Looduslikult kasvab ta lagendikkudel ja metsades. Tavaliselt istutatakse ta septembris - oktoobris. Vaarikas valmib tavaliselt juulis – augustis. Üks taim elab umbes 15a. Vaarikas eelistab kasvamiseks varjulist kohta ja niisket mulda. Harilik vaarika mari on punast värvi ja taim is umbes 1m kõrge. Valged õied on umbes 1 cm läbimõõduga.Ta levib väga kiiresti ja on sellepärast väga tülikas aga maitsev. Peamiselt kasvatatakse vaarikaid oma aedades. Kasulikkus Vaarikas on väga palju vitamiine, mineraale ja toitaineid. Neil on ravaiv toime, nad ravivad stressi, leevendavad palavikku ja ravivad ka paljusid teisi haigusi(külmetus). Magusust põhjustab glükoos ja fruktoos. Vaarikalehtedest ja vartest saab teha teed, see tee on väga magus ja kasulik. Väga tervislikud ja maitsvad on nad just värskelt kuigi nt talvel on ka väga hea võtta otse oma külmikust vitamiine. Täpsemalt ravimtoimest
vaarikatest, punasesõstratarretisest, suhkrust ja maisitärklisest valmistatud kastmega, mida serveeritakse tuntud Peach Melba desserdi juurde (virsikud vaarikakastmega). Sobib ka jäätise, puuvilja, keekside ja muude kookide juurde. Kuulub Austraalia ja Uus-Meremaa rahvus kööki Repsept Koostis: 2 tk suurt hästi küpseid virsikuid 4 tk palli kvaliteetset vanilje- jäätist 1 dl 35% rõõska koort 30 g suhkrut 2 - 3 tk tilka vanilliekstrakti Melba kaste: 150 g suhkrut 150 g vaarikaid 3 sl vett Valmistamine: Esmalt valmista vaarikakaste: pane 50 g vaarikaid suhkru ja veega potti, kuumuta keemiseni ja keeda keskmisel tulel 2 minutit. Eemalda pott tulelt ja lase umbes 10 minutit jahtuda. Püreesta keedetud vaarikad koos saadud siirupiga ja ülejäänud vaarikatega blenderis ühtlaseks ning kurna läbi tiheda sõela. Kui virsikud on täiesti küpsed, siis tuleb neid vaid blanseerida. Selleks kuumuta vesi
Ettevalmistusaeg: 20 min Küpsetusaeg: 30 min 20 inimesele Taigen: 1 pakk Vilma Juubeli tordipulbrit 1 dl nisujahu 1 tl küpsetuspulbrit 2 dl kookoshelbeid 200 g võid Täidis: 1 kg kohupiima 400g hapukoort 5 muna 3 dl suhkrut 1 tl vanillisuhkrut Katteks: 4 dl (külmutatud) vaarikaid Sega omavahel tordipulber, jahu, küpsetuspulber ja kookoshelbed. Näpi juurde tükeldatud külm või ja sega purutaoliseks taignaks. Täidise jaoks sega omavahel kohupiim, hapukoor, muna, suhkur ja vanillisuhkur. Pudista 2/3 taignapurust ühtlase kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile. Vala peale kohupiimatäidis. Kata vaarikatega. Pudista peale ülejäänud taignapuru. Küpseta 200 C juures 30 minutit. Jahuta ja lõika ruutudeks. Vihje: Vaarikate asemel võid proovida ka kirsse.
TALLINNA TEENINDUSKOOL MARJAMUFFINID Janar Käos Rühm: 031PK TALLINN 2011 KOOSTISAINED 3 muna 300 g Dansukkeri valget suhkrut 200 g kookoshelbeid 75 g nisujahu 5-10 g Dansukkeri Vanillisuhkrut 200 ml vedelat margariini 100 g marju, nt. punaseid sõstraid, vaarikaid ja/või mustikaid TEHNOLOOGIA Kloppige munad suhkruga kohevaks vahuks. Segage kookoshelbed, jahu, vanillisuhkur ja sulatatud margariin ning lisage munaga. Täitke 12 pabervormid taignaga ja asetage küpsetuspannile või kasutage muffiniplaati. Suruge marjad taignasse. Küpsetage ahju keskmises osas 190°C kraadi juures u.15 minutit. PÕHJENDUS Valisin marjamuffini retsepti sellepärast, kuna pole ise kunagi sellist muffinit söönud ja tundub isuäratav ja hea lihtne teha
Kohupiima-vaarikarull · Mis meil vaja on? · Rull: 4 muna 1 dl nisujahu 1 dl kartulijahu 2 dl suhkrut 1 tl küpsetuspulbrit Täidis: 400 g kohupiimapastat 2 dl (1 pakk) vahukoort 0,5 dl suhkrut 1 tl vanillisuhkrut 3-5 dl vaarikaid Retsept Kuumuta ahi 200 kraadini. Vahusta munad suhkruga heledaks vahuks. Sõelu hulka eelnevalt segatud kuivained (jahu,kartulijahu, küpsetuspulber) Määri tainas ahjuplaadile (küpsetuspaberiga kaetud) ja küpseta kuni 10 min, Kummuta biskviit teisele, suhkruga kaetud küpsetspaberile. Koori ahjus olnud paber ettevaatlikult maha. Keera tainas koos uue paberiga rulli ja jäta jahtuma. Täidise tegemiseks vahusta vahukoor suhkruga ning sega kohupiima ja vaarikatega.
vastu. Ahjudes küpsetatud leivad olid suured, ümmargused. Küpsetati veel paistekakkusid kokorg´eid. Paastuajal oli suur tähtsus seentel. Seeni soolati ja kuivatati. Kuivatati enamasti kivi- ja haavapuravikke. Iga seeneliik soolati eraldi. Toiduvalmistamisel seened hakiti peeneks ja praeti sibulaga õlis. Söödi keedukartulite kõrvale. Seentest valmistati suppe. Korjati metsamarju, millest tehti moosi; mustikaid, vaarikaid kuivatati; jõhvikaid säilitati värskena vees. Marjadest tehti pirukatäidiseid, keedeti kisselli ja magusaid suppe. Värsketest kaladest keedeti uhhaad. Kala valmistati mitmel moel - keedeti, praeti, küpsetati, soolati, vinnutati. Hilisemal ajal ka suitsutati ja marineeriti. Tervetest kaladest valmistati sülti. Põhiline lihaliik oli sealiha. Väga harva söödi veise- või lambaliha. Pidulikumaks
2 dl piima 4 dl vahukoort 1 dl suhkrut 1 laimi riivitud koor 1 spl vrskelt riivitud ingverit 1 spl vanillisuhkrut 2,5 elatiinilehte 2OO g vaarikaid 1 spl tuhksuhkrut Kaunistamiseks laimiviile ja valget okolaadi 1. Kuumuta potis piim ja vahukoor, lisa suhkur ja vanillisuhkur ning lase keema tusta. 2. Kui suhkur on lahustunud, lisa riivitud laimi koor. 3. Pane elatiinilehed klma vette 5 minutiks paisuma. 4. Keera pliidil kuumust vhemaks, pane riivitud ingver teesela sisse ning aseta 2-3 minutiks potti. See annab piima-vahukoore segule rna ingveri maitse. 5. Pigista elatiinilehtedest vesi vlja ja lisa lehed potti, sega hoolsalt,
E ESTI VABARIIK R ÄPINA AIANDUSKOOL V AARIKAS ISESEISEV TÖÖ K OOSTAS: LEA VARTSUN 1AK2 R ETSENSEERIS: R ÄPINA 2009 SISSEJUHATUS Arvatakse, et vaarikas on üks vanemaid marjakultuure. Esmased kirjalikud andmed vaarika kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed
Harilik vaarikas Vaarikas on kõigile tuntud taim. Põhjuseks on tema maitsvad marjad. Ilmselt ei leidu inimest, kellele need vastumeelsed oleksid. Kuid vaarikamarjad pole vaid hea suutäis, need on ka väga kasulikud. Marjades on leitud palju erinevaid happeid, suhkruid, vitamiine, kauni vaarikapunase värvi annavad kokku mitmed erinevad värvained. Vaarikaid on juba väga ammusest ajast kasutatud ravimina. Kõige kasulikumad on vaarikad kohe värskelt süües, kuid neid saab tarbida kogu aasta jooksul. Selleks tuleb korjatud vaarikad laotada paariks päevaks päikse kätte närbuma. Seejärel kuivatatakse nad 40...45 °C juures. Samuti on ju laialt tuntud vaarikatest valmistatud hoidised. Ka kõigil keedistel, mahladel, kompottidel ja siirupitel on raviv ja tervist tugevdav toime.Kuid ravimina ei kasutata ainult vaarikapõõsa marju
Kaerahelbe pudru Kapsasalat tomati ja kurgiga Klaas vett 1õun 1 viil teraleiba koos tomatiga Klaas rasvata keefiri 1 pirn Õhtusöök: Vahepala: Ühepaja toit 1 klaas vett 1 viil rukkileiba Peedisalat Maasikaid TEISIPÄEV Hommikusöök: Vahepala: Puuviljamüsli Maasika-petikokteil 1 klaas rasvata piima 1 klaas vaarikaid Lõunasöök: Õhtusöök: Riisi-kanasalat Lehtkapsa salat Makaronid kastmega KOLMAPÄEV Hommikusöök: Vahepala: Pudru Pirn, õun ja banaan 1 klaas petti maitsestamata jogurtiga 1 pirn Lõunasöök: Õhtusöök: Kerge rosolje Köögiviljavorm 1terakukkel Kurgi ja tomati salat
SUUR TORDIALUS VÕI TALDRIK 500 G HAPUKOORT 20% LUSIKAS 200 ML VAHUKOORT 35% VÄIKE KAUSS 3 TK BANAANI RIIV 1 KLAAS MAHLA LÕIKELAUD 3 SL SUHKRUT NUGA VÄIKE TÜKK SOKOLAADI MIKSER KAUNISTAMISEKS KIIVIT JA VAARIKAID VALMISTAMINE LAPSED: 1. KOORI BANAANID NING LÕIKA ÕHUKESTEKS VIILUDEKS. 2. PANE ÜKS KLAAS MAHLA VÄIKSESSE KAUSSI. 3. KASTA KÜPSISED ÜKSHAAVAL MAHLA SISSE JA TÕSTA SIIS TORDIALUSELE. LAO ALUSELE ÜHEKS KIHIKS 9 KÜPSIST. 4. MÄÄRI KÜPSISTELE PEALE UMBES 1 CM PAKSUNE HAPUKOOREKIHT.
SMUUTID & kokteili see on hea jook mis maitseb kõigile ning igalajal ning igas vanuses . samuti on seda hea teha koolis , kas või käsitöö või kokanduse tunnis . vaarikasmuuti u 2-le · 400 g vaarikaid · 0.5tk sidruni mahla · 0,5 dl suhkurt · 0,5tl vanillisuhkurt · 3 dl maitsestamata jogurtit pane kõik ained blenderisse ja büreeri ühtlaseks , serveeri kohe . kokteil u 2- le · 12 tk värskeid maasikaid · 1 tl ingveri · 5 tl suhkurt · 10 cl spritet täkelda maasikad ja ingver väikesteks tükkideks , lisa suhkur ja sprite , soovi korral võid lisada ka jääd , laimi . mustikakokteil u 3- le · 150 g mustikaid · 150 g apelsinimahla
[ kui küpsetad kauem, tuleb kõvem besee. See on maitse asi, kas sulle meeldib kõvem või seest pehme besee] 7)Keera tuli kinni, jäta ahjuuks irvakile ning lase Pavloval ahjus jahtuda. 8)Kummuta Pavlova suurele siledapõhjalisele taldrikule (st keera Pavlova ringi). [mina ei ole seda kunagi teinud, sest ma arvan et pealmine pool on ilusam.] 9) Kata vahukoorega ning kaunista marjadega. [ LASE ENNEM JAHTUDA. Sest muidu sulab vahukoor peal ära. Olen vahepeal ka vahukoore sisse pannud vaarikaid, siis jääb selline ilus roosa kook] Retsepti autor: Nigella Lawson Retsepti koostaja: Kristel Kiisk
ballett 99. Afganistan Lihtlause on lause, kus on ainult üks tegusõna öeldise funktsioonis ega ole korduvaid sama funktsiooniga lauseliikmeid. Juss(alus) sööb(öeldis) köögis(kohamäärus) saia(sihitis). Ainuke lauseosa mida võib mitu olla on määrus, sest neid on erinevaid vorme,siiski ei või olla samale küsimusele vastavaid määruseid. Koondlause on lihtlause, kus on mitu samale küsimusele vastavat liiget(Eelmisel aastal korjasime metsast mustikaid, vaarikaid ja murakaid. Korduvaks lauseliikmeks on sihitis.)Korduvad lauseliikmed eraldame komade või sidesõnade abil. Koondlausele on kõige iseloomulikum loetlemine (Juss on valetaja, hambassepuhuja, valevorst). Loetelu eraldame komadega, väljaarvatud juhul, kui sidesõnana on kasutatud ja, ning, ega, ehk, nii, kui ka (kuid, vaid, ent, aga, nõuavad koma). Kui kokkuvõttev sõna jääb loetelu ette , kasutame koolonit, kui kokkuvõttev sõna tuleb peale loetelu kasutame mõttekriipsu.
