida jagati esmajoones Vabadussõja veteranidele. Pandi alus riiklikule maafondile. 1919a mais alustasid Eesti rahvusväeosad üldpealetungi Petrogradi ja Pihkva suunas Vene Valgekaartlaste toetusel. Petrogradi vallutada ei suudetud, kuna Vene Valgekaartlased ei suutnud koostööd organiseerida. Endised Antanti liitlased nõudsid Eestilt ja Lätilt Vene Valgekaartlaste toetamist nähes selles koostöös võimalust kukutada bolsevikud. Uus oht Läti ja Eesti riiklikule iseseisvusele oli Balti-Saksa ja Saksa sõjaveteranide poolt moodustatud Landeswehr (maakaitsevägi). Baltisakslased leidsid, et Baltikum on nende kodumaa ja et balti Hertsogriik ebaõnnestus ja siis nüüd
Enamuse Eesti kaitsejõududesse tulnud meestest moodustasid Esimeses Maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja vabatahtlikud. Edasises sõja käigus mängisid tähtsat rolli 30. detsembril Tallinnasse jõudnud Martin Ekströmi juhitud Soome vabatahtlikud ning Eesti vabatahtlikest koolipoistest moodustatud üksused, kohalikest baltisakslaste poolt moodustatud Balti pataljon Konstatin Weissi juhtimisel ja Pihkva piirkonnas Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste Põhjakorpus. 1919. aasta jaanuari alguseks oli Punaarmee Tallinnast umbes 40 kilomeetri kaugusel. 31. jaanuaril toimus Eesti Rahvaväe Tartu - Valga grupi ja Läti punaste küttide vahel Paju lahing Valga pärast. See lahing oli üks sõja verisemaid. Eesti poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156, Punaarmee kaotas umbes 300 meest. Selles lahingus sai surmavalt haavata ja J. Kuperjanov. Paju lahing andis Eestile võimaluse Valga vabastada. 24
Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Ernst Põddra juhtimisel Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Sakslased lahkusid Riiast ning sinna tuli tagasi Läti seaduslik valitsus. Võit Landeswehri üle võimaldas Läti rahvusriigil kindlustuda ja julgestas seega Eesti rahvuspiiri. Eesti idapiiril püsis sõjategevus 1919.a sügiseni Venemaa territooriumil, kus Vene Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Nõukogude Venemaa loobus muutunud olukorras Eesti okupeerimise plaanist ja tegi 31. augustil 1919 ametliku rahupakkumise. Rahukõneluste I voor jäi aga tulemusteta ning Eesti väed võtsid rindel vastu Punaarmee uue löögi. Jõudude vahekord muutus Eestile jällegi ebasoodsaks: Eesti 40 000 mehe vastu võitles 120 000 venelast. Rünnakutes kaotas Punaarmee kahe kuu jooksul 35 000 meest
detsembril 1897 Vene Keisririigis Vologda kubermangus Lodeino külas. 1912. aastal lõpetas ta lähedal asuva Setkino kirikukooli. 1914. aastal alanud ilmasõda tähendas halvenenud rindeolude ja 19-aastaseks saanud Konevile 1916. aastal mobilisatsiooni. Esmalt tuli tal läbida õppused. Nende lõppedes sai ta allohvitseri auastme ning saadeti edelarindele. 1918. aastal ta demobiliseeriti. Samal aastal liitus ta bolsevikega.Vene kodusõjas võitles ta Koltsaki ja teiste valgekaartlaste vastu Kaug-Idas. 2 MS Kui Saksa Riik alustas 22. juunil 1941 sõda NSV Liidu vastu, siis määrati Ivan Konev juhtima 19. armeed Valgevene NSV-s Vitebskis, mis tekkinud katastroofilise olukorra tõttu oli Edelarindelt üle viidud Läänerindele. 19. armee piirati ümber, millest tulenevalt kandis tohutuid kaotusi. Juulist septembrini peeti lahinguid Smolenskis. Olles sattunud ajutisse soosingusse,andis Stalin talle 12
Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Eesti vägesid juhtis kindral E. Põdder. Sakslased lahkusid Riiast ning sinna tuli tagasi Läti seaduslik valitsus. Võit Landeswehri üle võimaldas Läti rahvusriigil kindlustuda ja julgestas seega Eesti rahvuspiiri. Eesti idapiiril püsis sõjategevus 1919.a sügiseni Venemaa territooriumil, kus Vene Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Muutunud olukorras loobus Nõukogude Venemaa juhtkond Eesti okupeerimise plaanist ja tegi 31. augustil 1919 ametliku rahupakkumise. Rahukõneluste I voor jäi aga tulemusteta. Eesti väed võtsid rindel vastu Punaarmee uue löögi. Jõudude vahekord muutus Eestile jällegi ebasoodsaks: Eesti 40 000 mehe vastu võitles 120 000 venelast. Rünnakutes kaotas Punaarmee kahe kuu jooksul 35 000 meest
aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused. Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes, mistõttu tõusis s]õa lõpetamise vajadus senisest teravamalt päevakorrale. Kuna teised Balti riigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi.
