Maailma Metsad (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Geograafia kordamine

Põhja - Euroopas ja Põhja - Ameerikas, kus on põhiliselt okasmetsad - Kanada, Venemaa - Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Jahe ja niiske kliima. Maroko - liiga kuiv, Egiptus - kõrbeala. Suurima metsamaaga riigid - Venemaa, Brasiilia, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Kongo DV, Austraalia, Indoneesia, India, Peruu. 2) Metsade tähtsus? Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest

Geograafia

5

pdf

Metsandus

Kaimar Pihlapuu Kordamine: metsandus 1. Mida nimetatakse metsaks? Metsaks nimetatakse piirkonda, mis on kaetud puudega ja millel on kindlaks määratud puude tihedus, puude kõrgus, funktsioon ja õiguslik seisund. Metsad koosnevad paljudest puude ja muude taimede liikidest. 2. Iseloomusta metsade paiknemist Maal. Mets on kõige suurema bioloogilise mitmekesisusega elupaik maal:1,3 miljonist kirjeldatud maismaa- ja taimeliigist elab ligi ⅔ maal. Metsad toodavad hapnikku,ilmata metsata poleks meil elu maal. 3. Nimeta metsarikkaid riike. Milliste teguritega saab seda seletada? Venemaa,Brasiilia

12. klassi ajalugu

12

docx

Kalandus ja metsandus

METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on:  Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega)  Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel  suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda.  süvaookean (valguse ja toidu puudus)

Metsandus

5

docx

Põllumajandus, kalandus, metsamajandus

kõrgtehnoloogia saavutusi. Arengumaades tehakse tööd endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus- e. naturaalmajanduslikuks (omatarbimine) ja turumajanduslikuks (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubaliste põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük. Agrokliimavöötmed - milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvatada saab, sõltub eelkõige vegetatsiooni pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi akt. Temp. Summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. Polaarkliimas on kogu aasta külm ja pm tegelemine võimatu. Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure - redist, sibulat, varast kartulit. Taimede arengut kiirendab

Geograafia

4

docx

Metsavarud ja metsatüübid

Mis on mets? 1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust). 2) Mets on puittaimedega kooslus, mille pindala on suurem kui 0,5 ha, puude kõrgus ületab 5 m ja võrade pindala üle 10% kogu alast. (FAO definitsioon) 2. Milles seisneb metsade tähtsus? 1) Metsakooslused on elu-ja kasvukohaks paljudele taime-ja loomaliikidele 2) Oluline roll globaalses aineringes. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. (süsinikuringe). Puud niisutavad ja jahutavad õhku. 3) Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Metsad vaigistavad tuule ja varjavad maapinda päikesekiirguse eest,

Metsandus, Kalandus, Põllumajandus

9

docx

Maailma metsad ja nende tähtsus

Märksõnad: metsatüüp, bioloogiline mitmekesisus, metsasus, puiduvaru, puidu juurdekasv, metsamajandus, jätkusuutlik ja säästlik areng. Maailma metsad ja nende tähtsus Mets on puittaimedega tihedalt kaetud ala. Metsade hulka ei arvestata aiandeid ega linnaparke. FAO andmeil on maailmas 4 mld ha ehk 40 mln km2 metsa ehk umbes neli Euroopa- suurust maatükki. Rahvastiku tiheduse ja metsasuse vahel on negatiivne seos: mida rohkem inimesi mingis piirkonnas elab, seda rohkem on seal metsa maha võetud, et saada puitu ning rajada põlde, asulaid, teid, tehaseid ja kaevandusi.

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

9

doc

10.klassi Geograafia

Suhteliselt hõredad Vähe puuliike Enamasti kasutatakse tarbepuiduks (paber, mööbel) Venemaa, Kanada, Rootsi, Soome, Slovakkia, Saksamaa, Prantsusmaa Parasvöötme leht ­ ja segametsad Kasvavad väikesel territooriumil Aastane juurdekasv 5-10 m3/ha, 2-3 m3/ha Liigiliselt mitmekesised Puit läheb mööblitööstusele Lääne ­ Euroopas kõige vähem säilinud Põhja ­ Ameerika idaosas, Hiina idaosas Lähistroopika metsad Jaotatakse kaheks: kuivadeks ja niisketeks  Kuivad lähistroopika metsad: Madal tootlikkus, 1-2 m3/ha Vahemetemaades, USA-s, Austraalias Vähesäilinud intensiivse maakasutuse tõttu On keskkonnakaitselise tähtsusega (erosiooniohtu vähendav) Niisked lähistroopika metsad: Aastane tootlikkus on suur, 15 ­ 20 m3/ha Peamiselt okaspuud, kõvad leht ­ ja väärispuud. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Looduskeskkonda säilitav tähtsus

Geograafia

14

docx

Maailma Metsad

kasvavad. „+“ iseloomustab puidu kvaliteeti Eesti metsade liigiline koosseis: 1.mänd 2.kuusk 3. kask, lepp, haab 5. Tooge kaks näidet kuidas võrreldakse metsavarusid a) Soomes ja Kanadas b) Brasiilias ja Indoneesias 2+2p. a)1) liigiline koosseis on sarnane( okasmets) 2) puiduvaru b)1) vihmametsad, liigiline koosseis on erinev 2) metsade pindala, metsasuse protsent 6. Iseloomustage metsatüüpe( parasvöötme okasmetsad, parasvöötme sega – ja lehtmetsad, kuivad lähistroopilised metsad, niisked lähistroopilised metsad, lähisekvatoriaalsed hõrendikud, ekvatoriaalsed vihmametsad) iga 8p. 1) levik 2) kliima(2) 3) mullastik 4) kaks puud ( 2) 5) aastane juurdekasv, metsa kasutamine(2) Parasvöötme okasmetsad 1.levik: suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias 2. kliima(2): parasvöötme mandriline kliima (aastane t° amplituud on suur, sademeid on piisavalt) 3. mullastik: väheviljakad leetmullad 4

Geograafia

Kommentaarid (0)