suupisted), mida reeglina süüakse koduteele jäävas baaris või restoranis. Kella 6 paiku õhtul on veel üks kerge eine, Kella 8 ja 10 vahel õhtuoode Kell 10 - õhtusöök, mis ei ole küll enam nii rikkalik kui lõuna. Kataloonia kreem 2 apelsini 3 munakollast 3 dl piima 60 g suhkrut 1 spl maisi või kartulitärklist kaneelikoort 1 McCormick vaniljekaun suhkrut karamelliseerimiseks mõned rabarberivarred 80 g külmutatud vaarikaid 20 g suhkrut paar passionit Grüne Fee melissi Riivi pestud apelsinilt peene riiviga koor. Pane koos 2 dl piimaga potti ja kuumuta keemiseni. Jahuta. Sega suhkur munakollastega kergeks vahuks. Lahusta tärklis järelejäänud piimaga ja sega see munakollase-suhkru segu hulka. Lisa muna- suhkrusegu piima-apelsinikoore segule. Klopi läbi ja jaota kogus küpsetus- kindlatesse nõudesse. Küpseta 125 kraadi juures 30-40 minutit. Jahuta.
Koostas: Tervislik toitumine Tervisliku toiduvaliku peamised põhimõtted on: Vastavus vajadusele Mitmekesisus Tasakaalustatus Mõõdukus Lõunasöögi menüü Ahjus küpsetatud kala riisi ja hiinakapsa salatiga 30g riisi 150g hõbeheiki 60g tomatit 70g kurki 60g hiinakapsast ¼ paprikat 2 spl majoneesi 50g maitsestamata jogurtit sinepit soola suhkrut 1 viil täisteraleiba 1 klaas piima Puuviljasalat kohupiimakreemiga 1 õun ½ banaani 80g ananassi 2 spl vaarikaid 80g banaanikohupiimakreemi Süsivesikud Süsivesikud peaksid andma ligi 55-60% päevasest energiast. Süsivesikud on organismis põhiliseks energiaallikaks. Neil on organismis varuaine roll. Kuuluvad rakkude, kudede ja hormoonide koostisesse. Süsivesikute sisaldus meie lõunasöögi menüüs: kurk 1,5g kapsas 1,3g tomat 2 g maitsestamata jogurt 2,35g leib 11,2g ananass 9,4g õun 4g banaan 9,2g banaanikohupiimakreem 10,3g vaarikas 0,41g riis 8g
energiat süsivesikuid12,8g (346 kJ) valke 7,1g rasvu 0,2g Farmi Kohupiimakreem vaarikakeedisega, rasva 5,0% / 150 g Toote kaal 150 g Portsjonite arv 1 Säilivusaeg Säilivustemperatuur +2...+6 kohupiim, vaarikakeedis 45% (vaarikad, suhkur, vesi, sidrunikontsentraat, paksendaja pektiin, happesuse regulaator kaltsiumtsitraadid), suhkur. Toode sisaldab 15,8% vaarikaid. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 573 kJ/ 136 kcal Valke 6,7 g Rasvu 5,0 g Süsivesikuid 16,2 g Ühe portsjoni toiteväärtus: * süsi- kcal valke rasvad vesikuid
hakati sööma kodulindude mune. Mune söödi tavaliselt keedetult, tehti ka munaputru. Munaroog oli siiski pühaderoog, seda valmistati perekonnapidudeks, pühapäeval, või külaliste kostitamiseks. Metsast korjati kõiki tänagi tuntud metsamarju, samuti seeni ja pähkleid ning metsmesilaste mett. 19. sajandil hakati taludes sisse seadma puuviljaaedu ja kasvatama õunu, pirne, kirsse, ploome, kreeke, sõstraid, tikreid, hiljem ka aedmaasikaid ja vaarikaid. Marju söödi värskelt niisama, piima või meega maiuseks. Marju hakati keetma hiljem, kui suhkur maarahvale kättesaadavaks muutus. Jookidest on vanimad mõdu, kali, õlu, kase- ja vahtramahl, hiljem hakati jooma taimeteesid. Paljud eesti traditsioonilised toidud on tuntud kõikjal Eestis ning valmistatud kas sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis tuntud ja tunnustatud Eesti erinevates piirkondades. Üldiselt valitses eesti peredes kuni 20
2 - 3 sl värskeid või sulatatud vaarikaid paar tilka 150–170 g (2–3 dl) kuivatatud vanilliekstrakti
Minu arust on oad väga maitsvad ja sobivad hästi tomatikastmega, samas on nad ka tervislikud kuna on kiudainete rikkad. Desserdiks pakun vaniljekastet vaarikatega. Ma valisn vanilje kastme, kuna see on väga maitsev ning selles olev vahukoor sisaldab rohkesti kaltsiumit, mis on hea luudele. Vanilje kaste paksendasin muna kollastega, mis sisaldavad ohtrasti orgaanilist ühendit koliini, see on väga vajalik inimese närvisüsteemile ja ajule. Vanilje kastme kõrvale lisasin vaarikaid, sest neil organismi tugevdav toime ning kaunistasin melissi lehega. See menüü sobib inimestele, kes otsivad huvitavate lahenduste ja maitsetega maitseelamuste rohkeid toite. 3 2. TEHNOLOOGILISED KAARTID JA HINNA KALKULATSIOONID 2.1 Soolalõhe röstsaial õuna-kurgi kastmega Portsjoni kaal 90/30 valmistat avaid portsjone id kokku 2 Retsepti Valmista Hind 20%
Mida on kasulik süüa ja juua? Nii mõnelgi inimesel võib haigus võtta söögiisu. Seda saab kindlasti parandada köögiviljade ja marjade söömisega. Kõik, kellel liigesehaiguste soodumus või haigus juba käes, peaksid sööma liigesesõbralikke toite. Liigestehaige toidulaud peab olema väga läbimõeldud, et just toidust saada kõike, mis selle haiguse puhul vajalik. Süüa tuleb just ravitoimega puuvilju ja marju: õunu, pirne, kirsse, maasikaid, ploome, vaarikaid, musti sõstraid, astelpajumarju, jõhvikaid, pohli, mustikaid. Igapäevatoidusse peavad kuuluma kiudaine-, mineraal- ja vitamiinirikkad täisteraviljatooted: riis, kaer, mais, rukis, tatar, hirss. Köögiviljadest tuleb valida: kõrvits, suvikõrvitsad, kurk, aedoad, herned, kapsas (kõik liigid), kartul, porgand, peet, aedrõigas, küüslauk, sibul, porru, rohelised sibulapealsed ja murulauk, petersell või seller.
Narva jõest püüti silmu, angerjat ja lõhet, kuid need läksid enamjaolt ekspordiks. Mere kalasaagis oli eskohal räim, lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse paljuid tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver, pipar, nelk, safran, kannel, muskaatõied ja -pählid, kalgan, kardemon,
100 g purustatud Marianne komme 1 tl valge veini äädikat 2 dl kuuma keevat vett Täidis: 400 g kohupiimapastat 250 g mascarpone't 1 dl vahukoort 3-4 sl (tuhk)suhkrut 2 tl vanillsuhkrut 3-4 dl vaarikatoormoosi Immutamiseks: 1 dl piima 2 tl vanillsuhkrut Kaunistamiseks: vaarikaid mündilehti/sokolaadi Kata 24 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm seest küpsetuspaberiga. Haki sokolaad ja sega kausis kuivainetega. Lisa munad, hapukoor, õli, purustatud Marianne kommid ja veiniäädikas (viimane lisab tordipõhjale kohevust). Sega ühtlaseks ja lisa kuum vesi. Kalla vormi ja küpseta ahju keskosas 200 kraadi juures 40-60 minutit. Katsu küpsust tikuga
2. Vahusta munavalged tugevaks vahuks, lisa järk-järgult juurde suhkur. 3. Seejärel lisa vahustades juurde munakollased. 4. Sega munavahule juurde omavahel segatud õrnalt jahu ja riivleiva segu. 5. Vala segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küps eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures 5-7 minutit. 6. Võta ahjust välja ja lase jahtuda. 7. Kreemi jaoks sega kohupiimakreem sidrunist riivitud koore ja mahlaga ning suhkruga. 8. Püreesta 80 g sulanuid vaarikaid 20 g suhkruga, aja läbi sõela. Ülejäänud vaarikad jäävad kaunistuseks. 9. Lõika jahtunud biskviidist vormiga välja 6 põhja. 10. Pane biskviit kihiti kokku kohupiimakreemiga, vahele pane vaarikad, pealmiseks kihiks peab jääma biskviit. 11. Kaunista biskviit tervete vaarikate, vaarikakastme ja värske mündiga. 11 3. TÖÖPLAAN 1. Ettevalmistustööd ( 30 minutit )
BRITA KOOK PÕHJAKS VAJAD: · 3 SUURT MUNAKOLLAST ( PARIMA TULEMUSE SAAD TALUMUNADEGA ) · 1 SUUR MUNA · 1 DL SUHKRUT · 150 G VÕID (82%, NÄITEKS VALIO , P RESIDENT , ALMA VÕI SAAREMAA VÕID) · 2,5 DL JAHU (NÄITEKS S UNNUNTAI ) · 1 TL VANILLISUHKRUT · 2 TL KÜPSETUSPULBRIT BESSEEKIHT: · 3 SUURT MUNAVALGET · 1,5 DL (PEENEMATERALIST ) SUHKRUT · 1 DL MANDLILAASTE TÄIDISEKS · 2,5 DL VAHUKOORT · 0,5 DL SUHKRUT · 200 G VAARIKAID VALMISTA ETTE KÜPSETUSPLAAT , KATTES SELLE KÜPSETUSPABERIGA JA MÄÄRIDES VÕIGA . SIIS TULEB KOOK PABERI KÜLJEST PAREMINI LAHTI .E NNE , KUI ASUD MIKSERDAMA , MÕÕDA VALMIS KOGUSED ( SH SEGA JAHU KÜPSETUSPULBRIGA ) NII PÕHJA KUI BESEEKIHI TARVIS .S ULATA VÕI JA JÄTA JAHTUMA . E RALDA KOLMEL MUNAL KOLLASED JA - VALGED .M IKSERDA MUNAKOLLASED , TERVE MUNA JA SUHKUR HELEKOLLASEKS VAHUKS . P EATA MIKSER JA LISA KÄSITSI SEGADES VÕI NING JAHU - KÜPSETUSPULBRI SEGU
külmikusse. 5. Vormi lihasegust umbes 3x8 cm vorstikesed ja torka need küpsetusvarraste otsa. Soojenda grill ja küpseta vardaid 5-6 minutit, üks kord keerates. 6. Jaga lihavardad taldrikutele ja serveeri kohe koos kastmega. Paku juurde sooja pitaleiba. Vaarika mandlivorm Valmistusained 8 muna 2 dl jahu 100 g jahvatatud mandelid 50 g sulatatud võid 2 dl suhkrut 3 dl vahukoort 1 sidruni riivitud koor 500 g vaarikaid (värseid või kümutatud) tuhksuhkrut Valmistusviis 1. Sega kõik ained omavahel kas köögikumbainis või vispliga. 2. Vala võitatud vormi põhja varikaid ja kalla peale taignasegu. 3. Küpseta 190°C ahjus 35 minutit, puista üle tuhksuhkruga. Soovi korral võib serveerida vanillijäätisega.
Valmistamine: 1. Kuumuta kastrulis koor ja suhkur keemiseni. Lisa brandi.Lase keeda 2 minutit. 2. Sega omavahel zhelatiinipulber ja keetud vesi ja lase paisuda 5 minutit. 3. Sulata zelatiin veevannil kuna ta lahustub täielikult. 4. Vala zhelatiinisegu kooresegu hulka ja sega kuni zhelatiin on lahustunud. 5. Määri vormi oliiviliga .Vala segu väiksemasse vormi. 6. Lase külmkapis tarretuda vähemalt 2 tundi. Vaarika coulie 1.Sega vaarikaid koos suhkruga ja marja likööriga. 2.Purusta blenderiga ja suru läbi sõela. Sokolaadi kaunistus 1.Sulata sokolaad eraldi. 2.Valmista küpsetus paberist ümbriku,vala sisse sulatatud sokolaad. 3.Tee joonistus küpsetuspaberile,anna jahtuda ja eemalda paber sokolaadi kujust. Serveerimine: 1.Tõsta PannaCotta vormist välja. 2.Taldrikule tee joonistus kastmega. 3.Pane PannaCotta taldrikule ja kaunista sokolaadi kujuga. 4.Serveerimis temperatuur 5-10C.
tore mängida. Heinatöödel käidi kogu perega. Lapsed pidid riisuma või koorma otsas heina sõtkuma. Paljudel kodustel töödel aitasid lapsed vanemaid. Vaidole meeldis väga lapsena joonistada ning oli huvitatud relvadest. Relvade vastu oli nii suur huvi, et vanemad pidid tellima talle relvadest rääkiva ajakirja. Kodu lähedal oli suur mets ja üle põllu asus jõhvikasoo. Vaido käis tihti jõhvikaid korjamas. Metsas korjas seeni, pohli ja vaarikaid. Lähim järv asus 8 kilomeetri kaugusel. Vaidole meeldis ka ujuda. Järve äärde läks ta siis, kui tahtis kala püüda ja ujuda. Tavaliselt ujus ta ojas, mis asus tunduvalt kodule lähemal. Kuigi seal oli jahedam vesi kui järves. Vaido oli karastatud poiss ning oja külm vesi ei mõjutanud teda ujuma minemast. Õe(minu emaga) ja vennaga sai ja saab ta väga hästi läbi. Pilt tehtud
põlvkonna tsefalosporiinidega Imipeneemile (-laktaam antibiootikum) enam reaktsioone penitsilliini allergikutel Trimetoprim (bakteriostaatiline antibiootikum, mida kasutatakse profülaktikas ning kuseteede infektsioonide raviks) lööve Doksütsükliin fototoksiline lööve Atsetüülsalitsüülhape (ASA) ja NSAID Arahhidoonhappe metabolismis Aspiriinile tundlikud astmaatikud ASA ülitundlikkus: Ravi Toidus Ei tohiks olla: datleid, rosinaid, vaarikaid Röntgenkontrastained sageli urtikaariat ja anafülaksiat Karbamasepiin erütrodermia Neuroleptikumid Paiksed anesteetikumid Tõeline ülitundlikkus lokaalanesteetikumidele harvaesinev, anesteetikum ise võib põhjustada urtikaariat või astmahoo, sagedamini tavaline minestus Lisaained ravimites väga harva anafülaksia põhjuseks I. sulfitid, antioksüdandid II. bensalkooniumkloriid (astma inhalaatorid) III. magusained (aspartaam, sahhariin) peavalu IV. bensüülalkohol
Samuti leidub teda Vahemerega piirnevates maades. Ta elutseb ka mõnedes linnades ning on väga kohanemisvõimeline. Mäger ei maga talveund, vaid jääb osalisse tardunne. ( euroopa imetajad) Toitumine Mäger on kõigesööja, ta sööb usse, taimi putukaid ja nende vastseid. Ta rüüstab herilaste ja kimalaste pesi. Veel sööb ta linnumune, raipeid eriti talvel), uruhiiri, mutte, kahepaikseid jne. Lisaks sööb ta ka taimset toitu: mugulaid, puuvilju, pähkleid, mustikaid, vaarikaid, nisu. Talvel ristikut ja kõrrelisi. Mäger on kevadel ja varasuvel harilikult rohkem lihatoiduline, hilissuvel- ja sügisel sööb enam taimset toitu.( Euroopa imetajad) Järglased Paaritumine toimub enamasti aprillist juunini, üsna tavaline ka juulist septembrini. Paaritumine kestab 15- 60 minutit. Poegimine alates jaanuari keskpaigast, kõrgaeg märtsist aprillini. Suguküpsus saabub isastel 9-18 kuuselt, emastel 1-2 aastaselt. Tiinus kestab 7 nädalat. Pesakonnas on keskmiselt 3
valge plekk kauss veega täidetud jõhvikad sees. Mustikaid korjati peamiselt ravi eesmärgil ning neid säilitati kuivatatult. Murakate säilitamise viis veidi üllatas mind. Nimelt pandi murakat veekindlasse tünni ja uputati rabas laukasse ja hiljem nööriga välja tõmmati. Enim kasutati endistel aegadel metsmaasikaid, jõhvikaid, mustikaid ja pohli,vähem muulukaid, põldmurakaid, lilla-kaid, murakaid, sinikaid, vaarikaid. Puude viljadest söödi toorelt toominga ja pihlaka marju ning metsõunapuu külmunud õunu. Pihlakaid hoiti oksakobaraga talveni, mil marjad läbi külmusid ja magusaks muutusid, siis anti need lastele maiuseks. Veel on teada, et hariliku kukerpuu marju kasutati kapsa hapendamisel ja tammetõrusid kohvilaadse joogi tegemisel. Pähklid olid väga levinud söögi kõrvalpala. Pähklitest tehti kooke ja kasutati jõulude ajal laste jõulumängudes.
