UNESCO UNESCO ehk Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon on üks ÜRO 16. eriorganisatsioonist. UNESCO on ÜRO süsteemis ainulaadne oma rahvuslike komisjonide võrgustiku poolest. UNESCO panustab rahu tagamisse ja inimarengusse globaliseeruvas maailmas hariduse, teaduse, kultuuri ja kommunikatsiooni vahendite abil. UNESCO põhikiri kirjutati 37 riigi poolt alla Londonis 16. novembril 1945 ning jõustus pärast selle ratifitseerimist 20 riigis 4. novembril 1946. Esimeseks peadirektoriks sai Julian Huxley (Inglismaa), praegu on selleks Irina Bokova (Bulgaaria). 1 Praeguseks koosneb UNESCO 195 liikmesriigist ja 8 assotsieerunud liikmest
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Deivy Jõesaar EESTI MUINSUSKAITSE AJALUGU Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Nele Rent Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 15. 18. sajand..................................................................3 19. 20. sajand..................................................................4 21. sajand........................................................
Tallinna Tehnika Ülikolli Kuressaare Kolledz Tallinna Vanalinn Maila Rumessen 2013 1. Tekkelugu, ajalugu Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutusele võtuga Toompea künkale linnuse. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt
..............................................................................................................4 1.1. Mis on kultuuriturism?...........................................................................................4 1.2. Kultuuriturismi tüübid............................................................................................5 1.3. Kultuurituristide tüübid..........................................................................................5 1.4. UNESCO Balti kultuuriturismi strateegia..............................................................6 2. Kultuuriturism erinevate kultuuride näitel....................................................................8 2.1. Amisid.....................................................................................................................8 2.2. Kihnlased................................................................................................................9 2.3. Mijikenda hõim.
Niguliste ja Harju tänava vahelises kvartaliosas ning hõlmab 1,5 ha suurust maa-ala. Täpsemalt on tegu Harju tn 32, 34, 36, 38, 40/42, 40a, 44 ja Harju tn 46/ Rüütli tn 15 ning Rüütli tn 7 asuvatel kruntidel haljasala taastamist ja mälestusmärgi rajamisest. Joonis 2. Asupaiga skeem Vanalinna suhtes. Haljasala asub Rüütli, Niguliste ja Harju tänava vahel Joonis 1. Asupaiga skeem Tallinna suhtes. Halajsala asub Vanalinnas Harju tänava ääres Haljastuse poolt: ainukordne võimalus 3 2006. aastal soovis abilinnapea Olga Sõtnik väga, et Harju tänava haljasala muudetaks kiiresti esinduslikuks haljasalaks, kus igaühel oleks midagi teha. Peaasi, et varemed, mida ta linna häbiplekiks nimetas, kaoks (Otti 2006).
Nii on uues mõistes kultuuriturismi sihtkohad nihkunud järjest kaugemale - Aafrika sisemaale, Lõuna- Ameerika indiaani hõimude juurde, Himaalaja kõrgmäestikku. Põhja-Euroopas on kultuuriturismi üks sihtpunkte saamid, meil Eestis setod. UNESCO kultuuriprogrammi prioriteet on inimkonna kultuurilise mitmekesisuse kaitse ja seetõttu on koostatud nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO Maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised. UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimekirjas on Kihnu kultuur ja Eesti laulupeod. http://portal.unesco.org/culture/en/ev.php- URL_ID=34325&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html Füüsilise (arhitektuurilise) kultuuripärandi nimekiri on maailmas väga auväärne ning Tallinna vanalinna sinna hulka arvamine oli Eestile suur saavutus. Alates 2005. aastast kuulub UNESCO
3. KULTUUR JA INIMASUSTUS Peruu – see on eeskätt ülimalt põneva ajaloo ja rohkete kultuurimälestiste maa. Just tänapäeva Peruu territooriumil asub inkade kuulus linn Machu Picchu, mis tõenäoliselt rajati 15. sajandil ja on kaasajani hästi säilinud. Machu Picchu, kus on säilinud enam kui 200 hoonet, on inkade kultuuri tuntuim mälestis. See enam kui 2400 m kõrgusel merepinnast asuv asula kuulub juba 1983. aastast ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Ent lisaks nimetatud asulale on Peruus hulgaliselt teisigi vaatamisväärsusi, mis on seotud Peruu põliselanike, indiaanlastega. Peruus on ka tänapäeval võimalik kogeda ehedat indiaanikultuuri, sest selle maa rahvastikust on enam kui 30% indiaanlased ja peaaegu 50% indiaanlaste ja valgete segaverelised järeltulijad. Selle riigi mõnedes piirkondades elavad indiaanlased ka kaasajal üsna sarnaselt sellele, kuidas nad elasid mitu sajandit tagasi
............ 13 6.3Tallinn hansalinnana..................................................................................... 14 6.4Kaitseehitised............................................................................................... 14 6.5Tallinna all-linn.............................................................................................. 15 6.6Vaatamisväärsused...................................................................................... 16 6.7Tallinna vanalinn muinsuskaitsealana..........................................................16 7Kasutatud kirjandus............................................................................................ 17 8Lisad................................................................................................................... 18 8.1Piltide loetelu................................................................................................ 18
koostatud „Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves” 1879- Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1886- veemõõtmine Emajõel, KK seire *1910-rajati Artur Toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis.Vaika linnukaitseala. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon *1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1933-hakkas ilmuma LUSi ajakiri eesti loodus *1935-võeti vastu esimene eetsi looduskaitse seadus,mil asus tööle ka esimene riigi looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste ning loodi Riigiparkide Valitsus. 1938-teine looduskaitseseadus 1947- moodustati 7 jahikeeluala, vigala, matsalu, vilsandi jne. *1955- Looduskaitse komisjon, mida juhtis E.Kumani. 1957-võeti vastu esimene looduskaitse seadus toonas Nkogude liidus. *1957- tähistati 1
................................. 13 7.1. Mälestusmärgid.......................................................................................................................... 13 7.2. Pilt kosmosest ............................................................................................................................ 13 7.3. Margid ........................................................................................................................................ 13 7.4. UNESCO maailma mälu register ................................................................................................. 13 8. Meenutused ...................................................................................................................................... 14 8.1. Kommentaarid filmidest ,,Balti loorberid" ja ,,Balti tee" ............................................................ 14 8.2. Ester Pae meenutus ...................................................................
................................................................................. 13 7.1. Mälestusmärgid.......................................................................................................... 13 7.2. Pilt kosmosest............................................................................................................. 13 7.3. Margid ........................................................................................................................ 14 7.4. UNESCO maailma mälu register................................................................................ 14 8. Meenutused...................................................................................................................... 14 8.1. Kommentaarid filmidest ,,Balti loorberid" ja ,,Balti tee"................................................. 14 8.2. Ester Pae meenutus................................................................................................... 14 Kokkuvõte..
rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. _ 1947. aastal moodustati Ministrite Nõukogu määrusega 7 jahikeelupiirkonda (Vigala, Matsalu, Vilsandi, Kursi- Kärevere, Tudulinna, Kuressaare lahed, Voorema järved) _ 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari); _ Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs _ 1950. aastal asutati Puhtu zooloogilis-botaaniline keeluala, mis kuni looduskaitseseaduse kehtestamiseni allus ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudile; _ 1954 asutati Ministrite Nõukogu määrusega Matsalu ornitoloogiline ja jahiteaduslik õppe-katsemajand Põllumajandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia alluvuses. _1955
.........................................................20 Sangaste mõis ........................................................................................................................21 Kokkuvõte .................................................................................................................................24 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................25 Piltide ja jooniste register..........................................................................................................29 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Eesti arhitektuuriajalugu 10 näite abil. Püüdsin näideteks leida nii ikoonilisi kui ka vähetuntud ehitisi. Ülesanne oli leida need näited eri
ööelu. 2. Varssav 15 Poola pealinn Varssav ehitati praktiliselt uuesti üles peale Teist maailmasõda. Varssavi linna iseloomustab ärikeskuse atmosfäär, kus asuvad mitmed pilvelõhkujad. Linna siluetil domineerib aga endiselt Teaduse ja kultuuri palee ehk Stalini palee. Varssav on maailm iseendas koos Ida-Euroopa maitsega. Linnas asub imeilus vanalinn, kuningaloss ja kuningalossi väljak, Chopini muuseum ning endine Juudi geto. Varssav on olnud Poola pealinn 16. sajandist. Seni on ta olnud kõige kiiremini arenev Poola linn. Linna rahvaarv on umbes 1,71 miljonit ning kuna see on mõjuvõimas majandus-ja kultuurikeskus meelitab linn inimesi üle kogu maa, kes otsivad paremat haridust, tööd ja võimalusi. Mõnede andmete kohaselt kolib linna 18 uut inimest päevas.
hulga poolest rikkaimaks piirkonnaks. Suuri kivikülve esineb näiteks Juminda poolsaarel ja Käsmu poolsaarel. Käsmu kivikülv katab pea 400 ha suuruse maa-ala. Suurimad hiidrahnud on Juminda poolsaarel paiknev Majakivi ning Turbuneeme külas asub Painuva hiidrahn (Suuroja 2011). Üheks maastikurajooni olulisemaks loodusväärtuseks on Põhja-Eesti klint, mis kulgeb mööda Põhja-Eesti rannikut ning paljandub katkendlikult. Selle eripalgelisuse tõttu on seda püütud esitada ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kuigi nimekirja lisamine ebaõnnestus, on loodud mitmeid kaitsealasid, mille eesmärk on seda looduspärandi osa kaitsta ja säilitada (Kink 2006). Näiteks Jõelähtme vallas asuvale Ülgase looduskaitsealale jääb Ülgase pank, mille kõrgem osa - Hõbemägi - on iidne ohverdamispaik ja mille alumises osas võib leida Eesti esimese fosforiidikaevanduse säilinud käigud. Käikude suudmeid katab pankmets ning käikudes on nahkhiirte talvituspaik
mis esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Muinsuskaitseameti põhiülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riikliku järelvalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, kultuurimälestiste riikliku registri pidamine ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine ja lubade väljastamine. Muinsuskaitseamet väljastab tegevuslubasid, mis annavad õiguse mälestise konserveerimise, restaureerimise ja remondi projekte ning muinsuskaitse eritingimusi koostada, muinsuskaitselist järelevalvet teostada ning mälestist konserveerida, restaureerida ja remontida. Muinsuskaitseameti projektdokumentide arhiiv, mis asub Tallinnas Pikk 2 III korrusel, on moodustunud kultuurimälestiste kaitset, haldamist, uurimist, konserveerimist, restaureerimist ja rekonstrueerimist käsitlevatest dokumentidest, mis kätkevad endas ajaloolisi õiendeid, uurimusi, eritingimusi, tööjooniseid, asendiplaane jne. Arhiivimaterjalide
vahel sõlmitud mittekallaletungilepingule ja Balti riikide okupeerimise ja annekteerimiseni viinud MRP salaprotokollidele. Neile sündmustele oligi loomulikuks jätkuks „Balti kett“ . See erakordne inimkett äratas maailma tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide iseseisvustaotluse teadvustamisele. Impeeriumid mõistsid, et maailma sümpaatia kuulus Balti riikide rahvaste vabaduspüüetele. „Balti ketti jäädvustavad filmid, fotod, helisalvestised ja üleskutsed on kantud ka UNESCO maailma mälu dokumendipärandi nimekirja“ ( Vikipedia, Baltikett 20). Balti keti sõnum oli, et Balti riigid ei ole oma alandusi unustanud ega sellega leppinud. 1.2. Balti keti järel toimunu Sain teada, et 12.11.1989. kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu Eesti liitmise NSV Liidu koosseisu 1940 aastal õigustühiseks. 24.12.1989. mõistis NSV Liidu rahvasaadikute kongress MRP salaprotokollid õigustühiseks ja kehtetuteks allkirjastamise hetkest. 06.09.1991
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Merlin Langebraun ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON Referaat Prof. H. Koitel Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Ühinenud rahvaste organisatsioon (ÜRO). Käesoleva töö eesmärgiks on tutvuda ühe maailma tähtsaima ja suurima organisatsiooniga. Eesmärgiks on anda ülevaade ÜRO struktuuri ja peamiste ülesannete kohta ning lühidalt tutvustada Eesti osalust. "Meie, ühinenud rahvad, olles otsustanud päästa järeltulevad põlved sõjaviletsustest, mis on kaks korda meie elu kestel toonud inimkonnale kirjeldamatut muret; taas kinnitada usku inimese põhiõigustesse, tema väärikusse ja väärtusse, meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse ning suur- ja väikerahvaste õiguste võrdsusse; luua tingimused, milles võivad püsida õiglus ning lugupidamine lepinguist ja muudest rahvusvahelise õiguse allikaist tulenevate kohustust
Kreeka turismipiirkonnad on tasapisi muutunud (nagu kogu maailma kuurortid) ühenäoliseks, kus kohaliku elu omapära jääb aina vähemaks. Kuid Kreeka saared ja rannik on piisavalt eraldatud, et sinna sattunud turist kohaliku eluga end kurssi saaks viia. Kolm olulisimat vaatamisväärsust Kreekas on: · Ateena Akropol Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol ning kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse (vt ka joonis 30) · Delfi oraakel vanakreeka pühamu Delfis Joonis 30: Parthenon - Ateena Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed Akropolil asuv jumalanna Athena tempel, mis on üks populaarsemaid käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas vaatamisväärsusi kogu Kreekas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid
ehitamist; o mikrokäsitlused – võtavad aluseks ühe hulga RO-sid ja püüavad leida mingisugust seaduspära, miks just need olid esimesed: Reuter – leiab, et tekkisid 3 erinevat RO-de liiki: RV jõgede komisjonid – esimene neist kutsuti kokku 1821 Elbe jõe komisjon; Reini jõe oma 1831, Pariisi kongressil kutsuti kokku 1856 Doonau komisjon ja see toimib tänase päevani; tehnoloogia aspekt sama mis Archeril koloniaalküsimuste lahendamine oli üheks aluseks tänapäevastele ROdele; rõhutatakse järjekordselt Berliini konverentsi, kus põhiküsimuseks oli, kellele anda Kongo (maailma lõplik ärajagamine) Rahvasteliiga – sai alguse Viini kongressist ja rajati Versailles’
Kapitali omamine. Pere osatähtsuse vähenemine ja väärtuskriis. 4. Infoühiskond - Info kättesaadavuse & tähtsuse kasv, Kommunikatsioonivahendite areng(satelliit- ja kaabeltelevisioon, moobiiltelefonid, Internet). Ettevõtete tegelemine innovatsiooniga. 5. Teadmusühiskond - Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine ning on kaasatud tootmisportsessi. Paindlikum, vabam ja loovam töökorraldus. Uute ohtude tekkimine. Hea haridus ja info efektiivne kasutamine. Teadusepõhine teenuse- ja tootearendus. Väikepere. Demokraatlik. 3.1 Heaoluriik - kasutab riigieelarve vahendeid sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Ressursside ümberjagamine.(LK14 skeem) Võimalik mõõta kahel moel. 1. Keskmiselt pool eelarvest. (Palju kulub SKPst sotsiaalpoliitikale). Heaks näitajaks umbes kolmandik. 2. SKP - Riigis teatud perioodi jooksul toodetud kõik kaubad. Tunnused(LK 14) a. Riik sekkub majandusse b. Sotsiaalne õiglus c
rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aasta juunis avas UNESCO peadirektor Federico Mayor Tallinnas Raekoja külge kinnitatud sellekohase mälestustahvli. UNESCO maailmapärandi nimistu: http://et.wikipedia.org/wiki/UNESCO_maailmap %C3%A4randi_nimistu Esindamata Rahvaste Organisatsioon (ERO) on valitsusväline rahvusvaheline organisatsioon,
5. Aklimatiseerumine vältida konkurentide, haiguste sissetoomist 6. Bioloogilised meetodid taimekaitses nt lepatriinu lehetäide tõrjeks 7. Repellendid loomade, lindude hirmutamiseks nt hernehirmutis 8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine veterinaarteenistus 9. Fotojaht 10. Loomaaiad Punane raamat : Algatus tuli Sveitsi Rahvusvaheliselt Looduse ja Looduvarade Kaitse Loodult juba 1949.a, mil loodi komisjon, mis hakkas koguma üle maailma teavet väljasuremisohus olevate haruldaste taime ja loomaliikide kohta. 1966 ilmusid esimesed raamatud. Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta levik, uurituse aste, seisund jne. Punasel raamatul pole seadusandlikku jõudu. Maastikukaitse Maastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel.
saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus.
Rocca Al Mare kool Humanitaarainete õppetool BELGIA Hanna Parman 9b klass Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................... 3 Üldandmed ........................................................................................... 5 Ajalugu ................................................................................................ 6 Majandus ............................................................................................. 8 Poliitiline süsteem ................................................................................... 10 Sümboolika .......................................................................................... 11 Loodus ................................................................................................. 12 Rahvastik ............................................................................................. 15 Relvajõud ............
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja
?, Ungari) Skandinaavia: eriline ja eksootiline kuid liiga kallis ning suvi lühikene Euroopa perifeeria (väike)riigid, sh Eesti Vaatamisväärsused 1. LääneEuroopa a. Iirimaa Boyne'i oru kalme, kaljurannik Dingle'i lahe ääres Slea Headsis b. Suurbritannia London (Big Ben, Buckingham Palace, Tower Bridge), Hiiglaste tee PõhjaIirimaal, Edinburghi vanalinn, Bath, Bristol, Oxford, StratforduponAvon c. Saksamaa Berliin (Brandenburgi väravad, Riigipäevahoone,), Kölni toomkirik, hansalinn Lübeck, München, Hamburg, d. Holland tulbipõllud, Amsterdam, tuulikud, Rotterdami sadam e. Belgia Kuningaloss, Flandria ja Vallonnia kellatorn, Antwerpen, Speiennes'i tulekivi kaevandused f. Austria Schönbrunni loss ja park, Salzburgi vanalinn, Grazi ja Viini
Ideoloogia tekkis 19. sajandi lõpupoolel sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas. Rajajaks Austria päritolu juut- Eduard Bernstein. Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda evolutsiooniliselt, reformide teel. Lahknes sotsialimist lõplikult esimese maailmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses. Majandus allutada ühiskonna huvidele Suur tähelepanu ühiskonna heaolule Tugev haridus, tervishoid Ühesugune valimisõigus Poliitiline, majanduslik võrdsus Riik sekkub majandusse Esikohal tööinimeste probleemide lahendamine Keskne väärtus on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Riik peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. - Tasuta haridus - Taskukohane haiglaravi - Tasuta lastehoid lasteaedades
kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel ELi eesmärk on tagada oma 498 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas.
o Ene Ergma o Jüri Ratas ja Keit Pentus o Esindatud nii opositsioon kui ka koalitsioon · Komisjonid o Ajutised komisjonid konkreetsete asjade lahendamiseks o Põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, keskkomisjon jne Poliitiline struktuur · Fraktsioonid o Rahvaliit astus välja, liitus SDE'ga · Koalitsioon · opositsioon Valitsusest tuleb eelnõu nt võrdõiguslikkuse seadus, valitakse seda juhtiv komisjon põhiseaduskomisjon. Eelnõu saadetakse Riigikokku, see loetakse läbi ja saadetakse tagasi. Tavaliselt läheb vastu võtmisele Riigikogu juhatuse valimine · Valitakse esimees ja kaks aseesimeest. · Valmimised toimuvad esimesel istungil. · Kandidaadi võib üles seada iga Riigikogu liige. · Aseesimehi valitakse üheaegselt ja hea kombe kohaselt on üks neist opositsioonist. · Ametisse saab see, kes saab kõige rohkem täiskogu poolthääli.
kaubandusblokina; • rände kui töötajate allika, elanikkonna vananemisega seotud probleemide lahendamise ja arengut soodustava teguri juhtimine; • ELi positsiooni säilitamine välismaiste otseinvesteeringute lähte- ja sihtkohana ning • maailmamajanduse tasakaalustamine koostöös muude riikidega. Komisjonil on oluline roll ühtse poliitilise strateegia väljatöötamisel globaliseerumisega seotud küsimuste lahendamiseks. Komisjon analüüsib maailmakaubanduse peamisi suundumusi ja välismaiste otseinvesteeringute vooge ning ELi edusamme selles valdkonnas. Samuti analüüsib komisjon regulaarselt globaliseerumise mõju ELi majandusele ning annab oma analüüsile toetudes poliitilist nõu. 4 Infoühiskond Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav
julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. ÜRO eriagentuuride hulka kuuluvad näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapanga gruppi kuuluvad finantsinstitutsioonid (sh Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank IBRD) ja ÜRO Haridus, Teadus ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO). ÜRO fondidest ja programmidest võib nimetada ÜRO Lastefondi (UNICEF) ja ÜRO Arenguprogrammi (UNDP). Lähemalt ÜRO põhikirjalistest organitest: Peaassamblee (General Assembly) Peaassambleel (PA) on esindatud kõik ÜRO liikmesriigid. Peaassamblee koguneb korraliseks istungjärguks iga aasta septembri keskpaigast detsembri keskpaigani, kuid vajadusel võidakse korraldada ka PA erakorralisi istungjärke. 2005. aastal toimub Peaassamblee 60
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