Peale seda viidi läbi mobilisatsioon, kuid 5. jaanuariks 1919 saadi kokku vaid 14 000 meest. Edasises sõja käigus oli suur roll 30. detsembril Tallinnasse saabunud Martin Ekströmi juhitud Soome vabatahtlikel ning Eesti vabatahtlikel, kuhu kuulusid koolipoistest moodustatud üksused, kohalisest baltisakslaste poolt moodustatud Balti pataljon, mida juhtis Konstatin Weiss, samuti ka Pihkva piirkonnas Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste põhjakorpus. 1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. Eesti väed asusid pealetungile ning 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on suudetud Eesti piiridest välja ajada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ning said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. aasta jaanuaris oli Nõukogude
Põhilise osa kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus 30. detsembril Tallinnasse jõudnud Martin Ekströmi juhitud 1. Soome vabatahtlike salga vabatahtlikud Soomest ning Eesti vabatahtlikest koolipoistest moodustatud üksused, kohalikest baltisakslaste poolt moodustatud Balti pataljon Konstantin Weissi juhtimisel ja Pihkva piirkonnas Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste Pihkva korpus.1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. Eesti väed ja Martin Ekströmi ning Hans Kalmi Soome vabatahtlike pataljon asusid 7. jaanuaril vastupealetungile. Tapa vabastati 9., Rakvere 12., Jõhvi 17. jaanuaril, Narva vabastamiseks tehti 17. jaanuaril Utria dessant.Soomusrongide nr 1 ja 2 eduka pealetungi tulemusel kanti sõjategevus üle Lõuna-Eestisse: 6. jaanuaril vabastati Öötla, Kärstna ja Taagepera mõisa; 7. asusid
19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Eesti vägesid juhtis kindral E. Põdder. Sakslased lahkusid Riiast ning sinna tuli tagasi Läti 5 seaduslik valitsus. Võit Landeswehri üle võimaldas Läti rahvusriigil kindlustuda ja julgestas seega Eesti rahvuspiiri. Eesti idapiiril püsis sõjategevus 1919.a sügiseni Venemaa territooriumil, kus Vene Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Muutunud olukorras loobus Nõukogude Venemaa juhtkond Eesti okupeerimise plaanist ja tegi 31. augustil 1919 ametliku rahupakkumise. Rahukõneluste I voor jäi aga tulemusteta. Eesti väed võtsid rindel vastu Punaarmee uue löögi. Jõudude vahekord muutus Eestile jällegi ebasoodsaks: Eesti 40 000 mehe vastu võitles 120 000 venelast. Rünnakutes kaotas Punaarmee kahe kuu jooksul 35 000 meest. Küllalt suurte kaotuste tõttu hakati uuesti
Vabadussõjas saavutatud võidus oli tähtis roll nii Eesti ohvitserkonnal kui ka sõjaväel, kelle hulka kuulus ka Viljandis 1918. aastal loodud Scouts-rügement. Selle asutaja oli Henry C. Reissar ning väeosa formeerijaks ja lahingujuhiks oli staabikapten Friedrich-Karl Pinka. 1. SCOUTS-RÜGEMENT VABADUSSÕJAS Viljandis valitses masendav meeleolu, rikkamad kodanikud põgenesid linnast, kartes jääda enamlaste või Vene valgekaartlaste ohvriks. Tasapisi hakkas vaesemgi rahvamass mõjuvõimsamate ,,eeskuju" järgima. Põgeneti teadmatusest ja kindla juhi puudumise tõttu. 17. detsembril 1918 sõlmiti leping sõjaministeeriumi ja idee algatajatega. Reissar pidi tagama meeste ülalpidamise ja palga, ülejäänu eest pidi vastutama sõjaväe valitsus. Ülespandud kuulutuste peale reageerisid paljud kohalikud noorukid. Nad saadeti õppustele. Samal ajal formeeriti
19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Eesti vägesid juhtis kindral E. Põdder. Sakslased lahkusid Riiast ning sinna tuli tagasi Läti 5 seaduslik valitsus. Võit Landeswehri üle võimaldas Läti rahvusriigil kindlustuda ja julgestas seega Eesti rahvuspiiri. Eesti idapiiril püsis sõjategevus 1919.a sügiseni Venemaa territooriumil, kus Vene Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Muutunud olukorras loobus Nõukogude Venemaa juhtkond Eesti okupeerimise plaanist ja tegi 31. augustil 1919 ametliku rahupakkumise. Rahukõneluste I voor jäi aga tulemusteta. Eesti väed võtsid rindel vastu Punaarmee uue löögi. Jõudude vahekord muutus Eestile jällegi ebasoodsaks: Eesti 40 000 mehe vastu võitles 120 000 venelast. Rünnakutes kaotas Punaarmee kahe kuu jooksul 35 000 meest. Küllalt suurte kaotuste tõttu hakati uuesti
Eestis jäid sisevõitlused Eesti- Vene sõja varju, enamlased moodustasid vähemuse punavägedest. Toetus enamlastele vähenes järjest, eesti rahvas määratles end aprillis 1919 Eesti Asutavasse Kogusse. Dets. 1918 hõivas PA 2/3 Eestist, kuid meie vastupanuvõime kasvas tänu Soomest saadud relvadele ja ehitatud soomusrongidele. Tallinna jõudis ka Inglise eskaader, vabatahtlikud Soomest, Rootsist ja Taanist. Eesti poolel oli ka vene valgekaartlaste Põhjakorpus (Loodearmee), Eesti vägede ülemjuhatajaks sai Laidoner. PA oli 1919 algul kurnatud (siia ei saadetud enam reserve), Eesti Töörahva Kommuun hilines mobilisatsiooniga, enamlaste õhutatud mässukatsed nurjusid. Enamlased päästsid valla punase terrori (ohvreid 600), hiljem valge terrori omakohus, kohtuta hukkamised ja sõjavangide mahalaskmine. Murrang : Jan. 1919 läksid Eesti väed vastupealetungile (soomusrongid, meredessantsalgad) 14.jan. vabastati Tartu ja 19.jan
vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused. 2010 Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes, mistõttu tõusis s]õa lõpetamise vajadus senisest teravamalt päevakorrale. Tartu rahuleping Kuna teised Balti riigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi.
jaanuariks 1919 tõi kokku ainult 14 000 meest.' 30.12.2012 Saue Gümnaasium Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus 30. detsembril Tallinnasse jõudnud Martin Ekströmi juhitud Soome vabatahtlikud ning Eesti vabatahtlikest - koolipoistest moodustatud üksused, kohalikest baltisakslaste poolt moodustatud Balti pataljon Konstantin Weissi juhtimisel ja Pihkva piirkonnas Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste Põhjakorpus. Jaanuari alguseks 1919 tõi lahingutegevusega paralleelselt toimuv mobilisatsioon kokku 13 000 meest, veebruaris ületati 30 000 piir. See võimaldas algul eduka vastase peatada ja vaenuväed vabariigi esimeseks aastapäevaks, 24. veebruariks 1919 Eesti piiridest välja ajada. Otsustav osa oli siin ümberkorraldatud kõrgemal juhtimisel. 23. detsembril 1918 oli nimelt
Igalpool oli kuulda suutükivägede kõmmutamist, mis tuli justkui aina lähemale ja lähemale. Paljud inimesed tahtsid linnast lahkuda, kuid saadi teada, et rongi ei tulegi. Ahasel soovitati koolimütsiga mitte ringi käia öösel toimunud mässude pärast. Jaama jõudis Käämer, kes kutsus Ahast staapi eestlaste vastu võitlema. Ahas polnud muidugi nõus ja läks hoopis Viljandisse koos ohvitseri ja mingi mehega. Tee peal nägid nad tühjaks riisutud talusid(vene valgekaartlaste poolt). Ühest talust nad siiski said priiküüdi Viljandisse. Sel ajal võeti kinni ka 2 enamlaste laeva(Spastok ja Avtroil) ja kingiti eestile, jõulude ajal saabusid ka soome vabatahtlikud. Tallinnas juhtis töörahva liikumist Viktor Kingissepp. vahepeal kuuldakse ka Ahase isast - Jürist. Tapa purustati soomusrongide poolt. Sel hetkel hakkas Ahas juba mõtlema samuti liitumisest sõjaväega. Lõpuks seadiski ta oma sammud sõprade juurde, tütarlaste gümnaasiumisse
läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Eesti vägesid juhtis kindral E. Põdder. Sakslased lahkusid Riiast ning sinna tuli tagasi Läti seaduslik valitsus. Võit Landeswehri üle võimaldas Läti rahvusriigil kindlustuda ja julgestas seega Eesti rahvuspiiri. Eesti idapiiril püsis sõjategevus 1919.a sügiseni Venemaa territooriumil, kus Vene Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Muutunud olukorras loobus Nõukogude Venemaa juhtkond Eesti okupeerimise plaanist ja tegi 31. augustil 1919 ametliku rahupakkumise. Rahukõneluste I voor jäi aga tulemusteta. Eesti väed võtsid rindel vastu Punaarmee uue löögi. Jõudude vahekord muutus Eestile jällegi ebasoodsaks: Eesti 40 000 mehe vastu võitles 120 000 venelast. Rünnakutes kaotas Punaarmee kahe kuu jooksul 35 000 meest
paremaks. Igalpool oli kuulda suutükivägede kõmmutamist, mis tuli justkui aina lähemale ja lähemale. Paljud inimesed tahtsid linnast lahkuda, kuid saadi teada, et rongi ei tulegi. Ahasel soovitati koolimütsiga mitte ringi käia öösel toimunud mässude pärast. Jaama jõudis Käämer, kes kutsus Ahast staapi eestlaste vastu võitlema. Ahas polnud muidugi nõus ja läks hoopis Viljandisse koos ohvitseri ja mingi mehega. Tee peal nägid nad tühjaks riisutud talusid(vene valgekaartlaste poolt). Ühest talust nad siiski said priiküüdi Viljandisse. Sel ajal võeti kinni ka 2 enamlaste laeva(Spastok ja Avtroil) ja kingiti eestile, jõulude ajal saabusid ka soome vabatahtlikud. Tallinnas juhtis töörahva liikumist Viktor Kingissepp. vahepeal kuuldakse ka Ahase isast - Jürist. Tapa purustati soomusrongide poolt. Sel hetkel hakkas Ahas juba mõtlema samuti liitumisest sõjaväega. Lõpuks seadiski ta oma sammud sõprade juurde, tütarlaste gümnaasiumisse. Kõik olid
seismaF.Dzerzinski-punast terrorit juhtinud Erakorralise Komitee juhtL.Trotski-juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetikA.Koltsak- Venemaa viitseadmiral, polaaruurija ja valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas.N.Judenits- vene jalaväekindral ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajalA.Denikin- Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahtlike Armee ja Lõuna-Venemaa relvajõudude juhte Venemaa kodusõjasMahno-Ukraina anarhokommunist, Ukraina revolutsiooni juht.1917. aastal valiti Ukrainas Huljai-Pole Nõukogu esimeheksP.von´Wrangel-baltisaksa päritolu Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste juhte Venemaa kodusõjas Iseloomusta inimeste maailmapilti 20.saj. Algul20. sajandi algul oli maailm valdavalt Euroopa-keskne. Arvati, et maailma arengu ja progressi
esimese maailmasõja tagajärjed -hukkus umbes 10 milj inimest haavata sai 20 milj -maailmakaardilt kadus 4 impeeriumi: A-U (Tsehhoslovakkia): türgi, venemaa, saksamaa(oma senisel kujul) -tekkisid uued rahvusriigid- eesti, Läti, Leedu, Tsehhoslovakkia, ungari, soome, poola -toob kaasa demokraatia kriisi ja tugevndas äärmuslikke liikumisi -euroopa riigid muutusid USA võlglasteks -naiste õiguste laienemine Kodusõda venemaal -Intensiivne kodusõjaperiood algas 1987 mais punaarmee ja valgekaartlaste(nim punaarmee vastu võidelnud sõjajõude neid nim ka lihtsalt vageteks) vahel -Venemaa väljumine esimesest maailmasõjast tõi kaasa Antandi Interventsiooni(riigi või riikide sõjalise jõu kasutamine teise riigi vastu ilma viimase nõusolekuta), antandi eesmärgiks oli see, et venemaa sadamad ei läheks sakslaste kontrolli alla. -nõukogude võimu vastu astusid venemaal välja nt mõisnikud, kodanlus, vaimulikud, sotsialistlikud parteid. -kestab 2a. *Venemaa kodusõja iselomulikud jooned
kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek 1918. märts – Bresti rahuleping Saksamaaga 1918 – algas kodusõda Kodusõja põhjus: Relvastatud vastupanu ja konfliktid algasid pärast bolševike teostatud riigipööret ja võimu haaramist 1917. aastal Petrogradis Osapooled: "punased"(kommunistliku ehk nõukogude suunitlusega) ja "valged" (nõukogude ja bolševikevastaste suunitlustega) Tulemused: *Valgekaartlaste lüüasaamine *Lenini valitsuse püsimajäämine *Venemaa lõpetas sõjategevuse Eesti, Läti, Leedu, Taani, Poola ja Soome vastu ja tunnistas nende omariiklust *Umbes 1 miljoni sõjaväelase ja 13 miljoni tsiviilisiku hukkumine Lenini poliitikukarjäär: -Punaarmee loomine -Pealinna üleviimine Petrogradist Moskvasse -Sõjakommunismi poliitika – tasuta transport, linnades toiduained kaardiga, maal toiduained konfiskeeriti -Punane ja valge terror
Saksamaa pidi sõjaväge vähendama 100 000 meheni, kellest ainult 4000 võisid olla ohvitserid. Ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati lennuvägi ja piirati laevade arvu. Tuli maksta võitjariikidele reparatsioone. Reini jõe piirkond demilitariseeriti 15 aastaks. Saksamaa liitlased Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi said analoogsed karistused. KODUSÕDA VENEMAAL: - Intensiivne kodusõja periood algas Venemaal 1918 mais punaarmee ja valgekaartlaste vahel - Valgekaartlased - punaarmee vastu võidelnud sõjajõud - Nõukogude võimu vastu astusid Venemaal välja nt mõisnikud, kodanlus, vaimulikud, sotsialistlikud parteid. Venemaa kodusõja iseloomulikud jooned: 1)Tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed jäid enamasti nõukogude võimu valdusesse, mis võimaldas enamlastel manööverdada väekoondistega
aastal nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku ainult 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus 30. detsembril Tallinnasse jõudnud Martin Ekströmi juhitud Soome vabatahtlikud ning Eesti vabatahtlikest koolipoistest moodustatud üksused, kohalikest baltisakslaste poolt moodustatud Balti pataljon Konstantin Weissi juhtimisel ja Pihkva piirkonnas Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste Põhjakorpus. 1919. aasta jaanuari alguseks oli Punaarmee ainult 40 kilomeetri kaugusel Tallinnast. Eesti väed Johan Laidoneri juhtimisel asusid vastupealetungile. Terve pealetungi ajal valdavalt saatis edu ainult Eesti poolt ja 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid eestlased vangi 6000 venelast ja said sõjasaagiks üle 40 suurtüki.
aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused. Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes, mistõttu tõusis s]õa lõpetamise vajadus senisest teravamalt päevakorrale. Kuna teised Balti riigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi.
1919. oli Venemaal kehtestatud sõjakommunism: Nõukogude territooriumil kehtestatud ulatuslik sõjaliste majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks: *Talurahval oli toiduainete andmise kohustus. *Kauplemine keelati. *Jõukamtelt talupoegadelt võeti maa ja anti kehvikutele. *Tegutsesid laiade volitustega toitlustussalgad, algas kollektiviseerimine ja natsionaliseerimine. Samal ajal oli kodusõjas enamlaste vastase leeri juhtimine läinud valgekaartlaste kätte. 1919.aastal oli enamlaste olukord kodusõjas väga tõsine. 1920.aasta algul valgekaartlased purustati. Enamlaste võitu kodusõjas soodustasid: A) Punaarmee arvuline ülekaal B)Venemaa elanikkonna toetus. Enamlaste olukord halvndas täielikult kokkuvarisenud majandus ning sisemine opositsioon. Proletaarse revolutsiooni eksportimiseks läände alustati 1920.aastal sõda Poolaga, mille käigus vallutati Ukraina, Valgevene ja osa Poola alasid. Varssavi all sai Punaarmee lüüa
Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine. Naistele valimisõigus, töölistele 8-tunnine tööpäev. Õigeusu lahutamine riigist. Kodusõda 1918-1920/1922 aastatel, „punaste“ (kommunistliku e nõukogude suunitlusega) ja „valgete“ (nõukogude ja bolševikevastaste suunitlusega) jõudude vahel toimunud relvakonflikt. Relvastatud vastupanu ja konfliktid algasid pärast oktoobrirevolutsiooni riigipööret ja võimu haaramist Petrogradis. Tulemused: Valgekaartlaste lüüasaamine ja põgenemine Venemaalt. Lenini valitsuse püsimajäämine. Venemaa lõpetas sõjategevuse Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome vastu ning tunnustas nende omariiklust. Ca 1miljoni sõjaväelase ja 13 miljoni tsiviilisiku hukkumine. Riigi majandus I ms eelsel tasemel – uus majanduspoliitika NEP. Lenini poliitikukarjääri tähtsamad sündmused: Pealinna üleviimine Petrogradist Moskvasse. NSV Liidu moodustamine, uus majanduspoliitika NEP, Saatis
Venemaa aga vajas majandussidemeid läänega. Tekkis olukord, kus Eestile muutus Venemaa võim kasulikuks. Samas ei saanud lasta Venemaal liiga tugevaks muutuda. Rahu sai sõlmida seni, kuni Venemaa seda vajas. 1919 september Pihkvas - ettevaatlik kontakt Eesti ja Vene esindajate vahel, kuid ei saavutatud kokkulepet ja endiselt loodeti, et relvad lahendavad asja. Loodearmee lõpp ja Narva kaitsmine 1919 oktoobris alustas pealetungi Vene valgekaartlaste Loodearmee, kindral Judentsi juhtimisel algus olid jõuline, kuid Pertrogradi all valgete rünnak takerdus. Punaarmee andis vastulöögi ja valged jäid alla Demoraliseerunud valged väed valgusid üle eesti ning Eesti valitsus otsustas neilt relvad võtta. Relvadeta valged koondati Virumaale laagritesse, kus enamus tüüfusesse surid. Loodearmee lakkas olemast. Eesti kaotas probleemse liitlase ning pidi ise Venemaa vastu astuma ja Antant ei
aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused. Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes, mistõttu tõusis s]õa lõpetamise vajadus senisest teravamalt päevakorrale. Kuna teised Balti riigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi.
seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit venemaa võõrandamatuks osaks. * kujunes välja paradoksaalne olukord: mida kindlamaks muutus enamlik võim Venemaal ja mida lootusetumaks katsed seda hävitada, seda rohkem oli Eestil lootust , et lääneriigid mõistavad eestlaste olukorda ja laevad neil sõjast välja tõmbuda. *rahu sõlmimine oli võimalik vaid senikaua, kuni Venemaal seda vaja oli. Loodearmee lõpp ja Narva kaitsmine *1919a okt asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. *Punaarmee andis Pulkovo kõrgendikelt vastulöögi ja alustas omakorda pealetungi, millele Loodearmee vastu panna ei suutnud. *demoraliseeritud valged väed valgusid üle Eesti piiri ja Eesti valitsus otsustas neilt relvad võtta. * relvadeta jäetud sõdurid koondati Virumaale laagrisse, kus neist paljud tüüfusesse surid. * väike Eesti pidi hakkama oma piire üsna üksinda suure Venemaa vastu kaitsma.
vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused. Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes, mistõttu tõusis s]õa lõpetamise vajadus senisest teravamalt päevakorrale. Kuna teised Balti riigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi.
Toetasid ja tunnustasi väikerahva iseseisvust. Millal lõppes Vene kodusõda? · Lõppes 1922. Aastal. Kes on? · Felix Dzerzinski- vilniuse kubermangus oli bolsevik ja Nõukogude repressivaparaadi Tsekaa looja ning juht 1917-1926.aastal · Aleksandr Koltsak- Venemaa admial, polaaruurija ning valgekaatlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 1918-1920 · Anton Denikin- Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahlike armee ja Lõuna-Venemaa Relvajõudude juhte Venemaa kodusõjas · Nikolai Judenits- vene jalaväekindral ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal, üritas koos eestlastega Peterburgi vallutada · Josef Pilsendski- Poola sõjaväelane ja riigitegelane Poole sõjaväe rajaja. 1918- 1922 oli ta Poola riigipea. Aastatel 1926-1935 Poola diktaator, peatas punaarmee edasi tungi Reasta 1
juuni) tähistatakse tänini võidupühana. Sõja lõpetamine 1919 aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. · Eesti ja Vene esindajate I kohtumine Pihkvas lõppes tulemusteta · Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste kui umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused Novembris 1919 jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus tagasi lüüa. Kuna teised baltiriigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi. · Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud, sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud ning kokkuleteni jõuti vaid
Lääneriigid aga ei lugenud enamlaste võimu seaduslikuks ja olid eesmärgiks seadnud selle kukutamise. Kujunes välja paradoksaalne olukord mida kindlamaks muutus enamlik võim Venemaal (ja mida lootusetumaks katsed seda hävitada), seda rohkem oli Eestil lootust, et lääneriigid mõistavad eestlaste olukorda ja lasevad neil sõjast välja tõmbuda. Loodearmee lõpp ja Narva kaitsmine 1919. a oktoobris asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. Teda toetasid tiibadelt Eesti väed. Esialgu saavutas Judenits märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja, kus rünnak takerdus. Punaarmee andis Pulkovo kõrgendikelt vastulöögi ja alustas omakorda pealetungi, millele Loodearmee vastu panna ei suutnud. Demoraliseerunud valged väed valgusid üle Eesti piiri ja Eesti valitsus otsustas neilt relvad võtta. Vahekorrad
veebruar 16. veebruar Punaväe vastupealetung Eesti taasvallutamiseks; punavägi peatati. – 24. mai 5.–7. aprill Asutava Kogu valimised. 23. aprill Asutava Kogu avamine (enamik kohti kuulus selles vasakjõududele). 27. aprill Põhja-Lätis langes soomusrongide divisjoni ülem kapten Anton Irv. 9. mai Ajutine Valitsus astus tagasi, tegevusse astus Otto Strandmani valitsus. 13. mai Algas vene valgekaartlaste Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile. 15. mai Algas Eesti ja Ingeri väe operatsioon Ingerimaa vabastamiseks. 19. mai Asutav Kogu avaldas Eesti riikliku iseseisvuse deklaratsiooni. 25. mai Eesti vägi vallutas Pihkva. 27. mai Algas Eesti väe pealetung lõunarindel Võru juurest Jakobstadti (Jēkabpils). 30. mai Venemaal saadeti laiali eestlaste punavägi. Sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures algas 5. juuni
riigipööret 1917. aastal Petrogradis. Ülevaade Riigipöördega 7. novembril 1917 (Oktoobrirevolutsiooniga) said enamlased Venemaa keisririigi pealinna Petrogradi enda kontrolli alla, ent põhjas, lõunas, idas ja läänes kehtis Venemaa Ajutisele Valitsusele lojaalsed valitsusorganid ja sõjavägi, kus moodustusid erineva suunitlusega (monarhistid, Ajutise Valitsuse pooldajad jt.) nõukogude võimu vastased valgekaartlaste relvastatud jõud. Enamlased viisid pealinna peagi üle sisemaale Moskvasse. Järgnenud kodusõja käigus jäi Petrograd kiiresti inimestest tühjaks. Esimesest maailmasõjast tingitud majandusraskusest ning tekkinud anarhiast sattusid paradoksaalsel kombel esimesena löögi alla bolsevikke toetanud kuid vasti kommunistlikus võimus pettunud vabrikutöölised, kes olid enamlaste riigipöördes nii olulist osa mänginud: tehaste sulgemisel töötuks jäänutena pages enamik neist maale.
