Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hallitusjuust (0)

1 Hindamata
Punktid
Sinihallitusjuust
Ajalugu
– Kuigi juustu täpne päritolu on teadmata, on arheoloogilisi tõendeid, et 
seda hakati valmistama ligi 10 000 aastat tagasi. 
– Juustu tundsid mitmed antiikkultuuride esindajad, nagu  egiptlased
kreeklased,  foiniiklased  ja sumerid.
– Arvatakse, et juustu tegemine algas juhuslikult: inimesed märkasid, et 
sooja kohta jäetud piim kalgendus, ja kui mass vedelikust eraldati, 
saadigi maailma esimene juust.
– Mütoloogias on piim ja juust jumalate ning vägilaste toit. 
– Ka vanas  Rooma  riigis oli juustutegu ja -söömine au sees. Tegemist oli 
rikaste  inimeste toiduga, sest Rooma riigis oli juust isegi  veinist  kallim. 
tootmine
Kalgendamine, juustumassi 
vormimine 
– Esiteks piim kalgendatakse. Selles järgus piimale lisatud juuretis 
või  laap  (noore mäletseja maost saadav ensüüm) töötleb 
piimavalke ja põhjustab vaari kalgendumise.
– Juustumassi vormimisel eemaldaks juustumassi vesi ( vadak ). 
– Pärast vormimist juustumassi jäävast vadaku hulgast sõltub 
juustu kõvadus ja struktuur.
– Selles järgus toimub hallitusjuustude puhul ka juustu lõikamine.
Soolamine , külvamine,  
laagerdumine
– Järgmisena  juustumass  soolatakse. Soolamine pidurdab 
mikroorganismide kasvu, parandab juustu kvaliteeti ning 
kiirendab kooriku kuivamist ja teket.
– Seejärel külvatakse juustumassi  hallitusseene, näiteks 
Penicillium  roqueforti või Penicillium gorgonzola.
– Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu 
sisse pandud hallituskultuur seal arenema hakkaks.
– Pätsid pistetakse keldrisse, kus need seisavad 14-kraadisel 
temperatuuri juures kolm kuni seitse, keskmiselt aga kuus 
nädalat. 
Legend
– Legend räägib loo  noorest  lambakarjusest, kes pidas oma 
lambaid  Massif de Combalou jalamil. Ükskord, kui ta parasjagu 
koopas puhkas ja oma lõunaeinet – mõnus tükk  rukkileiba  
lambajuustuga – sööma hakkas, nägi noormees möödumas 
veetlevat karjatüdrukut. Ta  pistis  ruttu oma juustuleiva 
koopanurka ja jooksis neiule järele, unustades lõuna päris ära. 
Noor tuulepea leidis oma leiva alles mõne kuu pärast. Ta 
märkas, et söök on kõdunenud: leib oli tõmbunud siniseks ja 
lambajuust oli kaetud rohekas-siniste soontega. Kuna tal oli kõht 
tõeliselt tühi, vajutas ta hambad juustu vängest lõhnast 
hoolimata sinna sisse. Ja ennäe, ta leidis, et selle õrn maitse on 
väga meeldiv.
Tänan kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Ajalugu
  • tootmine
  • Kalgendamine, juustumassi vormimine
  • Soolamine, külvamine, laagerdumine
  • Legend
  • Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Hallitusjuust #1 Hallitusjuust #2 Hallitusjuust #3 Hallitusjuust #4 Hallitusjuust #5 Hallitusjuust #6 Hallitusjuust #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maasikasky Õppematerjali autor
hallitusjuustu valmistamisest, ajaloost, legend

Sarnased õppematerjalid

Sinihallitusjuust
5
docx

Sinihallitusjuust

TALLINNA TEENINDUSKOOL Toomas Gutman Rühm 031K Sinihallitusjuust Referaat Juhendaja: Kristi Tüvi Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................2 Ajalugu..................................................................................................2 Valmistamine........................................................................................2 Juustu küpsetamine...............................................................................3 Legend...................................................................................................3 Roqueforti eelkäija

Kokandus
Roqueforti juust
16
odp

Roqueforti juust

Roqueforti juust Juhendaja: Lemmi Heero Koostas: Gristi Adrat Rühm: TTP-10 Roqueforti juust Roqueforti juust ehk Roquefort ehk rokfoor on üks tuntumaid sinihallitusjuuste, mis pärineb Lõuna-Prantsusmaalt. Euroopa Liidu seaduste kohaselt võib Roqueforti nime kanda vaid Roquefort-sur- Soulzoni lähedal Combalou mäe koobastes valminud juust, ehkki sarnast valmistusmeetodit on lubatud kasutada mujalgi. Juustust lähemalt Juust on valge, vänge, mure ja pisut niiske, ning seda läbivad eripärased rohelised hallitusesooned. Rokfoorile on iseloomulik butüülhappe lõhn ja maitse; rohelised sooned annavad sellele terava vänge meki. Maitse algab mahedalt, muutub seejärel magusaks, siis suitsuseks ning taandub lõpuks soolaseks. Rokfooril ei ole koorikut, selle pealiskiht on söödav ja kergelt soolakas. Keskmine Rokfooriratas kaalub 2,5-3 kilo ja on umbes 10 cm pa

Toiduainete õpetus
Referaat-Juustud
20
docx

Referaat: Juustud

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Raili Kääramees JUUSTUD Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust. Juustu tehakse peamiselt lehmapiimast, harvemini lamba-või kitsepiimast. 2. JUUSTU AJALUGU 2.1 Legend juustu tekkimise kohta Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus, loksutamine ja lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimaks ja vadakuks. Paunast juu

Toidukaubandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun