Eesti Vabadussõda (2)

Keila Gümnaasium
Marianne Kristiina Orusalu
EESTI VABADUSSÕDA
Referaat
Juhendaja : Heli Israel
2009
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Sõja algus 4
2. Sõjakäik 5
3. Sõja lõpp 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud materjalid 9
SISSEJUHATUS
Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 3.jaanuarini1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr 'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.(1)
1.SÕJA ALGUS
11.novembril 1918, samal päeval, mil kirjutati alla Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule, astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Esimene maailmasõda oli küll lõppenud, kuid äsja saavutatud iseseisvus oli tõsises ohus kuna Kommunistlik Venemaa ei leppinud Eesti iseseisvusega. Veel samal kuul tungisid üle idapiiri Punaarmee väesalgad. 28.novembril 1918 algas raske Vabadussõda.(3)
2.SÕJA KÄIK
11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest -Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vācietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.
Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel.(1)
23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000.
Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon . 12. detsembril 1918 saabus Inglise laevastikueskaader, tulid ka Soome vabatahtlikud.
Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis lõpuks Punaarmee pealetungi edasiliikumise peatada. Suurt rolli selles mängis ka paranenud sõjatehnika. Relvastusega varustas Eesti armeed peamiselt Suurbritannia . Vabadussõjas olid Eesti armee löögirusikaiks kohapeal valmistatud soomusrongid ja soomusautod.
30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing, Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Valga vabastamine Punaarmeest oli väga tähtis, sest Valgas asus raudteesõlm.
Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest. Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset.
Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus kevadist pealetungi kolmes suunas:
Narva-Petrogadi
Petseri- Pihkva
Põhja-Läti
Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile.
Mai algul 1919 kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Eesti pinnal moodustati Ingeri polk, Vene Põhjakorpus ja Põhja-Läti brigaad . Saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist.
Eesti sõjavägi vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast.
Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas seal Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Eesti vägesid juhtis kindral E. Põdder. Sakslased lahkusid Riiast ning sinna tuli tagasi Läti seaduslik valitsus. Võit Landeswehri üle võimaldas Läti rahvusriigil kindlustuda ja julgestas seega Eesti rahvuspiiri.
Eesti idapiiril püsis sõjategevus 1919.a sügiseni Venemaa territooriumil, kus Vene Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Muutunud olukorras loobus Nõukogude Venemaa juhtkond Eesti okupeerimise plaanist ja tegi 31. augustil 1919 ametliku rahupakkumise. Rahukõneluste I voor jäi aga tulemusteta. Eesti väed võtsid rindel vastu Punaarmee uue löögi. Jõudude vahekord muutus Eestile jällegi ebasoodsaks: Eesti 40 000 mehe vastu võitles 120 000 venelast . Rünnakutes kaotas Punaarmee kahe kuu jooksul 35 000 meest. Küllalt suurte kaotuste tõttu hakati uuesti mõtlema rahukõnelustele.
3.SÕJA LÕPP
5. detsembril 1919 taasalustatud rahukõnelused osutusid seekord edukaks ja 3. jaanuaril kell 10.30 jõustus relvarahu. 5. detsembrit 1919 loetakse Eesti vabadussõja lõpupäevaks.(2)
2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati Eesti- Nõukogude Vene piir. Vabadussõjas langes 5000 Eesti sõdurit.Võit Vabadussõjas tagas iseseisva ja demokraatliku Eesti riigi püsimajäämise.(1)(3)
Tartu rahu allkirjad.
KOKKUVÕTE
Eesti vabadussõda toimus aastatel 1918-1920.Toimumis kohad olid Eesti, Läti ja Venemaa. Tulemuseks oli see, et Eesti tõrjus venelased rahvuspiiridest välja.
Vabadussõjas osalejad olid Eesti(väejuhiga Johan Laidoner), Suurbritannia laevastik(väejuhiga Walter Cowan ), Valgekaartlased(väejuhiga Nikolai Judenitš), Nõukogude Venemaa(väejuhid Jukums Vācietis ja Sergei Kamensev)ja Landeswehr.
Eesti armees oli 74 500 meest, Soome vabatahtlike oli 4000, 50 000 Vene valget, Taani ja Rootsi vabatahtlike oli 200-400 ning Nõukogude Venemaa jõudude suuruseks oli 160 000 meest.
Eestis oli langenuid 5000, haavatuid 15 000 ja vangi langenuid 689.
Venemaa langenud ja haavatud on teadmata küll aga vangi langes 10 000 inimest.(1)
KASUTATUD MATERJALID
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da(1)
2. http://miksike.ee/documents/main/referaadid/vabadussoda.htm(2)
3. UUSAEG õpik 8.klassile II osa lk.98 (3)
PILDID:
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da
9