valge plekk kauss veega täidetud jõhvikad sees. Mustikaid korjati peamiselt ravi eesmärgil ning neid säilitati kuivatatult. Murakate säilitamise viis veidi üllatas mind. Nimelt pandi murakat veekindlasse tünni ja uputati rabas laukasse ja hiljem nööriga välja tõmmati. Enim kasutati endistel aegadel metsmaasikaid, jõhvikaid, mustikaid ja pohli,vähem muulukaid, põldmurakaid, lilla-kaid, murakaid, sinikaid, vaarikaid. Puude viljadest söödi toorelt toominga ja pihlaka marju ning metsõunapuu külmunud õunu. Pihlakaid hoiti oksakobaraga talveni, mil marjad läbi külmusid ja magusaks muutusid, siis anti need lastele maiuseks. Veel on teada, et hariliku kukerpuu marju kasutati kapsa hapendamisel ja tammetõrusid kohvilaadse joogi tegemisel. Pähklid olid väga levinud söögi kõrvalpala. Pähklitest tehti kooke ja kasutati jõulude ajal laste jõulumängudes.
Sõnad Heljo Mänd Viis Eino Tamberg Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, magama siis jääd, jääd. nutab karujõmm. Kui sa laulad, oled pai, Olen hirmus unine, siis su memm toob maasikaid. mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, mõmm. Kui sa laulad, oled pai, Minu memm läks maasikale, siis su taat toob vaarikaid, minu taat läks vaarikale, summ-summ, summ-summ, kes küll laulaks ää-äh, ää-äh, ütles mesimumm. magama nüüd jää, jää. Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, laulab karujõmm. nutab karujõmm. Ää-äh, ää-äh, magama nüüd jään. Summ-summ, summ-summ, Siis mu memm toob maasikaid, lendab mesimumm
võib lisada ka natuke musti oliive hakkida sisse rohelist sibulat ja tilli maitseks natuke soola ja/või musta pipart Sorts õli. Kõige parem oleks viinamarjaseemneõli (kõige vähem õli maitset), aga loomulikult kõlbab ka tavaline oliivõli. KARL ELMARI : 1. MUSTIKA-VAARIKA KOHUPIIM 250 g kohupiima (pastat) 2 dl mustikajogurtit 2 3 sl suhkrut 1 tl vaniljesuhkrut 1 dl müslit 2 3 dl vaarikaid ja/või mustikaid (värskeid või külmutatud) 2. KODUJUUSTU TOMATIPIRUKAS Põhi: 3 dl nisujahu 100 g võid 1 muna 1 sl külma vett näpuotsatäis soola Täidis: 2 muna 0,5 1 tl soola 5 sl hapukoort 350 g kodujuustu 500 g kirsstomateid 100 g riivitud juustu (soovitavalt mozzarellat) 1 tl punet või basiilikut veidi musta purustatud pipart oliivõli 3. VÄRSKE SALAT 1 pott rohelist salatit 1 pott rukolat
Narva jõest püüti silmu, angerjat ja lõhet, kuid need läksid enamjaolt ekspordiks. Mere kalasaagis oli esikohal räim, lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse palju tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver, pipar, nelk, safran, kannel, muskaatõied ja -pählid, kalgan, kardemon, paradiisitera, nelgipipar,
Koostis: pastöriseeritud piim, suhkur, vaarikalisand (vaarikad, suhkur, vesi, modifitseeritud tärklis, happesuse regulaator naatriumtsitraadid, peedimahla kontsentraat, lõhna- ja maitseained), lõssipulber, rõõsk koor 2,8%, modifitseeritud maisitärklis, zelatiin, paksendaja pektiin, juuretis (sisaldab lisaks jogurtibakteritele ka probiootilisi piimahappebaktereid: Lactobacillus acidophilus, Bifidobacterium, Lactobacillus paracasei). Toode sisaldab 7,7% vaarikaid. Koorene jogurt virsikutega 4% 18 Koostis: pastöriseeritud piim, suhkur, virsikulisand (virsikud, suhkur, modifitseeritud tärklis, lõhna- ja maitseaine, paksendaja pektiin, porgandi kontsentraat, happesuse regulaatorid: sidrunhape, kaltsiumtsitraadid, naatriumtsitraadid), lõssipulber, rõõsk koor 2,8%, modifitseeritud maisitärklis,
Mai ja juuni on jooksuaeg. Karud sigivad üle kahe aasta. Järeltulijaid on reeglina 2-3, harva 4 ja üliharva 5. Karupojad on sündides 300 g ning sünnib magava ema nisa küljes – täiesti kaitstud. Toitumine Kõigetoiduline Mida põhjapoolsem karu, seda lihatoidulisem on. Eesti karu on pigem taimetoitlane. 8 Eesti karu sööb marju (pohli, jõhvikaid, pihlakaid, vaarikaid) ja rohelisi taimi – olenevalt aastaajast ning ka meest. Võib lõhkuda ka sipelgapesi. Suvel sööb raipeid – mida rohkem haiseb, seda parem on. Kui ta murrab ühe looma, siis ta matab selle sambla alla ning kui maetud loom on omandanud haisu, siis alles sööb. Suvel (hilissuvel) tulevad karud põldudele kaera ja nisu sööma. Suvekuudel sööb põdravasikaid. Kevadel ka täiskasvanud põtru. Levik
6 2.3 Harilik vaarikas (Rubus idaeus) Vaarikas on kõigile tuntud taim. Põhjuseks on tema maitsvad marjad. Ilmselt ei leidu inimest, kellele need vastumeelsed oleksid. Kuid vaarikamarjad pole vaid hea suutäis, need on ka väga kasulikud. Marjades on leitud palju erinevaid happeid, suhkruid, vitamiine, kauni vaarikapunase värvi annavad kokku mitmed erinevad värvained. Vaarikaid on juba väga ammusest ajast kasutatud ravimina. Kõige kasulikumad on vaarikad kohe värskelt süües, kuid neid saab tarbida kogu aasta jooksul. Selleks tuleb korjatud vaarikad laotada paariks päevaks päikse kätte närbuma. Seejärel kuivatatakse nad 40...45 °C juures. Samuti on ju laialt tuntud vaarikatest valmistatud hoidised. Ka kõigil keedistel, mahladel, kompottidel ja siirupitel on raviv ja tervist tugevdav toime. Kuid ravimina ei kasutata ainult vaarikapõõsa marju
Kuumaasikas on ebamäärane mõiste, pm algsena oli metsmaasika taasviljuv vorm ehk metsmaasikas mille kõik külgvõrsed on õisikuraod. Kuumaasikatel ei tulevõsundeid vaid ainult õied. Peale maasikate on metsas veel vaarikad: Vaarikale lähedane mari on rabamurakas ( sama pere) ette heidetakse suured seemned. Tal on omane võime järgi valmida. Soo ehk mesimurakas (ka sama perek) isegi kasvatatakse aias. Ta on väike rohttaim, roosade õitegaj a kujul tmeenutab vaarikaid. Maitselt väga head. Kasvab madal/siirdesoo aladel. Põldmari, seda paljud jällegi ei söö. Nimetus on selline,sest tartased panid talle nime. Loode ja põhjaeesti taim. Põldmarja moosid,värgid on petukaup, tegemist on pampliga ehk põõsakmurakaga, kuhu kuulub sadu pisiliike. Kitsemurakas/ seavabarn(seavaarikas) parima maitsega just ei ole, täiesti söödav aga põldmari ikka parem. Kasvab metsas, kõrge nagu vaarikas,marjad nagu põldmarjad,sinised.
sisamas teadis et seda ta ei tee. Aliide hakkas põletama Martini vanu ajalehti, raamatuid ja muid pabereid. Ta läks pööningule ja otsis seal ka asju mida hävitada. Ta leidis õmblusmasina Singer seest kMartini tubakakoti mille sees oli kulda ja Ingli pross, mis oli vallamaja keldrist kaduma läinud. Aliide arust polnud Martin seal keldris viibinud. Järgmisel päeval läks Aliide rattaga sohu ja viskas kotikese sinna. 1992 Lääne-Eesti Zara puhastas vaarikaid. Aliide tegi vaarikamoosi. Zarat ikka huvitas miks oli uksele kirjutattud tibla ja miks loobiti maja kividega. Aliide pakkus Zarale võimalikke põhjuseid. Zarat häiris Aliide rahulikkus. Zara mõtles, et saab Aliidega vähemalt igapäevastest asjadest näiteks toodete hindadest rääkida, kuid Aliide oli ikka liiga rahulik. Zara mõtles jälle et Pasa on teel siis ja teda ei takista miski. Zaral tuli meelde , et ta taskus on foto
· Pikemaajaliseks säilitamiseks ja transpordiks korjatakse enne täisküpsust. · Korjatud marju ei tohi jätta päikese kätte. · Tuleb paigutada kohe hoidlasse. · Tänu intensiivsele hingamisele on vaarikad ühed kiireminiriknevad marjakultuurid. · Lühemat aega saab säilitada õhurikkas ruumis (temperatuur 12°C, õhuniiskus 75%). · Pikemat aega (7 8 kuud) on võimalik vaarikaid hoida külmutatult. · Hästi säilivad vaarika naturaalne maitse, aroom ja toiteväärtus. · Vaarika vilju tarbitakse laialdaselt nii toorelt kui töödeldult. Nendega kaunistatakse: - puuviljasalateid, - torte, - kooke. Viljadest valmistatakse: - toor- ja keedumoosi, - kompotte, - zeleed, - siirupit,
- koheseks kaubastamiseks või - ööpäevaseks säilitamiseks. Enne täisküpsust korjatakse: - pikemaajaliseks säilitamiseks ja - transpordiks. Korjatud marju ei tohi jätta päikese kätte. Tuleb paigutada kohe hoidlasse. Tänu intensiivsele hingamisele on vaarikad ühed kiireminiriknevad marjakultuurid. Lühemat aega saab säilitada õhurikkas ruumis (temperatuur 12°C, õhuniiskus 75%). Pikemat aega (7 8 kuud) on võimalik vaarikaid hoida külmutatult. Hästi säilivad vaarika: - naturaalne maitse, - aroom ja - toiteväärtus. Vaarika vilju tarbitakse laialdaselt: - toorelt, - töödeldult. Nendega kaunistatakse: - puuviljasalateid, - torte, - kooke. Viljadest valmistatakse: - toor- ja keedumoosi, - kompotte, - zeleed, - siirupit, - mahla,
· Gueuze lambic- saadakse juba säilitatud lambic´u segamisel värskega. Maitselt on teravapoolsed, veinisarnased. Tuntumad lambic´ud on: Linemans faro, Framboise, Gueuze, Kriek Lambic. · Faro- on tavalise lambic´u magusam ja väiksema alkoholisisaldusega variant. · Kriek- on lambic, millesse valmistamise ajal segatakse purustatud kirsse. · Framboise- on lambic, millesse valmistamise ajal on segatud purustatud vaarikaid. Õlleklaaside mõõdud: · 22,72 cl ( 7-8 oz) nips · 28,40 cl ( 10 oz) half pint · 56,80 cl ( 20 oz) pint BRÄNDI Ajalugu Tänasega võib tõdeda, täpset selgust selles, kes ja millal piirituseajamise välja mõtles - ei ole. Üheltpoolt arvatakse esmaavastajateks olevat vanad roomlased, teisalt jällegi Aleksandrias elanud alkeemikud.On ka kolmas versioon. Nimelt iirlased arvavad, et selle ettvõtmise eestvedajaks oli ei
