Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juust (0)

1 Hindamata
Punktid

Juust
Iris Kivisalu
Mis on juust?
 Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida 
valmistatakse lehma-,  kitse - või 
lambapiimast, -lõssist, - koorest , -petist või 
nende  segust  piimhappebakteritest juuretise 
lisamise, kalgendamise ning saadud 
kalgendist  vadaku  eraldamise teel.
Juustu liigid
 Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil, 
ilma laabita.Toorjuust sisaldab kuni 80% vett 
ja on enamasti väherasvane. Toorjuustud on 
pehme, kreemja või sõmera struktuuriga 
ning neil on enamasti  mahe  maitse. Seda 
kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes.
 Koorejuust
 Cottage
  Quark
Pealtvalminud pehme 
juust
 Juust on kaetud pealt hallitusekihiga, mis on 
küll söödav, kuid reeglina liiga intensiivse 
maitsega.
 Camembert
  Brie
 Brillat-Savarin
 Coulommiers
Seestvalminud pehme juust
 Hoitakse  soolvees
 Peene maitse ja tugeva lõhnaga. 
 Mõningaid  sorte  immutatakse laagerdamise 
ajal ka veinis või õlles.
 Münster
  Pont -l'Eveque
 Livarot
 Bel Paese
 Ēpoisses
Poolkõva juust
 Kuumutamata pressitud juust, mida on 
laagerdatud üsna kaua ja väga niiskes ruumis. 
 Kahvatukollase värvusega. 
 Juust võib olla nii vahaga kaetud kui  vahata .
 Cheddar
 Cantal
 Gouda
  Edam
 Fontina
 Monterey Jack
Kõva juust
 Kõik kõvad  juustud  ei pruugi olla kõva koorikuga. 
Mõnikord on koorikut pestud ja kaabitud, et parandada 
juustu laagerdumist. 
 Laagerdumine kestab 4–12 kuud.
 Mõnel puhul tekib juustu sisse  süsihappegaas , mis 
koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke.
 Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 kilogrammi
 Emmental
 Gruyère
 Parmesan
 Raclette
 Beaufort
 Romano
Sinihallitusjuust
 Seda juustu ei kuumutata ega pressita.
  Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, 
vormitakse, nõrutatakse, soolatakse ja 
külvatakse hallitusseen. Nõeltega süstitakse 
juustu sisse hapnik, et juba varem juustu 
sisse pandud hallituskultuur seal arenema 
hakkaks.  Seeneniidistik  hakkab arenema 
seespoolt väljapoole.
 Gorgonzola juust
 Bleu de Bresse
 Danish  Blue
 Stilton
Juustusordid
 Atleet
 Bel Piemonte juust
  Feta  ehk fetajuust
 Hollandi leib
 Maasdammeri juust
 Parma juust
 Pikantne juust
 Šveitsi juust
 Vene juust
 Viru juust
https://www.youtube.com/watch ?
v=43Y7MuwGXX4
Aitäh  kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis on juust?
  • Juustu liigid
  • Pealtvalminud pehme juust
  • Seestvalminud pehme juust
  • Poolkõva juust
  • Kõva juust
  • Sinihallitusjuust
  • Juustusordid
  • Slide 10
  • Aitäh kuulamast!
Vasakule Paremale
Juust #1 Juust #2 Juust #3 Juust #4 Juust #5 Juust #6 Juust #7 Juust #8 Juust #9 Juust #10 Juust #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kerivittu1 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Juustud
12
pptx

Juustud

Juuste liigitatakse niiskusesisalduse järgi. Kõva juustu niiskusesisaldus on kuni 30% ning pehmel ja toorjuustus on kuni 80% Toorjuust Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil. Seda juustu ei laagerdata , vaid ainult nõrutatakse. Toorjuust sisaldab 80% vett ning enamasti väherasvane ( 0,1-13 %). Ta on pehme kreemjas või sõmera struktuuriga ja enamasti mahe maitsega, Toorjuustu kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes. Koorejuust Cottage Mascarpone Quark Venitatud juust Juustumassi leotatakse , sõtkutakse ja venitatakse kuni vajaliku konsistentsini. See annab juustule kergelt kummise struktuuri. Näiteks: Mozzarella Scarmoza Provolone Caciotta Pehme juust ...on vähe laagerdunud, nõrutatud ja lastud hallitama, kuid mitte pressitud ja soolatud. Juustul on sile koorik ning see sisaldab 50-60% niiskust ja rasva 20-26% Pealtvalminud pehme juust (kaetud hallituskihiga, intensiivse maitsega) : Camembert, Brie, Coulommiers

