Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Argipäev vajab muinasjutte (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Argipäev vajab muinasjutte


Tänapäeval on maailm täis kohutavaid katastroofe ja probleeme. Inimeste meeleolud on tumedad ning kõigi päid vaevavad tihti nii materiaalsed kui ka sotsiaalsed probleemid. Inimesed vajavad enesetunde parandamiseks ning oma mõtete mujale viimiseks oma ellu midagi maagilist ja head. Õnneks leidub ka kõige lihtsamates paikades toredaid muinasjutte, mis mõtted halbadest asjadest eemale viivad.
Raamatud on inimeste meeli lahutanud juba aegade algusest. Raamatuid on erinevaid, nii muinasjutte, armastusromaane, põnevikke, õudusjutte, kui ka traagilise lõpuga lugusid . Iga loo puhul leiame, et seda lugedes unustame reaalse maailma ning kaome hetkeks tegelaste kehadesse. Tunnetame tegelaste hirme , kurbust , õnne ning armastust samastades neid olukordi ja tundeid enda elus toimuvaga. Enamustes raamatutes täituvad tegelaste unistused vaatamata neid alguses ähvardanud hädadele ning nad siiski elavad õnnelikult elu lõpuni. Üks hea muinasjutt „ Kaunitar ja koletis “ rahustab lugejat kes on kunagi kellegi vastu halb ja ülekohtune olnud. See muinasjutt räägib mehest kes ei anna paluvale vaesele mehele abi, ning seejärel muudab too ta koletiseks. Mees ei julge enda kodust enam välja tulla, ning kui ta ükspäev ühe tüdruku enda aiast leiab, võtab ta selle vangi, et tal oleks seltsi. Tüdruk ei saa põgeneda, sest ta kardab , et siis juhtub tema isaga midagi hirmsat. Koletis aga laseb tüdrukul lossis jalutada ja vabalt aias käiia. Peagi armub tüdruk koletisse ja kui koletis ennast tema nimel ohverdab muutub ta jälle inimeseks ning nad elavad õnnelikult elu lõpuni. Vaatamata sellele halvale mis tegelane kunagi teinud oli sai ta lõpuks ikkagi õnnelikuks, ning see annab lugejale lootuse , et ka nende elus võib kõik lõpuks hästi välja kukkuda . Muidugi ei pea muinasjutu efekti saamiseks lugema mõnda muinasjuttu, sest igast raamatust on võimalik leida midagi mis kaasaelaja õnnelikus teeb.
Filmid on ühed suurimad meelelahutajad 21. sajandil. Need on väga paljudel põhjustel isegi paremad kui raamatud. Raamatute lugemine nõuab alatihti tohutul hulgal aega, ning tavaliselt ei loeta neid järjest, vaid jäetakse pooleli ning alustatakse pooleli jäänud kohast siis, kui lugemiseks jälle aega on. Väga harva leidub aga filme, mis oleks üle kahe ja poole tunni pikkused ning need saab koheselt lõpuni vaadata, mis tähendab seda, et ka sisust saab paremini aru ning nende mõju jõuab kiiremini publikuni. Filmid ongi sellepärast toredamad, et nende vaatamiseks ei kulu palju aega ning pärast filmist saadud positiivset emotsiooni saab jälle tagasi pöörduda oma igapäevaellu. Maailmas on väga palju inimesi keda häirib näiteks nende välimus, ning nad on koguaeg kurvad sellepärast, et nad arvavad ei leia selletõttu endale armastust ega õnne. FilmPenelope “ räägib ühest tüdrukust, kelle perekonnale pandi peale needus . Needus seisnes selles, et kui peaks perekonda sündima tütar, siis ta on kole kui öö. Sündiski perekonda tütar Penelope kellel oli sea nina. Penelope ema üritas oma last kogu hingest varjata, kuid samal ajal tahtis teda õnnelikuna näha ning mehele panna. Ta lootis, et siis võib-olla needus murdub. Ükskõik kui palju ema mehi koju tõi jooksid nad ikka tüdruku eest, ning neiu oli lõpuks juba lootuse kaotanud. Ühel päeval tuli aga tema majja mees, kellele ta ennast ei näidanud, kuid kellega nad suhtlesid pikalt läbi suletud uste. Mehele meeldis Penelope väga, kuid kui ta neidu nägi ehmus ka tema, kuid tema tunded naise vastu ei kadunud. Lõpuks tuli aga välja, et Penelopel polnud needuse murmiseks vaja abikaasat, vaid tal oli vaja näha ennast ilusana, isegi siis kui tal oli sea nina. See film on väga hea ning aitab kindlasti neid kellele ei meeldi oma välimus, ning aitab neil ennast näha ilusana vaatamata mis tahes asjaolule.
Toredad filmid ja huvitavad raamatud ongi tänapäeva muinasjutud . Nendega saavad inimesed end samastada, ning neist leiavad nad lohutust. Igale probleemile suudab lahenduse anda mingis filmis või lookeses toimuv, ning need on ka hea viis tumedatel ja vihamastel päevadel meelt lahutada.
Argipäev vajab muinasjutte #1 Argipäev vajab muinasjutte #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Clairebear Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Antiikmütoloogia
8
doc

Antiikmütoloogia

ANTIIKMÜTOLOOGIAST KERKINUD SENTENTSID, VÄLJENDID, KÕNEKÄÄNUD JA TERMINID SKYLLA (lad. Scylla) JA CHARYBDISE [harübdis] VAHEL OLEMA - kahe võrdselt halva asja vahel valima - Skylla oli 12jalgne koletis, kes elas pärimuse järgi Messiina väina (Sitsiiliat Itaalia saapaninast eraldav väin) äärses kaljukoopas Charybdise vastas ning haaras endale igalt mööduvalt laevalt oma kuue pika kaela otsas kõikuva röövloomakolbaga kuus meremeest. Ka Odysseus, kellel Charybdisest õnnestus mööda pääseda, pidi abitult pealt vaatama, kuidas Skylla oma rabelevad ja karjuvad ohvrid kõrgel õhus oma koletute hammaste vahel purustas. Vaid argonaudid, Kreeka kangelased, kes purjetasid laevaga "Argo" Kreekast varastatud kuldvillakut tagasi tooma, pääsesid tänu Hera poolsele jumalikule abile ilma kaotusteta läbi väinast, mis lausa kees ja kus pöörased lained kerkisid taevani. Ovidiuse järgi oli Skylla olnud kunagi kaunis tütarlaps, kellesse armus merej

Kunstiajalugu
Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega
38
doc

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega

süžeeline arendus, lemmikteemad ja –karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Iseloomustab anonüümsus ja suuline levik (folkloor) Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt – individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. 16. Erinevusi rahvamuinasjuttude töötlustes (Perrault, vennad Grimmid, Andersen). Perrault kirjutas ilusaid ja õpetlikke muinasjutte (8tk). Tema eesmärgiks oli harida õukonna noori neidusid, et nood hukka või halvale teele ei läheks. Nt. MJ-s „Punamütsike“ on moraal lausa otseselt loo lõppu kirjutatud. Nagu MJ ikka, oli teema pärisellu üle kantav, kuid esinesid sümboolsed tegelased (nt. iharate noormeeste sümboolseks kujuks kuri hunt) ja muud MJ iseloomulikud tunnused. Vennad Grimmid töötlesid muinasjutte kirjanduslikult, säilitades nende autentsuse. Nad kogusid, töötasid

Lastekirjandus
Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos ­ jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne ­ mälu; Themis ­ õiglus; Iapetos oma poegadega ­ Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri ­ Poseidon, allmaailm ­ Hades, ülemvalitseja ­ Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis

Kirjandus
Trooja Sõda
17
doc

Trooja Sõda

TROOJA SÕDA (u 1200 aastat eKr) PARIS ANNAB KULDÕUNA APHRODITELE Peter Paul Rubens. Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksam

Ajalugu
-Antiikmütoloogia- sisukokkuvõte
26
doc

''Antiikmütoloogia'' sisukokkuvõte

ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja

Antiikmütoloogia
Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted
17
doc

Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted

ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos ­ jõgi ümber maa, Tethys ­ O naine, Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne ­ mälu, Themis ­ õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) ­ vennad 2. Hestia (Vesta) ­ kolme esimese õde 3. Hera (Juno) ­ Z naine ja õde 4. Ares (Mars) ­ Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Ap

Kirjandus
Kreeka mütoloogia
48
docx

Kreeka mütoloogia

Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku:  Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed)  Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saa

Kirjandus
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad
17
docx

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad

Rahvamuinasjutt ­ Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Kunstmuinasjutt - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süzeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele. 16. Erinevusi rahvamuinasjuttude töötlustes (Perrault, vennad Grimmid, Andersen)

Maailmakirjandus ii




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun