Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Betoon-ja raudbetoon materjalide valmistamine ning kasutamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Tartu Kutsehariduskeskus
Ehitus - ja puiduosakond
Betoon -ja raudbetoon materjalide valmistamine ning kasutamine
Iseseisevtöö
Tartu 2014
Betoon
Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine , vee ja 104
täitematerjali segu kivistumisel.
Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: liiva,
killustikku , kruusa.
Täitematerjal moodustab kogu betooni mahust 80...90%
Betoonisegude valmistamine
Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases.Harvem valmistatakse seda otse ehitusplatsil.
Betooni tehakse segisti abil. Segistis on olulisemaks osaks segistitrummel.
Betoone valmistatakse kindla seguvahekorra järgi.
Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist :
  • Doseerimisest
  • Segamisest.

Doseerimine
seisneb ühe trumli täie jaoks vajalike materjalide koguste
väljamõõtmises või kaalumises.
Doseerida võib seega kaalu või mahu järgi.
Kaaluline doseerimine on täpsem, seda kasutatakse peamiselt tehastest .
Mahulist doseerimist saab teha lihtsamate vahenditega, nii saab valmistada
betooni ka ehitusplatsil.
Segamine
Algul asetatakse segistisse killustik ja ¾ osa veest. Killustik ja vesi
segatakse. Seejärel lisatakse tsement , liiv ja ülejäänud vesi.
Mõnikord tehakse betooni ka nii, et algul segatakse läbi kuivad ained ja alles
siis lisatakse vesi.
  • betooni kasutatakse:
  • kandekonstruktsioonides - armeeritult või ilma;
  • teekattematerjalina,
  • põrandateks,
  • mitmesuguste torude valmistamiseks,
  • hüdrotehnilistes ehitistes jne.

Raudbetoon
Raudbetoon on liitmaterjal. See koosneb betoonist ja terasest .
Betoon võtab vastu peamiselt survejõude, teras aga tõmbejõude.
Betoon nakkub hästi terase külge ja kaitseb terast korrosiooni eest.
Tulekahju korral kaitseb betoon terast mingil määral ülekuumenemise eest.
Raudbetooni valmistamine
Raudbetoontooteid tehakse kas kinnistes tsehhides või lahtistel platsidel.
Tootmisprotsess koosneb järgnevates etappidest:
  • Toormaterjalide vastuvõtt ja ladustamine . Toormaterjaliks on tsement,
    liiv, killustik, sarrus .
  • Sarruse valmistamine.
  • Betoonisegu valmistamine.
  • Toodete vormimine .
  • Toodete kivistamine.
  • Toodete vormist vabastamine.
  • Toodete tehniline kontroll ja toodete markeerimine.
  • Valmistoodangu ladustamine.
    Järgnevalt on kirjeldatud olulisemaid raudbetoontoodete valmistamise
    moodused.
    Agregaat - voolumeetod . Selle meetodi korral tõstetakse kraana abil
    valmistatav toode koos vormiga ühelt operatsioonikohalt teisele.
    Igas kohas peatub toode ainult nii kaua, kui vastava töö sooritamiseks aega 124
    kulub.
    Tehnoloogilised operatsioonid :
    • vormi ettevalmistamine,
    • toote vormimine,
    • toote kivistamine,
    • toote vormist vabastamine,
    • toote ladustamine.
    Agregaat-voolumeetod on üks kasutatavamaid meetodeid .
    See on väga paindlik tootmisviis . Samas tsehhis saab toota erinevaid detaile,
    vahetatakse ainult vorme.
    Konveier -voolumeetod. Eestis see meetod ei ole eriti levinud.
    Konveier on seadistatud ühe kindla toote valmistamiseks. Mõne teise toote
    jaoks see konveier ei sobi.
    Stendimeetod. Kasutatakse väga suurte ja raskete toodete valmistamisel.
    Vorm asub kindlal kohal, seadmed liiguvad vormi kohal.
    Kassettmeetod. Kasutatakse peamiselt plaadikujuliste ilma õõnteta detailide
    valmistamisel.
    Kassettvorm asub samuti ühel kindlal kohal.
    Ekstruudel-meetod. Ekstruudel ehk tigupress laotab betooni pikale
    metallplaadile kuni 200 m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav. Vormitud
    tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate.
    Pärast betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks.
    Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae -õõnespaneele.
  • Vasakule Paremale
    Betoon-ja raudbetoon materjalide valmistamine ning kasutamine #1 Betoon-ja raudbetoon materjalide valmistamine ning kasutamine #2 Betoon-ja raudbetoon materjalide valmistamine ning kasutamine #3 Betoon-ja raudbetoon materjalide valmistamine ning kasutamine #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Andreas Habe Õppematerjali autor
    Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel.
    Betoonisegude valmistamine
    Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases.Harvem valmistatakse seda otse ehitusplatsil.
    Betooni tehakse segisti abil. Segistis on olulisemaks osaks segistitrummel.
    Betoone valmistatakse kindla seguvahekorra järgi.
    Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist

    Sarnased õppematerjalid

    Raudbetoon-mördid
    13
    pdf

    Raudbetoon, mördid

    8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus.

    Ehitus alused
    Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid
    40
    odt

    Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid

    • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone:  Raskebetoon  Normaal ehk tavabetoon  Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi.

    Ehitusmaterjalid
    RAUDBETOON
    18
    docx

    RAUDBETOON

    RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga

    Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
    Raudbetoon-mördid ja põletamata tehiskivimaterjalid - lühikonspekt
    4
    docx

    Raudbetoon, mördid ja põletamata tehiskivimaterjalid - lühikonspekt

    RAUDBETOON · Toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) Liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. vastuvõtt ja ladustamine Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: · Sarruse valmistamine · Betoon töötab hästi survele; teras tõmbele · Betoonisegu valmistamine · Betoon nakkub hästi terase külge · Toodete vormimine · Betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed · Toodete kivistamine joonpaisumise tegurid · Toodete vormist vabastamine · Betoon kaitseb terast korrosiooni eest · Tehniline kontroll ja toodete markeerimine

    Ehitusmaterjalid
    Eksami küsimuste vastused
    32
    doc

    Eksami küsimuste vastused

    1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalid eksamikskordamine
    33
    docx

    Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

    soojamahtuvusega on metallid. 4)Põlevus-mtjli põlevust iseloomustatakse süttivusega (põlevad ja mittepõlevad materjalid). Mittepõlev eh.mtrjl ei sütti, ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (nt: betoon, kips, klaas, tellis). Põlevad on kõik need mtrjlid, ei täida eelpool toodud nõudeid(nt: impregneerimata puit, plastik, kumm). 1)Mittepõlevad-ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivid, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2)Raskelt põlevad-süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul (TEP- fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud või immutatud antipüreeniga. 3)Põlevad-kõik orgaanilised mtrjlid, kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad, põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. 5)Tulekindlus-mtrjli võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja jooksul ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse kaotuseta. 3

    Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
    EHITUSMATERJALID
    472
    pdf

    EHITUSMATERJALID

    5.7. Sõmerjad looduskivimaterjalid ............. 63 5.8. Pinnased teedeehituses ............. 65 5.9. Murtud kivimaterjalid ............. 67 5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika .....

    Ehitus
    EHITUSMATERJALID-04 11 13
    236
    pdf

    EHITUSMATERJALID-04 11 13

    5.7. Sõmerjad looduskivimaterjalid ............. 63 5.8. Pinnased teedeehituses ............. 65 5.9. Murtud kivimaterjalid ............. 67 5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika .....

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun