kliimast. Tänu golfi hoovusele on meil talved soojemad ja suved külmemad. Mere lähedus mõjutab samuti kevade ja sügise saabumist. Atlandi ookeani tõttu on meil veel tugevad tuuled, palju sademeid ja suuri temperatuurikõikumisi, eriti sügisel ja talvel. Tervikuna on Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. Eesti kliima rekordid Tavaliselt - · Jaanuarikuu kesmine õhu temperatuur on 4 °C · Veebruarikuu keskmine õhutemperatuur on 5 °C · Juulikuu keskmine õhutemperatuur on 18 °C · Juulist septemberini keskmine õhutemperatuur on 15...18°C Rekordid - · Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur on mõõdetud 1992 Võrus milleks on 35,6 °C · Külmarekordiks on 17. jaanuaril 1940 Jõgeval mõõdetud 43,5 °C · Madalaim aasta keskmine on registreeritud aastal 1942 milleks oli 1,6 °C
Kettaheide Kettaheites võidab sportlane, kes heidab ketta kõige kaugemale ja enne ketta maandumist ringist välja ei astu. Heite sooritamiseks antakse igale sportlasele aega 1 minut. Igaühel on kolm katset. Kettaheide kasvas välja antiikolümpiamängude viievõistlusest 708. aastatel eKr. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Aleksander Tammerti isiklik rekord on 70,82 m. Gerd Kanteri isiklik rekord on 73,38 m. Märt Israeli isiklik rekord on 66,98 m. Eha Rünne isiklik rekord on 63,18 m. Tammert on võitnud olümpiapronksi 2004. ja Kanter MM-hõbeda 2005. aastal. Maailmarekord on püstitatud sakslase Jürgen Schulti poolt Neubrandenburgis, milleks on 74.08 m Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,922,1 cm ja naistel 18,018,2 cm. Kettaheit...
1 09.12.2006 Jan-Erik Falk Rootsi 268,697 Örebro, Rootsi 2 22.08.1998 Gualtiero Picco Itaalia 283,139 Basel, Sveitsi GP 3 13.08.2004 Mart Sepp Eesti 293,375 Tallinn, MM 4 10.09.2006 Jan-Erik Falk Rootsi 308,194 Hannover, Saksa MV 5 23.07.2006 Mats Böhlin Rootsi 338,425 Örebro, Rootsi EUROOPA REKORDID Klass Aeg Nimi Riik Tulemus Võistlus E-1 09.12.2006 Jan-Erik Falk Rootsi 268,697 Örebro, Rootsi E-2 22.08.1998 Gualtiero Picco Itaalia 283.139 Basel, Sveitsi GP E-3 09.12.2006 Mart Sepp Eesti 257,954 Örebro, Rootsi E-4 10.09.2006 Jan-Erik Falk Rootsi 308,194 Hannover, Saksa MV E-5 23.07
Siserekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 50 m jooks 6.35 28. veebruar 2008 Kuressaare Eesti rekord 60m jooks 7.34 10. veebruar 2010 Tallinn Isiklik rekord 60 m tõkkejooks 8.16 20. jaanuar 2010 Tallinn Eesti rekord Maris Mägi Maris Mägi (sündinud 11. augustil 1987 tartus) on Eesti sprinter. Rekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 400 m jooks 52,21 Märts 2011 Austraalis Sydney Isiklik rekord 400 m jooks 52.98 23. jaanuar 2010 Viin Eesti rekord 300 m jooks 37.95 25. juuni 2010 Kohila Eesti rekord 400 m 56.56 28. juuli 2013 Eesti Eesti rekord
Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati ...
Selgroogsete kohta faktid ja huvitavad rekordid. Imetajad. · Kiireim imetaja on gepard, kes suudab joosta lühikesi distantse kuni 110 km/h. · Aeglaseim imetaja on laisik, kes suudab liikuda vaid 1 km/h. · Suurim imetaja on sinivaal. · Suurim maismaaimetaja on Aafrika elevant. · Pikim imetaja on kaelkirjak. · Kõige rasvasemad imetajad on hülgepojad, kelle kehast üle 50% moodustab rasv. · Haisvaim imetaja on skunk. · Piseimad vastsündinud on kukkurloomadel, nagu näiteks kängurul.
4) Mis on maailma enimmüüdud raamat? 5) Maailmarekord ühel jalal seismisel on üle 76 tunni. Õige või vale? 6) Kus asub Eesti spordimuuseum? 7) Millise spordialaga tegeleb Aleksander Tammert, hüüdnimega Sass? 8) Kui jalgpall leiutati, kasutasid inglased jalgpallina seapõit. Õige või vale? 9) Kes saadab Suurbritanias eakatele inimestele telegramme nende 100.sünnipäeval? 10) Kus käis Neil Armstron esimese inimesena? VÕIDUD JA REKORDID KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1) Iidsed maajad tegid sporti kasutades inimese pead pallina. Õige või vale? 2) Mitmelt meetrilt lüüakse jalgpallis penateid? 3) Millisel spordialal tuli olümpiavõitjaks Ants Antson 1964.aastal? 4) Kuidas nimetatakse badmintoni teisiti? 5) Kes oli 2002.aastal Eesti parim meessportlane? 6) Mis on maailma enimmüüdud raamat?
Powerlifting Powerlifting is a strength sport, consisting of three events: Squat Bench press Deadlift Each competitor is allowed three attempts on each lift. The lifter's best valid attempt on each lift counts toward his competition total. Competitors are judged against other lifters of the same gender, weight class, and age. Powerlifting requires specialized training techniques that are focused on strength and explosive power. Traditional training methods dictated low repetitions with maximal weight. History Started to develop in the late 19th century, when weightlifting was just beginning to develop as a sport . Led by the United States and Great Britain, the International Powerlifting Federation (IPF) was founded in 1973 and held the first world championships that year. That spurred the establishment of the European Powerlifting Federation in 1...
05.1999 8447 3 Götzis 26.05.1996 8413 6 Ateena 06.08.1997 8386 4 Uniondale 20.07.1998 8362 1 Tallinn 16.06.1996 8353 3 Talence 14.09.1997 8289 2 Tallinn 29.06.1997 8281 1 Tallinn 06.07.2003 8268 4 Göteborg 07.08.1995 8235 8 Ateena 24.08.2004 8234 7 Talence 15.09.1996 Välja on toodud punktid, koht pärast viimast ala, võistluse toimumise asukoht ja lõpetamise kuupäev. Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel Erkki Noole poolt 1996 Tallinnas kümnevõistluse käigus (kokku 8362 punkti) saadud kaugushüppetulemus 8,22 m on ühtlasi maailmarekord kümnevõistluse käigus tehtud soorituste arvestuses. Seitsmevõistluses on Erki parim tulemus ja ühtlasi ka Eesti rekord Maebashis (Jaapanis) 7. märtsil 1999 saadud 6374 punkti. Selle tulemusega tuli Erki Maebashis 7. kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel teiseks. 2) Lapsepõlv: Erki Nool sündis 25
· Okkad kinnituvad ühekaupa madalale näsale, on lamedad, alumisel küljel asetseb 2 õhuriba · Võrsed vagudeta Araukaaria · Kasvukohad Austraalia ja Lõuna-Ameerika · suurimad seemned Volleemia · Austraalia · laiad okkad ja lehed · avastati alles 1994. aastal Okaspuud jagunevad ühe- ja kahekojalisteks. Ühekojalistel puudel on emas- ja isaskäbid ühel ja samal taimel. Kahekojalistel sama liigi eri isenditel, nt kadakas, jugapuu Rekordid Suurim metsamassiiv 1,1 mld ha, Siberis okaspuumets. Eesti vanim jäänuk- harilik jugapuu, pärast jääaega Kõrgeim puu ranniksekvoia. California rannikul, u 10 000 a vana. Tüve läbimõõt 8,5 m 1895 oli kõrgeim puu harilik ebatsuuga, 133m Eesti kõrgeim puu Järvseljal 53m, mis langetati 1948.a Praegu kõrgeim Viljandimaal Euroopa lehis, 46m Vanimaks elav puu: igimänd (4800 a) Suurim tüvemaht hiidsekvoia ja mammutipuu (1400m3), kasvab Ameerikas Sequoia rahvuspargis
Maailma kliimarekordid Kliima on mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate jooksul. Inimesed puutuvad kliimaga pidevalt kokku. Enne õue minekut vaadatakse, mis ilm õues on, reisimisel otsitakse sihtpunki meelejärgi oleva kliima järgi ja loodusõnnetused on inimestele takistuseks ning võivad muutuda isegi eluohtlikuks. Kliimast võib ka mõnu tunda. Ilus, päikseline ilm ja ka nt. vikerkaar on nauditavad looduses olles. Kõigist nendest ja veel paljudest loodusnähtudest kliimarekordites. Kõrgeim õhutemperatuur on 57,8 kraadi. See mõõdeti 13.septembril 1922. aastal Azizijas, Liibüas. Madalaim õhutemperatuur on -89,2 kraadi. See mõõdeti 21. juulil 1983. aastal "Vostok" polaarjaamas, Antarktises. Aasta kõrgeim keskmine õhutemperatuur on 34,4 kraadi. See mõõdeti 1960.-66. aastal Dallalis, Etioopias. Aasta madalaim keskmine õhutemperatuur on -57,8 kraadi. See mõõdeti 1578. aastal Ligipääsmatuse poolusel, Antarktises....
laiuse ala ning liiguvad umbes 15 kilomeetrit tunnis. Tormi keskpunkti kutsutakse tormi ,,silmaks". Seal tuult pole, sest tormituuled pöörlevad ümber oma keskpunkti. Tormiala äärtel võib tuule kiirus ulatuda kuni 12 km/h. Keeristorme esineb maailmamere erinevates piirkondades. Vaikse ookeani lääneosas nimetatakse selliseid keeristorme taifuunideks ehk pööristormideks, Kariibi mere piirkonnas tuntakse neid orkaanide ehk tsüklonite nime all. Tuulte rekordid: tugevaim tuulepuhang 104 m/s Washingtoni mägi Põhja-Ameerikas, 1934 suurim aasta keskmine tuule kiirus 19,4 m/s Denisoni neem Antarktises, 1912-1913 kuu keskmine tuule kiirus 24,9 m/s Denisoni neem Antarktises, 1913 Maismaal kujunevaid keeristorme nimetatakse trombideks ehk tornaadodeks, mille läbimõõt võib olla umbes 100 meetrit. Tornaadod on enamasti kõvera pöörlemisteljega tugevad ja püsivad õhukeerised
Eesti-sisesed kliimaerinevused Jõgeva ja Ristna kliima võrdlus Võrdle kahe Eesti ilmajaama andmeid: üks esindab Läänemerelist kliimavaldkonda ja teine Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kasuta: http://www.emhi.ee Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg Vali vasakult menüüst Kliima > Kliimanormid > Õhutemperatuur; Sademed; Tuul Kliima > Rekordid Vaatlusvõrk 1. Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused > Vali menüüst Kliima vali sealt asukoha järgi kaks ilmajaama > Vali menüüst Vaatlusvõrk siit leiad ilmajaamade kirjeldused Kirjelda oma ilmajaamade asukohta, vaatlustingimusi ja milliseid vaatlusi tehakse. Võid vormistada tabelina. Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ristna Jõgeva
Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200 m jooks - 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. Praeguse meeste maailmarekordi omanik on Usain Bolt ajaga 19,19 ning naiste maailmarekordi omanik Florence Griffith-Joyner ajaga 21,34. Eesti rekordid kuuluvad Marek Niidule, aeg 20,43 ja Ksenija Baltale, aeg 23,05. 400 m jooks - 400 meetri jooks on kergejõustiku ala. Praeguste maailmarekordite omanikud on Michael Johnson, ajaga 43,18 ja Marita Koch, ajaga 47,6. Eesti rekordite omanikud on Marek Niit ajaga 45,74 ja Egle Uljas ajaga 51,91. Kõikidel distantsidel 100-400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. 800 m jooks - 800 m jooks on kergejõustiku ala.
NIMI: Elina Partõka RIIK: Eesti (venelane, kuid õpib juba 5 aastat Eesti koolis) ELUKUTSE: ujuja ALA: vabaujumine ISIKLIKUD REKORDID: 50 m vabalt 27,33 (Eesti tüdrukute rekord) 100 m vabalt 58,68 200 m vabalt 2.04,36 (mõl. Eesti neidude rekordid). MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2004. a Ateena olümpiamängud · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas ta 200 m vabaujumises 28. koha. Pekingi olümpiamängudel püstitas 200 meetri vabaujumises uueks Eesti rekordiks 2.00,64. Selle ajaga jäi ta kokkuvõttes jagama 28.29. kohta TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2003
NIMI: Triin Aljand RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: lühimaaujuja ISIKLIKUD REKORDID: 50 m liblikujumises aeg 25,57 100 m liblikujumises aeg 58,13 50 m vabaujumises aeg 24,58 50 m seliliujumises aeg 28,20 Need on ka Eesti rekordid. MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2004. a Ateena olümpiamängud · 2008. aasta Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas seitsmendas ujumises 3. koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt tema isikliku rekordiga. 2008
Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus aga nüüd kaugushüpe. Ta alustas kergejõustikutreeninguid Ester Legonkovi juhendamisel. Hetkel on tema treener Andrei Nazarov Saavutused Tippvõistlustel Maailmavõistlustel : 2009 aastal Breliinis : 8 koht kaugushüppes 6.62 Euroopa sisemeistrivõistlustel: Torinos 2009 : 1koht kaugushüppes 6.87 Euroopa juunioride meistrivõistlustel : 2005 Kaunases : Pronksmedal seitsmevõistluses 5747 Eesti rekordid 2011. aasta 13. veebruari seisuga on Ksenija Balta püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit. 2006. aasta juulis Prantsusmaa Arles'is toimunud Euroopa superliigas jooksis ta 200 meetri jooksu Eesti rekordiks 23.05. 2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis jooksis ta 100 meetris uueks Eesti rekordiks 11.47. 2006. aasta augustis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel hüppas Ksenija uueks Eesti rekordiks kaugushüppes 6.80. 2009
....................3 Lionel Messi.........................................................................................................................................4 Varased aastad..................................................................................................................................4 Jalgpallikarjäär.................................................................................................................................4 Lionel Messi nimel olevad rekordid.....................................................................................................5 Võidud Barcelonas...........................................................................................................................5 Personaalsed auhinnad.....................................................................................................................5 Rekordid.................................................................................................
Uus rekord oli 0,29 sekundit parem Jana Kolukanova neli aastat vana rekordist. Poolfinaalis ujus Triin Aljand välja aja 24,74 sekundit, mis andis poolfinaalide järel kaheksanda koha jagamise. Ümberujumises alistas ta valgevenelanna Aleksandra Herasimenia ning pääses finaali. Finaalis lõpetas ta ajaga 24,63 ning seitsmenda kohaga. Euroopa meistriks tuli sel distantsil 23,55 sekundit ujunud hollandlanna Marleen Veldhuis. Isiklikud rekordid Triin Aljandi isiklikud rekordid 25 m basseinis. Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 50 m liblikujumine 25,57 12. detsember 2008 Rijeka Eesti rekord 100 m liblikujumine 58,13 13. detsember 2008 Rijeka Eesti rekord 50 m vabaujumine 24,58 14. detsember 2008 Rijeka Eesti rekord 50 m seliliujumine 28,20 10. detsember 2005 Trieste Eesti rekord Triin Aljandi isiklikud rekordid 50 m basseinis.
JUURU GÜMNAASIUM SPRINT e. LÜHIJOOKS Referaat Juhendaja: Juuru 2009 1 Sisukord : Sisukord...............................................................................2 Lühimaajooksus ehk sprindis......................................................3 Arvestada tuleb.......................................................................4 Mexico sprindi rekordid.................................................................5 Kasutatud kirjandus..................................................................6 2 Lühimaajooksus ehk sprindis Peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt
Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. Tsaari-Venemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis. Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda Kepp-Ojastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud
on keskmine temperatuur 16,5 kraadi, aga Ida-Eestis on 17 kraadi. Kõige külmem kuu aastas on Eestis veebruar, mil keskmine õhutemperatuur ulatub kõige merelisemas piirkonnas, Vilsandi saarel, -3,5 kraadini. Kõige mandrilisemas Võrus aga -6,5 kraadini. Aastal 2003 oli Eesti talv väga karm - õhutemperatuur langes -35 kraadini. 2 EESTI TEMPERATUURI REKORDID Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur, milleks oli 35,6 kraadi, registreeriti 11. augustil 1992 Võrus. Külmarekordiks on 17. jaanuaril 1940 Jõgeval mõõdetud 43,5 kraadi. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim aasta keskmine temperatuur, milleks oli 1,6 kraadi. Kõrgeim keskmine temperatuur on registreeritud Vilsandil, kus nii 1975., 1989. kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 kraadi. Kuu kõrgeim keskmine õhutemperatuur saadi 2001. aasta juulis Võrus ja see oli 21,6 kraadi
Veiko Siimar Eesti NSV ujuja; Tallinna "Kalev". 1960 a. olümpiamängudel 100m seliliujumises 8. koht (aeg:1.04,6) EM võistluste hõbemedal 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises. Kuulus 1961 a. ja 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises Euroopa rekordi püstitanud NSV Liidu nelikusse. NSV Liidu meistrivõistluste kuldmedal 1960 a. ning hõbemedal 1962 a. 100m ja pronksmedal 1961 a. 200m seliliujumises. NSV Liidu rekordid: 100m seliliujumises 1.03,3 (1960), 1.03,0 ja 1.02,8 (1961); 4x100m kombineeritud teateujumises 4.14,0 (1961), 4.11,1 ja 4.10,3 (1962). Eesti NSV meister 1959-66 a. 10 korda individuaal- ja 5 korda teateujumises. TPI õppejõud. Tehnikakandidaat (1974). Endel Press Eesti NSV ujuja; Moskva, relvajõud. 1952. a. olümpiamängudel 1500m vabaujumises 27.koht (20.11,7). EM-võistlustel 1954 a. 1500m vabaujumises 5. koht. NSV Liidu
Aivi Liiv on 1980. aastate Eesti parim naisujuja. Liivi aastatel 1982–1985 püstitatud Eesti rekordid 400 ja 800 m vabaujumises ning 200 ja 400 m kompleksujumises pärinevad kaugemast minevikust kui enamiku Eesti praeguste tippujujate sünniaastad. Viimasel ajal harva avalikkusega suhtlev ja end põhikohaga koduseks pidav kolme lapse ema tunnistab, et tema ajal treeniti rohkem ja mitmekülgsemalt. “Kiire vesi, tänapäeva trikood ja selilipööre, mida minu ajal ei olnud, peaksid rekordite purustamisele kaasa aitama. Tore, kui leiduks mõni noor, kes mõnegi rekordi ületaks.
aladena. Tegelikult see nii päris siiski pole. Mõlemale kehtivad kindlad nõuded ja reeglid, mida tuleb jälgida. Mõlemal on rääkida ka oma ajalugu. Kirjutan oma referaadis täpsemalt, mis on 100 meetri jooks, tema ajaloost, kus teda harrastatakse, mis on põhilised nõuded ja rekordite omanikest nii Eestis kui ka maailmas. Teine pool sisaldab endas kaugushüppe põhilisi teadmisi nagu näiteks ajalugu ja üldist korraldust. Ka siit ei puudu rekordid ja nende püstitajad. 1. 100 meetri jooks 1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks.
Ilmast Ausalt • Kaks inglast baaris: • - „Ma olen kuulnud, et Havai saarel • pidi aasta läbi ilus ilm olema.“ • - „Vaesed havailased, millest nad siis omavahel vestlevad?“ Protsin, 2014 Gerton Korsten Päikesepaiste rekordid Kirjeldus Väärtus Aeg Koht Kõige rohkem päikest 54% võimalikust 2011 Roomassaare Kõige vähem päikest 25% võimalikust 1977 Kuusiku Riigi Ilmateenistus, 2015 Gerton Korsten 20 Tallinn 80
Enne seda aastal 1600, arbuus on levinud läbi Hispaania, Suurbritannia, Hiina, ja sealt algas ta olla populaarne ka teistes riikides. Arbuusi viljaliha kasutatakse erilist mee nardeki valmistamiseks. Kuid peaaegu terve arbuus koosneb veeat, see on rohkem kui 90%. Paljud usuvad, et arbuus on puu või puuili, aga tegelikult see on mari. Tema ametlik nimetus on Citrullus Lanatus. Suurim arbuus, mis kaalus 118 kilogrammi sai raamatusse nimetusega Guinnessi rekordid. Minu arvamus : artikkel avaldati 5 septembril 2012 aastal allikas: http://www.mirfactov.ru/fakty-ob-arbuze/
Kool Heike Dreschler Referaat Koostaja: Oma Nimi Linn 2010 Sisukord 1. Biograafia.........................................................................................................................................3 2. Saavutused........................................................................................................................................4 3. Isiklikud rekordid.............................................................................................................................6 4. Dopingu süüdistused........................................................................................................................7 5. Kasutatud allikad..............................................................................................................................8 Biograafia
NIMI: Martti Aljand RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m liblikujumises aeg 52,49 100 m kompleksujumises aeg 53,97 100 m rinnuliujumises aeg 1.00,56 100 m seliliujumises aeg 58,18 200 m rinnuliujumises aeg 2.16,31 200 m kompleksujumises aeg 2.01,26 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Martti Aljand 100 meetri rinnuliujumises uue Eesti rekordi 1.02,46. Tulemus andis 63 konkurendi hulgas 45. koha.
maailma 8. vasaraheitja. (Wikipedia 2013) Valgas on visatud odaviske rekord 87.83m Andrus Värniku poolt.Kuulsust kogus Värnik Maailmameistrivõistlustel.2003.aastal Pariisis 2.koht ja 2005.aastal Helsingis 1.koht. Kahel korral on ta ka Olümpiamängudel võistelnud kui poodiumile ei pääsenud. (Wikipedia 2013) 6.KESK- JA PIKAMAAJOOKSUD Keskmaajooksud jagunevad 800m, 1000m, 1500m ja 2000m jooksudeks.Pikamaajooksude distantsid on 3000m, 5000m ja 10000m. Eesti 800m ja 1000m rekordid on Urmet Uusoru käes.800m rekordi jooksis ta 1999.aastal Helsingis tulemusega 1.45.1000m aga 1998.aastal Floros ajaga 2.20.Tal on ka igaastastel Eesti Meistrivõistlutel üldiselt esikohad alates aastast 1993. ,,Tiidrek Nurmele kuulub Eesti rekord 1500 meetri jooksus 3.38,59 (püstitatud 15. augustil 2008.aastal Pekingis olümpiamängudel). Esimest korda parandas ta Eesti rekordit 26. juulil 2008.aastal Belgias, joostes uueks rekordajaks 3.38,80 ja purustades sellega 1966.
Puudused Väike sõiduulatus, eriti talvisel ajal Ajakulu aku laadimisel Auto hind on kallis Mudelite valik väike Aku maksumus suur Aku tööiga lühike Aku suure massiga Akus on ained, mis keskkonda ladestudes on mürgised Rekordauto Buckeye Bullet Ohio osariigi ülikooli üliõpilaste poolt valmistatud Alates 2003. aasta oktoobrist hoiab auto enda käes kiireima maismaal elektrijõul liikuva sõiduki tiitlit. Tippkiirus üle 510 km/h (Guinessi Rekordid) 1915 aasta elektriauto Prantslaste elektriline muna 1942 Sportauto Tesla Roadster Tänan kuulamast!
NIMI: Martin Liivamägi RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: vahelduvstiilis ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m vabaujumises aeg 51,67 200 m vabaujumises aeg 1.44.27 100 m rinnuliujumises aeg 54,46 200 m rinnuliujumises aeg 1.55,22 100 m liblikujumises aeg 49,43 100 m seliliujumises aeg 51,18 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · Euroopa Noorte Olümpiapäevad aastal 2003 · Pekingi olümpiamängud aastal 2008 TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Euroopa Noorte Olümpiapäevad 16. koht 200 meetri kompleksujumises. Pekingi Olümpiamängude 200m kompleksujumise 35. koht
Tähtsamad temperatuurid Celsiuse järgi -273.15 oC on absoluutne null 0 oC on jää sulamistemperatuur +36,6 oC (kuni +37 oC) on inimese normaalne kehatemperatuur +100 oC on vee keemistemperatuur Lisa: Päikese pinnal on 5 500 oC Päikese tuumas on 6 000 - 7 000oC Eksisteerib tähti, mille pinnatemperatuur on 20 000 oC (ülihiidud) Alaskal on tuulega -70 oC Volframist hõõgniit , mis on hõõgpirnides, on 3 422 oC Temperatuuri rekordid Eesti külmarekordiks on -43,5 kraadi, mis mõõdeti 17. jaanuaril Jõgeval aastal 1940. Eesti soojarekordiks on +35,6 kraadi, mis mõõdeti 11. augustil Võrus aastal 1992. Maailmastaabis kuulub soojarekorditiitel Al- Aziziyahile mis on linn Liibüa loodeosas, kus temepratuur ulatus +57,8 kraadini aastal 1922. Külmarekord püstitati Antarktikas, kus temperatuur ulatus -89,2 kraadini 21. juulil 1983. Soojusülekanne Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele
..4 1.3 Aastad 1992, 1993.................................................................4-5 1.4 1994. aasta hooaeg.................................................................5 1.5 1995. aasta.............................................................................5 1.6 Erki Noole Fan Club.............................................................5-6 2. Saavutused ja tegevused................................................................7 2.1 Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel.........................7 2.2 Seitsmevõistlus.......................................................................7 2.3 Tunnustused...........................................................................7 2.4 Tegevus poliitikuna...............................................................7 2.5 Tegevus kinnisvaraäris...........................................................8 2.6 Muu tegevus............................................
