Nimed (0)

1. vladimir lenin 1917-1922, jossif stalin 1922-1953, nikita hur�t�ov 1953-1964, leonid bre�nev 1964-1982, juri andropov 1982-1984, konstantin t�ernenko 1984-1985, mihail gorbat�ov 1985-1991 2. Hur�t�ov - nsvl liikus tsiviil�hiskonna poole rohkem kui kunagi varem. Stalin - seadis eesm�rgiks sotsialistliku �hiskorra kehtestamist �le kogu maailma. iseloom. 3. Hur�t�ov kuulutas stalini ebajumala kohalt t�ugatuks ning alustas ta k�silaste paljastamist ja koonduslaagrisse paigutatud inimeste vabastamist. oluline tegevus 1956 4. 3KGB, 1NKVD, 2NFSV. salapol. 5. nsvl moodustus 1922 ja kestis kuni 1991, koosnes algselt: Valgevene, Ukrainia,Taga- kaukaasia , gruusia , armeenia . 6. Komministid �ritasid teostada riigip��ret 1924 dets est 7. 1917 veebruarirevolutsioon, moodustati ajutine valitsus, astus tagasi nikolai 2 1917 oktoobrirevolutsioon , tallinnas ja petrogradis, kukutati ajutine valitsus (kolmas) Vene revolutsioon 1918-1922, 8. jaapani vene s�da 9. Kuna ajutine valitsus piiras inim�iguseid ajutine valitsus 10. toimus enamlaste ja valgekaartlaste vahel. enamlased v�itsid kodus�da venemaal 11. romanovid olid venevalitsejad 1631-1917 12. buurid elasid l�una-aafrika vabariigis. 13. lav 14. inglased v� tsid kasutusele kolooniad 15. viktoria ajastu l� ppes inglismaal 1901 16. �Suur h�pe�: (1958.a.-1960-ndate I pool) (Vt.ka �pik lk.116) Mao Zedongi algatatud �suure h�ppe� eesm�rk oli Hiina �likiire arengu saavutamine nii t��stuses, kui ka p�llumajanduses. Loobudes NSV Liidu pakutavast abist ja rahvast maksimaalselt mobiliseerides loodeti leida Hiina RV-le oma arengutee (st.mitte j�rgida Moskva poliitikat ja suuniseid). Suure h�ppe k�igus: v�eti eesm�rk t�ita viisaastaku plaanid �he aastaga alustati maal hiigelkommuunide rajamist , mis lisaks p�llumajanduslikule tegevusele haaraks ka t��stust ja tegeleks s�jav� elise v�lja�ppe andmisega alustati totaalset v�rdsustamist (riietusest s�� gini ) �ritati maksimaalselt arendada metallitootmist (selleks rajati peaaegu k�igisse k�ladesse keskaegse v�limusega sulatusahje; toodang kasvas k�ll 2 korda, ent oli ebakvaliteetne) algatati kampaaniad varblaste h�vitamiseks, kes s��vad �ra liiga palju vilja (sellega aidati hoopis kaasa kahjurite levikule) jne. Suure h�ppe tulemused: t��stuses toodangu hulga ja kvaliteedi langus p�llumajanduse allak �ik n�ljah�dad, mille t�ttu hukkus mitu miljonit inimest (NB! Samal ajal toimus kiire rahvaarvu kasv- 1950.a. ~500 miljonit; 1980.a. ~1 miljard) 17. hiina ei n�ustunud t� itma vene k�sklusi 18. korea s�da 19. Protsesside l�biviimise koht ei valitud juhuslikult. N� ukogude Liit tahtis n�iteks s� ndmust l�bi viia Berliinis, kuid teiste liitlasriikide survel peeti need N�rnbergis. T�htsamad p� hjused : * sel ajal kuulus linn Ameerika tsooni (Saksamaa oli jaotatud neljaks ); * N�rnbergi � igluse Palee oli ruumikas ning s�japurustusest kahjustamata, samuti asus seal suur vangla , kus sai hoida s��aluseid; * linn oli t�htis rahvussotsialismi t�usul riigi etteotsa � sellega tahtsid kohtum �istjad justkui n�idata Saksamaa kaotust ja kokkuvarisemist. 20. osav�tt avalikust plaanist v�i vanden �ust, mille tagaj � rjel pandi toime kuriteod rahu vastu planeerimine , algatus ja s�jaagressioonide toetus ning teised kurideod rahu vastu s�jakurideod kurideod inim� iguse vastu 21. m��ri m�tte k�is v�lja walter ulbricht ning nsvl-i juht nikita hru�t�ov kiitis selle heaks. peamine eesm�rk oli takistada ida-sakslaste p�genemist l��nde. 22. 1966-1976 toimus kultuurirevolutsioon , mille tagaj �rjel suri umbes 100 miljonit inimest. sellel ajal kiusati taga, tapet, h�vitati vana Hiina kultuur, p�letati raamatuid 23. viisaastak - nsvl-i majanduse planeerimise riiklik s� steem stahhaanovlane - nep - uus majanduspoliitika stasi - sakas dv riiklik salateenistus j.andropov - nsvli riigikuht mao zedong - hiina kommunistliku partei juht nikolai jezov - nsvl-i siseasjade rahvakomissaar, nkvd juht komintern - rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon k. adenauer - slv esimene kansler 24. W. Brandt kes oli hilisem Saksa kansler parandas suhteid N� ukogude liiduga