2000 ljööd vee all (0)

Originaalkaanepilt. Kunstnik Alphonse de Neuville
"20 000 ljööd vee all" on Jules Verne'i teaduslik-fantastiline seiklusromaan , mis ilmus 1869. aastal.
Pealkiri ei viita vee sügavusele, vaid veealuse teekonna pikkusele. Ljöö on vana prantsuse pikkusühik, mille täpne suurus ei ole määratletud. Prantsusmaal on kasutatud ljöösid pikkusega 3,25–4,68 km. 20 000 ljööd on umbes kahekordne maakera ümbermõõt.
Sisukord
1 Sisu
2 Leiutised ja teadus romaanis
3 Tõlked eesti keelde
4 Välislingid
Sisu
Loo tegevustik algab 1866. aastal, kui nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas hakkab laevu ründama salapärane olend , kelle tõttu mitu laeva upub . USA valitsus otsustab probleemi lahendamiseks välja saata sõjalaeva " Abraham Lincoln", mille meeskond koletise tuvastaks ja vajadusel hävitaks. Koletis ründab ka "Abraham Lincolni" ning kolm selle meeskonnaliiget kukuvad üle parda: professor Pierre Aronnax, tema teener Conseil ja harpuunijate ülem Ned Land . Nad avastavad, et laevu on rünnanud allveelaev. Sama allveelaev ei lase neil uppuda ja korjab nad peale.
Laeva kapten Nemo on misantroop , kes on inimkonna eest põgenemiseks lasknud ehitada allveelaeva " Nautilus " ja elab selles koos meeskonnaga, sõites mööda maailma meresid. Aronnax, Conseil ja Land elavad koos allveelaeva meeskonnaga läbi mitmesuguseid seiklusi: nad käivad Atlantisel, lõunapoolusel ja kõige sügavamates süvikutes, jahil nii vee all kui ka troopikasaarel, vaatavad hukkunud laevade aardeid , võitlevad hiidkalmaariga jne.
Selgub , et Nemo ei ole ennast inimkonnast täielikult eraldanud ega vihka kõiki inimesi. Nii abistab ta Kreeta ülestõusust osavõtjaid merepõhjast leitud varandusega. Vaesele India pärlipüüdjale annab ta peotäie pärle, mis on rohkem väärt kui tolle mitme aasta teenistus.
Lõpuks õnnestub Aronnaxil, Conseil ja Landil Norra rannikul "Nautiluse" päästepaadiga põgeneda ning koju jõuda.
Osalt on "20 000 ljöö vee all" järjeks "Saladuslik saar", milles kõrvaltegelasena esineb samuti Nemo, kes on oma meeskonnast ainsana ellu jäänud. Paljastub ka tema päritolu: ta oli brittide vastu võitlev India prints (algselt oli ta Jules Verne'i kavatsuse järgi Venemaa vastu võitlev poolakas, kuid suhete nimel Venemaaga tuli see ümber teha; seetõttu tuli ümber teha ka raamatutes leiduvad kuupäevad, mis on selle tagajärjel võrreldamatult nihkesse läinud). "Saladusliku saare" lõpus hukkub Lincolni saar vulkaani purskes pärast kapten Nemo surma