Prantsusmaa riiklik korraldus ja majanduskriisi mõju prantsusmaale (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

ppt

Suurbritannia ja Prantsusmaa

Suurbritannia ja Prantsusmaa Jan Kristian Mõtsnik Suurbritannia kaotatud edumaa Peale I maailmasõda polnud enam Prantsusmaa juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitasid tööpuudus ja sõjavõlg USA-le. Suurbritannia oli tööstusriik, väljaveoartikliteks olid riie, masinad ja kivisüsi. Sisse toodi toitu ja tööstusele vajalikku toorainet. Nagu ka varasematel aegadel, siis peale sõda valitses Suurbritannia majanduses väikeettevõtlus, kus tehnika oli aga vananenud. Olukorda halvendas veel see, et söe energiaallikana kasutus muutus liiga kalliks. 1920

Ajalugu

3

docx

Ajaloo kontspekt: peatükid 3 - 5

Hirmuvalitsemine oli ka fasistide ning natsionaalsotsialistide kõige meelepärasem riigijuhtimise viis. Kuid nende lipukirjaks oli mitte ühe ühikonnaklassi, vaid kogu rahvuse ülistamine. Vaenlasteks, kelle süül on nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, kes võõrriikide ees lömitasid, teised rahvused ning kommunistid. Selleks, et saavutada majanduslik õitseng tuli vaenlased hävitada. 3.Inglismaa, Prantsusmaa, USA sise-ja välispoliitika 20-30 aastail. Inglismaa 1920. aastate teisel poolel algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Kõikidest hädadest hoolimata mõjutas kriis Suurbritanniat siiski vähem kui paljusid teisi maid. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel

Ajalugu

3

rtf

Rahvusvaheline olukord 1918-1939

I Maailmasõda * 1914-1918 Antantid (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antantid võitsid ning otsustasid Euroopa üle. Saksamaa pidi kaotuse tõttu hakkama reparatsiooni Inglismaale ja Prantsusmaale maksma. Hispaania kodusõda * 1936-1939 Sõda tekkis, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad, millega sõjaväelased ei olnud rahul. Vabariiklased (toetasid: Nõukoguderiik) ning Sõjaväelased (juht: Franco, toetajad: Saksamaa, Itaalia ja Portugal). Vabariiklased kaotasid ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Versaille leping * 1. Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest. 2. Saksamaal ei tohtinud olla ka sõjamasinaid. 3

Ajalugu

7

pptx

Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel

võitlus kommunismiohu vastu. Inglismaa püüdis takistada Saksamaa tugevnemist, kuid samas nähti Saksamaas ka tasakaalustavat jõudu, kuna juhtrolli Euroopas püüdis etendada Prantsusmaa. 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkuleppe, mille alusel lubati Saksamaa taas oma sõjalaevastikku üles ehitada. 1930. aastate II poolel seisis Inglismaa vastu kasvavale natsismiohule ning püüdis diplomaatiliste vahenditega II maailmasõda ära hoida.  Prantsusmaa majanduselu Tänu võidule I maailmasõjas suurenesid Prantsusmaa koloniaalvaldused; majandust aitasid edendada reparatsioonimaksud ning sakslastelt äravõetud Elsass-Lotringi piirkond. Varasemast põllumajandusmaast kujunes võimas tööstusriik.  Prantsusmaa sisepoliitika Prantsusmaa oli presidentaalne (III)vabariik . Poliitilises elus domineerisid 1930. aastate keskpaigani paremerakondade valitsused. Koalitsioonivalitsused aga vahetusid kiiresti.

20. sajand maailmas

4

odt

Ajaloo Kontrolltööks valmistumine nr. 2 9.klass

Sufrazettid Naisõiguslased, tänu kelle survele said valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised ja tänu kellele kaotati naistele seatud vanusepiirang (30. eluaastat) valimistele kümme aastat pärast selle kehtestamist. Suurbritannia ja Prantsusmaa Areng Suurbritannia Majanduses toimus väike ettevõtlus, kuid tehnika oli vananenud. Söe kasutamine energia allikana muutus liiga kulukaks, mis oli suureks kahjuks Suurbritanniale, kes tegeles söe kaevandamise ja müügiga. Vähendati kaevurite palkasid ja sulgeti kaevandusi, mis põhjustas kaevurite streike, mis aga valitsuse poolt alla suruti. · Toimis põhiseaduslik monarhia. · Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid

Ajalugu

2

docx

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

aastatest vabariik. Prantslased ei saanud küll kiidelda sama pika demokraatia ajalooga nagu inglased, kuid ka Prantsusmaal oli demokraatlik kord üsna tugev. Võit Esimeses maailmasõjas tugevdas paljude prantslaste usku demokraatiasse. Teade krahhist, mis tabas New Yorgi fondibörsi 1929. aasta sügisel, ei tekitanud Prantsusmaal esialgu erilist ärevust. Prantslastele tundus, et nende heaolu ei ohusta miski, kuid järgmise aasta lõpul laienes kriis ka sinnani. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. Aastal 1934 korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. 1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Venemaal

Ajalugu

3

rtf

Ajalugu

Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis

10.klassi ajalugu

4

doc

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

maailmavalitsejaks. Siseriiklikult oli eesmärk luua uus kord, mis tähendas demokraatia, juutluse, kommunismi ja teiste "õõnestavate tegurite" kõrvaldamist ja sakslaste rassi puhtuse saavutamist. Näiteks keelati abielluda teiste rahvuste esindajatega, jälgiti, et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu. Nii võttis riik endale õiguse sekkuda inimeste eraellu. Majanduskriisi püüdis Hitler ületada majandusliku riikliku juhtimisega. See tähendab, et kõigil oli üks eesmärk- tõsta riigi sõjalist võimsust. Demokraatia säilis aga Suurbritannias ja Prantsusmaal. Suurbritannias toimis põhiseaduslik monarhia, demokraatial oli pikk ajalugu. Sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal. Ka majanduskriis ei olnud Suurbritannias nii terav kui teistes riikides. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinnalangus

Ajalugu

Kommentaarid (0)