NAISED Kuidas? NIKOLAI Ei, vabandust. Ma läksin segi. Teate, need teie parfüümid. NAISED Et ülesanne siis? NIKOLAI Lähete lihtsalt pildile, metsa marjule. NAISED Palju korjama peab? NIKOLAI Pole oluline, olge lihtsalt olemas. 75 NAISED Ei, mina tahaks küll võistlust. NIKOLAI No hea küll. Kuid võistlemine pole oluline, tähtis on osavõtt. NAISED Korjame lihtsalt vaarikaid? NIKOLAI Ja ongi kõik. NAISED Kas teie vaatlete meid ka kuskilt? NIKOLAI Ikka vaatleme. NAISED Et kuidas me oleme, ja kas on hästi? NIKOLAI Muidugi, seda me just tahamegi näha. Ongi kõik, jah. Ja tasuks saate tuusiku Musta mere äärde. NAISED Tore. Lähme kohe! NIKOLAI Kuid kui tulevad, saate aru, mingid relvadega mehed teie juurde, siis ärge kartke. NAISED Mis neist ikka karta? NIKOLAI No ja kui hakkavad midagi rääkima, et nii ja naa, siis ärge seda... karta pole vaja. NAISED
Rasv kerkib veele, kust see kulbiga teise nõusse tõstetakse. Teine tähtsam toiduaine on liha, mida süüakse keedetult, toorelt, külmutatult, kuivatatult ja suitsutatult. Süüakse põhjapõdra, põdra, orava, jänese ja karu, aga ka pardi, hane, tedre, laanepüü jt loomade ning lindude liha. Pärast põhjapõdra tapmist juuakse tema verd. Taimetoitudest söövad handid marju ja jahust valmistatud toite. Marjadest süüakse rabamurakaid, mustikaid, pohli, jõhvikaid, sinikaid, vaarikaid, metsikuid mustsõstraid ja toomingamarju. Tänapäeval keedavad handid mustikatest, sinikatest, mustsõstardest ja vaarikatest moosi. 4 Suve lõpul ja sügisel süüakse seedripähkleid. Seeni handid varem ei söönud. Tänapäeval on neid venelaste eeskujul hakatud vähesel määral sööma. Enamasti korjatakse puravikke, mis kuivatatakse või praetakse.
Ploomidest kuivatataks peamiselt suurema suhkrusisaldusega ja kergesti eralduva kiviga ungari ploomi (must ploom). Vähem kuivatatakse teisi ploome ja kirsse. Võivad olla suitsutatud ja suitsutamata. Viinamarjadest kuivatatakse õhema koorega, suurema suhkrusisaldusega ja tavaliselt ilma seemneteta kuivatussorte. Kasutatakse erinevaid töötlemisviise. Kuivatatud viinamarju nimetatakse rosinateks. Jagunevad seemneteta ja seemnetega rosinateks. Marjadest kuivatatakse musti sõstraid, vaarikaid, maasikaid, mustikaid ja põldmarju. Lõunaviljadest kuivatatakse banaane, datleid, viigimarju, papaiat jt. Kuivatatud puuvilju ja marju kasutatakse segude kuivkompottide valmistamiseks. Kuivatatud puuviljade ja marjade vigadeks on käärimise tunnused, hallitus, nakatumine kahjuritest, mädanenud ja kõrbenud viljade ning liiva esinemine. 6.7. Puuvilja-marjakonservid Kompotte valmistatakse tervetest või tükeldatud puuviljadest, marjadest ja tükeldatud rabarberist
.. . Tere, ... . Kuidas ...? Mina elan ... . Ma tulen ... . Postiljon võtab ... . · Kordamisel jutustavad lapsed paaris üksteisele loo, õpetaja aitab leida vajalikke sõnu ja suunab küsimustega. 83 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 24. MARJUL Kuulamine Ema ja lapsed lähevad metsa marju korjama. Emal on korv. Poisil on ämber. Tüdrukul on kruus. Kõik korjavad marju. Ema korjab vaarikaid. Ta paneb vaarikad korvi. Poiss korjab maasikaid. Ta paneb maasikad ämbrisse. Tüdruk korjab mustikaid. Ta paneb mustikad kruusi. Ema ja lapsed lähevad koju. Emal on korvis vaarikad. Poisil on ämbris maasikad. Tüdrukul on kruusis maasikad. Kõnelemine Õpetaja esitab abistavaid küsimusi ja alustab lauseid, mida lapsed lõpetavad. Mida lähevad ema ja lapsed tegema? Mis on emal/poisil/tüdrukul käes? Kuhu paneb ema vaarikad? Ema paneb vaarikad ... . Poiss paneb ... . Mis on kruusis
mereleindude mune. Mune söödi peamiselt keedetult, tehti ka munaputru. Munaroog oli vanadel aegadel pühaderoog. Seda valmistati perekonnapidudeks, pühapäeviti või külaliste kostitamiseks. Metsast korjati metsamarju, seeni ja pähkleid. Metsast saadi ka metsmesilaste mett. 19. sajandil hakati talude juurde rajama puuviljaaedu. Kasvatati õunu, pirne, kirsse, ploome, kreeke, sõstraid, tikreid. Hiljem hakati kasvatama aedmaasikaid ja -vaarikaid. Marju söödi värskelt, piimaga või meega. Kui suhkur muutus maarahvale kättesaadavaks, hakati marju keetma. Jookidest on vanimad: mõdu, kali, õlu, kase- ja vahtramahl. 279 Hiljem hakati jooma taimeteesid. Paljud eesti toidud on tuntud kõikjal Eestis. Need on valmistatud samamoodi või väikeste erinevustega.
palju taldrikuid ja lusikaid. Mida sina peol külalistele pakuksid? Kahvleid. Kringleid ja pirukaid. Maasikaid, vaarikaid, Mida lehm ja kits peale külaliste äraminekut mustikaid. tegid? Läksid magama. Mida nad siis tunda võisid? Aga millest mõelda võisid? Rõõmu. Et küll oli tore Jutusta nüüd sina loomadele lehma ja kitse pidu. 3. Iseseisev lugu. Räägi kõigest sellest, mida loomad
annaabi.ee 