Toit ja toitumine
Juust
16
pptx

Juust

Juust Ragne Reigam K112 Juhendaja: Jolanda Pärtmaa Juustu ajalugu Arvatakse, et juust ei ole tekkinud inimeste sihikindla tegevuse tagajärjel. Legendi järgi oli juustu avastajaks üks araabia kaupmees. Väidetavalt läinud ta kaameliga kõrberetkele ning võtnud lambamaost paunas kaasa ka kaamelipiima. Õhtuks oli piim paunas kuumuse, loksutamise ja lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud hapuka maitsega vadakuks ja tahke valge kohupiima sarnaseks kalgendiks. Juustu ajalugu Eestis http://www.youtube.com/watch?v=4HFVUQq0HdY Juust

Toiduaine õpetus
Muna- ja juusturoad
11
doc

Muna- ja juusturoad

.....................6 2.1.3 Mimolette ..................................................................................................................6 2.1.4 Riblaire ......................................................................................................................7 2.1.5 Rondele ..................................................................................................................... 7 2.1.6 Feta7 2.1.7 Parmesani e. Parma juust........................................................................................... 7 2.1.8 Mozzarella..................................................................................................................7 2.1.9 Emmental................................................................................................................... 8 2.1.10 Maasdam.........................................................................................................

Kokandus
Juustud
6
doc

Juustud

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter Juustud Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. SINIHALLITUSJUUST..................................................................2 2. VALGEHALLITUSJUUST..............................................................3 3. TAVALINE JUUST........................................................................4 4. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................5 Sinihallitusjuust Sinihallitusjuustud kuuluvad poolkõvade juustude hulka ja on terava maitse ja lõhnaga. Eri maades kannavad sinihallitusjuustud erinevaid nimetusi. Ideaalne keskkond sinihallitusjuustudele on 4-8 soojakraadi juures keldris. Sinihallitusjuustud on Rokfoor,

Toiduainete õpetus
Referaat-Juustud
20
docx

Referaat: Juustud

linnadesse. Eestis toimis analoogne süsteem. Siingi tehti juustutootmisega algust mõisates välismaiste juustumeistrite abil. Kõige enam valmistati siis Sveitsi juustu, mida müüdi ka Peterburgi. Esimese maailamsõja eeel ja järel suurenes huvi piimatöölemise vastu ka eestlastest talunike hulgas. Peagi asutati meiereid, kus lisaks võile asuti valmistama ka juustu. 19. sajandil tekkisid esimesed juustutootmise ühistud. Tavatarbija jaoks oli juust luksus, rohkem kasutati kohupiima, millest valmistati ka sõira. Sõira võib pidada Eesti oma juustutooteks, mis oli levinud eriti Kagu-Eestis ja mida seal valmistatakse tänapäevani. Eestis toodeti 1929. a. 200 tonni ja 1939. a. 800 tonni juustu. Põhiliseks eksportartikliks oli või, mille valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda. Tänapäeval kipuvad niisugused tootmismahud jääma liiga väikeseks isegi ühe piimatööstuse jaoks. Võru piimatööstus tootis 1990

Toidukaubandus
Juust
12
doc

Juust

Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 6­8 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli

Restoraniteenindus
Juustulaud
17
doc

Juustulaud

50g juustu. Lühiajaliseks vastuvõtuks kaetakse juustulaua puhul arvestatakse ühele sööjale 50-70g juustu. Pikemaajalise vastuvõtu (sünnipäev,külalised kodus) puhul arvestatakse 150g,isegi kuni 200g juustu igale sööjale. Lisandeid arvestatakse vastavalt juustu kogusele. 3 Juustulaua katmine Laud olgu nii suur,et juust,lisandid,suupisted,joogid ja nõud sellele ära mahuksid.Laud võib olla mistahes kujuga ja selle võib paigutada ruumi,paviljoni,aeda või terassile.Laua kõrgus on 0,85-1,1 meetrit. Laud tuleb paigutada nii,et sellele oleks igast küljest vaba juurdepääs. Laud kaetakse peaaegu maani ulatuva linaga või asutatakse seelikut.Lina võib olla valge või värviline.Lauakaunistused valitakse tagasihoidlikud,sest juustuvaagnad vormistatakse kaunilt

Kokandus
Juustud
13
pdf

Juustud

Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3 Ajaloost............................................................................................................................................... 4 Juustutootmisest Eestis.................................................................................................................. 4 Mis on juust? ...................................................................................................................................... 6 Mida juustu juurde juua? ............................................................................................................... 7 Mida kasulikku annab juust? .......................................................................................................... 7 Juust on hammastele kasulik .................................................

Toiduhügieen




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun