Juustud (0)

JUUSTUD
Edvin  Sild
K-16B
September  2017
JUUST
…  on  valgu  –  ja  rasvarikas 
toiduaine, 
mida  valmistatakse 
lehma-, 
kitse-, 
pühvli-, 
või 
lambapiimast,  lõssist,  koorest, 
petist 
või 
nende 
segust  
piimhappebakteritest 
juuretise 
lisamise, 
kalgendamise 
või 
saadud 
kalgendist 
vadaku 
eraldamise teel.
 Juuste liigitatakse 
niiskusesisalduse järgi.
 Kõva juustu niiskusesisaldus 
on kuni 30%   ning pehmel ja 
toorjuustus on kuni 80% 
Toorjuust
 Toorjuust on kalgendatud pi mhappe abil. Seda juustu ei 
laagerdata , vaid ainult nõrutatakse. 
 Toorjuust sisaldab 80% vett ning enamasti väherasvane ( 0,1-13 
%).
  Ta on pehme kreemjas või  sõmera struktuuriga  ja enamasti 
mahe  maitsega,
 Toorjuustu  kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes.
 Koorejuust
  Cottage
 Mascarpone
  Quark
Venitatud juust
 Juustumassi  leotatakse  , 
sõtkutakse  ja  venitatakse 
kuni  vajaliku  konsistentsini. 
See  annab  juustule  kergelt 
kummise struktuuri.
 Näiteks: 
 Mozzarel a
 Scarmoza
 Provolone
 Caciotta
Pehme juust
 …on vähe laagerdunud, nõrutatud 
ja  lastud  hallitama, kuid mitte 
pressitud ja soolatud. 
 Juustul on sile  koorik  ning see 
sisaldab 50-60% ni skust ja rasva 
20-26%
 Pealtvalminud pehme juust 
(kaetud hal ituskihiga, intensi vse 
maitsega) :
Camembert , Brie, Coulommiers
 Seestvalminud pehme juust 
( hoitakse soolvees ja 
laagerdatakse veinis või õl es. Hea 
maitsega ja tugeva lõhnaga): 
Münster, Livarot
Poolkõva juust
 … on pressitud ja 
laagerdatud kaua vähese 
ni skusega ruumis.
 Ta on värvuselt 
kahvatukollane, kaetud 
vahaga / või ilma
  Sordid  : Gouda,  Edam , 
Cantal, Monterey Jack, 
Cheddar , Fontina, Tilsiter
Kõva juust
 Kuumutatakse vähemalt 1 
tund, laagerdub 4-12 kuud. 
Juustu sisse tekib 
süsihappegaas, mis 
koguneb mul ikesteks ja 
moodustuvad juustuaugud.
  Värvus kol ane
 Sordid:  Emmental, Gruyere, 
Parmesan, Raclette, 
Beaufort, Romano
Sinihallitusjuust
 Seda juustu ei kuumutata ega 
pressita. Vaar lõigatakse 
väiksemateks tükkideks, 
vormitakse, nõrutatakse, 
soolatatakse ja külvatakse 
hal itusseen (  Penicillium  
gorgonzola). Juustu sisse 
süstitakse nõeltega lisaks 
hapnikku, et  hallitusseen  
saaks paremini areneda.
 Värvus valkjaskollane, 
sinisäbruline
 Sordid: Gorgonzola juust, 
Rookfoor, Bleu de Bresse, 
danish Blue, Stilton
Rokfoor
 Pärineb Lõuna- Prantsusmaalt
 Värvus  valge,  vänge  maitsega,  mure  ja 
pisut  ni ske,  roheliste  hallitusesoontega 
juust.
  Maitselt   mahe,  muutub  süües  järjest 
magusamaks, si s suitsuseks ning lõpuks 
taandub  soolaseks.
  Juustu valmistatakse lambapi mast, 
rasva  sisaldus ca 7,4 %, valgu sisaldus 
5,63%
 Kasutatakse  näiteks magusa suupistena 
koos  tumedate viinamarjadega või  
magustoidu   osana .
Eesti juust
 Poolkõva 
juust, 
valmistatud 
lehmapi mast
 Maitselt  mahe,  hõrk  lõhn  ja  ühtlaselt 
jaotunud ümmargused augud  juustus .
 Värvus helekollane
 100g sisaldab : energiat 1460kJ, valke 
27g,  rasvu  27  g,  kaltsumit  900mg, 
soola 1,4 g, süsivesikuid 0 g.
 Kasutakse    nii  kuilinaarias  kui  ka 
võileibade valmistamisel
Sulatatud juust Merevaik
 Erinevate naturaaljuustude segust 
valmistatud sulatatud juust.
 Koostiselt plastiline, kreemjas ja kergelt 
määritav
 Keskmise soolasuseg, täidlase ja 
suusulava maitsega
 Koostis: vesi, juust, rõõsk koor, 
lõssipulber, või, sool
 100g sisaldab: energiat 1020,9 kJ, rasva 
19g, süsivesikuid 5 g, valku 14g
 Kasutatakse: võileva määrdena, 
pastaroogades, võivelatortides, 
kastmetes, püreesuppides, kookides ja 
pirkuates.
Tänan kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• JUUST
• Toorjuust
• Venitatud juust
• Pehme juust
• Poolkõva juust
• Kõva juust
• Sinihallitusjuust
• Rokfoor
• Eesti juust
• Sulatatud juust Merevaik
• Tänan kuulamast!