Xxxx Yyyyy ERAMU KURSUSEPROJEKT Õppeaines: HOONED Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Mirjam Taremäe Tallinn 200x.a. TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ehitusteaduskond KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega.
Sisukord SISUKORD................................................................................................................................ 2 SELETUSKIRI .......................................................................................................................... 3 1. ARHITEKTUUR ................................................................................................................ 3 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKOSNTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED ....................................................................................................................... 4 3. TULEOHUTUSNÕUDED ................................................................................................. 8 4. KESKKONNAMÕJUD.................................................................................................... 10 5. HOONE SISEARHITEKTUUR...............................................................
c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt: 1. kandvate pikiseintega hoone ( skeem 1) Sidumine telgedega: Kandvad välisseinad: seina telg jääb seina sisetasapinnast reeglina 65... 150 mm seina sisse; kandvad siseseinad: telg paikneb seina sümmeetriateljel, st seina keskel; Otsaseinad: telg paikneb seina sisetasapinnas - sidumist nimetatakse 0-sidumiseks, lagi ei koorma seina. 2. kandvate põikiseintega hoone ( skeem 2) Tarindite sidumine on põhimõtteliselt sarnane skeemi 1 kirjeldusega, kuid skeem on
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ..............................................
samm. Peab arvestama, et Võrkudes kasutatav traat on Konstruktiivne armeerimine põikraudadena ei ole läbimõõduga 3-4mm. Võrk tehakse vastavalt soovitav kasutada peab olema tehtud ristuvatest väljakujunenud praktikale ja kõrgemargilist terast, nende varrastest, et ta mahuks lähtudes võimalikest ohtudest tugevuse ärakasutamiseks on nominaalpaksusega vuuki (ca müürile (näiteks hoone vaja väga suuri 10 mm). Skeem 5.2 Müür on ebaühtlane vajumine, seinte deformatsioone (raua töötamise seisukohalt lõpmata liikumine). 2. Armeerimine venimist), mida kivipost ei pikk. Külgdeformatsioonid vastavalt tugevus arvutustele talu. Tugevdamise eelduseks saavad müüri koormamisel vajalik siis, kui müüri paksus on, et pragunenud tekkida vaid müüriga on millegipärast piiratud
betooni kokkuhoiuks laotakse vundamendi viimane plokirida U-plokkidest nii, et vundamendi ülemisse serva tekiks „renn“, mis Joonis 11. Vundamendi müüri viimane armeeritud plokirida. Foto: majaehitaja.ee armeeritakse ja betoneeritakse. Kandvad ja mittekandvad seinad Tänu Fibo ploki universaalsusele on arhitektil ja projekteerijal palju võimalusi hoone kujundamiseks ja ehitajal on lihtne ehitada. Kandvate seinte ehitamiseks on võimalik kasutada Fibo plokke, mis on vähemalt 200 millimeetrit laiad. Kas tuleb kasutada Fibo3 või tugevamat Fibo5 plokki, jääb projekteerija otsustada. Tavalise eramaja ehitamiseks piisab Fibo3 plokist, kuid keerukad lahendused ja rohkem korruseid nõuavad tugevamat plokki. Lubatud on laduda nii õhkvahevuugiga kui täisvuugiga, kuigi vahelae all olevad viimased kaks plokirida
lähteülesandest ning kooskõlas üldplaneeringuga, detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ning kinnisasja kitsendustega nende olemasolul. (4) Tellijal ja projekteerijal on võimalik kokku leppida käesolevas määruses sätestatust täpsemas ja täielikumas ehitusprojekti dokumentide mahus ja komplektsuses. 2 Projekti staadiumid Põhinõuded ehitusprojektile sätestab Ehitusseadus. Ehitusprojekt peab tagama kavandatava hoone vastavuse seadusandlusega sätestatud nõuetele sh: - püsivuse - tuleohutuse - hügieenilisuse ja tervislikkuse, sh. mürakaitse - keskkonnasõbralikkuse - kasutamisohutuse - energiasäästlikkuse + tellija nõuded Projekteerimise korraldus Hoone projekteerimist korraldab peaprojekteerija, kelle tegevus hõlmab kõiki projekteerimisega seotud eriosasid. Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti
Marian Jürisalu-Lisitsyna MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART KURSUSETÖÖ Õppeaines: Tehnoloogia I Ehitusinstituut Õpperühm: KHE2020 Juhendaja: Lektor Anneli Ramjalg Tallinn 2022 SISUKORD 1 HOONE OSADE HARJUTUSTÖÖ KIRJELDUS................................................................. 5 2 MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART ......................................................................... 7 2.1 Tööde loetelu ................................................................................................................... 7 2.2 Tööprotsesside kirjeldus .................................................................................................. 7
Kõik kommentaarid