süüdistati "töölisliikumise mahasurumises, kontrrevolutsioonilises tegevuses, spionaazis Nõukogude Liidu vastu" jms. Aktiivselt jälitati poliitikuid, politseiametnikke, sõjaväelasi ja kohtunikke, kes olid seotud Eesti kommunistide arreteerimise ja süüdimõistmisega alates 1918. aastast. Siiski arreteeriti inimesi ka pealekaebuste alusel. NKVD operatiivgrupp pööras eriti suurt tähelepanu Eestis tegutsenud endiste Vene valgekaartlaste organisatsioonide juhtidele ja liikmetele, kes arreteeriti kõigepealt. Kindral Laidoner, viimane Eesti sõjavägede ülemjuhataja, küüditati 17. juulil 1940 koos abikaasaga Penzasse. President Päts küüditati koos poja, minia ja kahe pojapojaga 30. juulil 1940 Ufasse. 1941. aasta suvel pärast NSVLi ja Saksamaa vahelise sõja algust vangistati nad mõlemad. Kindral Laidoner suri Vladimiri vanglas 1953. aastal ja president Päts Kalinini oblasti erivaimuhaiglas 1956. aastal.
mahasurumises, kontrrevolutsioonilises tegevuses, spionaažis Nõukogude Liidu vastu” jms. Aktiivselt jälitati poliitikuid, politseiametnikke, sõjaväelasi ja kohtunikke, kes olid seotud Eesti kommunistide arreteerimise ja süüdimõistmisega alates 1918. aastast. Siiski arreteeriti inimesi ka pealekaebuste alusel. NKVD operatiivgrupp pööras eriti suurt tähelepanu Eestis tegutsenud endiste Vene valgekaartlaste organisatsioonide juhtidele ja liikmetele, kes arre- teeriti kõigepealt. Kindral Laidoner, viimane Eesti sõjavägede ülemjuhataja, küüditati 17. juulil 1940 koos abikaasaga Penzasse. President Päts küüditati koos poja, minia ja kahe pojapojaga 30. juulil 1940 Ufasse. 1941. aasta suvel pärast NSVLi ja Saksamaa vahelise sõja algust vangistati nad mõlemad. Kindral Laidoner suri Vladimiri vanglas 1953. aastal ja president Päts Kalinini oblasti erivaimuhaiglas 1956. aastal.
aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused. Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes, mistõttu tõusis sõja lõpetamise vajadus senisest teravamalt päevakorrale. Kuna teised Balti riigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi.
Mais 1919 asusid Eesti väed ise pealetungile koos Vene valgearmeega ja kandsid sõjategevuse Eesti piiridest välja. Eesti poolele tulid üle ka Punase Eesti kütidiviisi osad. Pealetungi käigus hõivati Võru rindelt lähtudes Pihkva, Lõunarindelt lähtudes vabastati Põhja- Läti, millega lõigati Venemaast ära Lätis võitlevad punased ja Eesti ratsavägi jõudis hulljulge rünnakuga Daugava äärde (Jakobstadti/Jekabpilsi) Põhjarindel alustas eestlaste toetusel pealetungi Vene valgekaartlaste Loodearmee (Judenitš) Pealetung jõudis päris Petrogradi lähistele, kuid enamaks neil jõudu polnud ja rinne veeres tagasi. Vene valgearmee näol oli tegemist endiste tsaariohvitseridega Venemaal kes soovisid taastada tsaarivõimu. Olid sõjas Eestiga liidus kuigi suhted olid pingelised, kuna valgekaartlased suhtusid Eesti iseseisvusesse valdavalt vaenulikult. Landeswehri sõda (juuni-juuli 1919) Lätis kus sarnaselt Eestiga oli 1918.a. nov. võimule tulnud rahvuslik valitus, muutus olukord
(1890-1946), kindral Mihhail Aleksejev (1857-1918), kindral Kornilov, kindralleitnant Aleksandr Dutov (1879-1921), kindralleitnant Anton Denikin (1872-1947), admiral Aleksandr Koltsak (1874-1920), kindral Nikolai Judenits (1862-1933), kindral Pjotr Wrangel (1878-1928), parun Roman von Ungern-Sternberg (1886-1921), jpt. Väga suur osa neist olid kasakad. Ukraina oli peamine sõjaväli, kus põrkusid nii erinevad maailmavaated kui majandushuvid. Punaarmee ja valgekaartlaste kõrval tegutsesid seal kohalikud rahvuslased (Roheline armee) ja anarhistid (Must armee). Sageli ei olnud võimalik küll aru saada, kes olid mingi idee pärast sõdimas ja kes lihtsalt röövlid. Anarhistidest ja rahvuslastest tuntuim oli Nestor Mahno (1888-1934). Ukraina kõrval sõdisid oma iseseisvuse pärast ka eestlased, lätlased, poolakad, kaukaaslased ja teised rahvad tsaari-Venemaa äärealadelt. Kodusõja käik: Konflikt algas kohe peale bolsevike riigipööret
pantvangis) Sõjategevus erinevatel rinnetel 1918 20. Soomusrongid, jalavägi, ratsavägi (Tsapajev, Budjonnõi). Vastaste löömine ühekaupa. Pealinna üleviimine Petrogradist Moskvasse 1918 suvel Nikolai II perekonna mõrvamine 1918. suvel Jekaterinburgis Sõjakommunismi poliitika: tasuta transport, linnades toiduained kaardiga, maal toiduainete konfiskeerimine/ toitlussalgad Punane ja valge terror. Kodusõja tulemused Valgekaartlaste lüüasaamine ja põgenemine Venemaalt 1920. a (u 1-2 mln vene emigranti). Lenini valitsuse püsimajäämine. Venemaa lõpetas sõjategevuse Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome vastu ja tunnustas 1920 - 21. a nende omariiklust . U 1 mln sõjaväelase ja 13 miljoni tsiviilisiku hukkumine. Riigi majandus I maailmasõja eelsel tasemel uus majanduspoliitika NEP NSV Liidu moodustamine Endise Vene impeeriumi aladest moodustati 1922.a NSV Liit. Koosseis
Kommunisliku Kütidiviisi ülemalt Leonid Rittilt, kes teatas, et on mõttetust vennatapust tüditud ja tuleksid rahvaväepolgu poolele üle. Saavutati kokkulepe. Rünnak algas ööl vastu 24. maid pikki Pihkva-Petseri raudteed. Punased olid sellest ootamatust pealetungist nii üllatunud, et ei üritanudki Pihkvat kaitsta. Edasi rahvavägi ei liikunud ja püüdis leida võimalusi, kuidas Pihkva Vene valgekaartlastele üle anda. 31. mail andsidki eestlased Pihkva rindejoone valgekaartlaste kätte. Aluksne operatsioon - operatsioonil ei olnud nii kaugele ulatuvaid eesmärke. Pigem oli Eesti rahvaväe juhtkonna eesmärgiks peatada Läti Punaarmee jõude, et nad ei saaks saata abivägesid Jamburgi alla. Operatsiooni üldjuhiks sai Viktor Mutt, ... Gustav Johnson. Pealetung algas 27. mail ja järgmiseks päevaks oli Alukse üle võetud. Alluksne vallutamise järel sai Johnson üsna ebamäärase korralduse - võimalusel liikude edasi lõunasse. 5
tõmmata. Pihkva oli kaotatud enamlastele. Rahumõtte esiletõus: Venemaa sammud rahu suunas, Eesti valitsuse dilemma, Entente'i seisukohad, Balti riikide konverents, Pihkva läbirääkimised: Venemaa valitsus soovis alustada Eestiga rahuläbirääkimisi, seetõttu punaarmee oli passiivne ja peatas pealetungi. Esimene enamlaste rahusoov oli ilmunud juba varem. Nii kinnitati ametlikus deklaratsioonis, et Vene valgekaartlaste vastu võitlev Punaarmee ei astu üle Eesti etnilise piiri, ning saadeti laiali Eesti Punaarmee ja Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu. Jaan Poska läbi telegrammi teatas Venemaale, et ta oli valmis pidada läbirääkimisi, tehakse seda Pihkvas. Otsustati, et ei tohi uskuda enamlaste lubadusi ja kui hakatakse sõlmima rahulepingut siis seda peab tegema teiste naaberriikide läheduses ja Antaadi riikide heakskiidul. London teatas, et rahu tegemine või edasi
annaabi.ee 