· Tööõnnetuste arv suur palgad · Väiksemgi vigastus võib · Hobi ja töökoht seotud karjäärile kriipsu peale tõmmata · Ei ole rutiinne töö · Noored talendid, kes lõpetavad · Spordivõistlused eri riikides- õpingud, et sportlaskarjäärile palju reisimist keskenduda võivad jääda õiges · Kindel siht silme ees(rekordid, kohas märkamatuks võidud, saavutused)- · Ei pruugi olla väga tervislik- Eneseteostusest savutatud dopinguained rahulolu · Skandaalid on kerged tulema, · Sport kujundab iseloomu kuna sportlased elavad meedia · Õppetunnid nii kaotustest kui ka valvsa pilgu all. (nt. Andrus võitudest Veerpalu dopinguskandaal) · Rahva poolt armastatud
,,Pearl Harbor" on eepiline sõja- ja armastusefilm,mis viib meid aastasse 1941. 7. detsembril,pühapäeva hommikul,kui Jaapani lennuvägi ründas ootamatult Pearl Harbori nimelist USA sõjaväe tugipunkti Hawaii saarel. Filmis on ka traagiline armastuslugu,kus kaks mereväepilooti armuvad ühte tüdrukusse, kes töötab sõjaväehaiglas medõena. ,,Pearl Harbor" on Disney filmistuudio kõige kallim film millele ennustati kohe avanädalal edu ja arvati,et purustab kõik seinsed rekordid. Ka filmi esilinastus oli filmile vääriline,see toimus USA sõjalaevastiku ühel kõige suuremal ja võimsamal sõjalaeval. Alguses taheti see film üldse Ameerikas ära keelata,kuna selased jaapanlased kartsid filmile järgnevaid meeleavaldusi nig Jaapani ja Saksamaa jaoks oli filmis vaja ära muuta palju repliike,mis võisid olla mõnele solvavad. Minule endale see film väga meeldib,see on nagu film ,,Titanic". Inimesed vaatavad mitmeid kordi seda filmi ja ikka on põnev
Muusikal "High School Musical" 30. aprillil käisime klassiga Eesti Nuku- ja Noorsooteatris vaatamas muusikali "High School Musicali." Disney esimuusikal on purustanud kõikvõimalikud edetabelite rekordid, saavutades tänaseks maailmas suurima muusikalifilmide kassa. ,,High School Musicali" tähelend sai alguse 2006. aastal Disney telekanalilt USA-s, jõudes sealt edasi kinolinale ja teatrilavadele. Kõigest paari aastaga on ,,High School Musicalist" saanud üks võimsamaid noorte kaubamärke. 2006. aastal võitis muusikal Emmy auhinna lapsesõbralikkuse eest. Laval oli üle 60 näitleja, laulja ja tantsija, sealhulgas Otsa kooli muusikud ja Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid.
Tema tuntuim film on arvatavasti ,,Reamees Ryani päästmine" Steven on võitnud 3 Oscarit ja 2 Kuldgloobust. Summit Entertainment Loodi algselt aastal 1991. Hetkel juhivad firmat Rob Friedman, Patrick Wachsberger Sissetulek Aastal 2010 nende tehtud filmide piletitest on kogu sissetulek $519,928,024. Ettevõtte tõus tuli aastal 2008, kui tehti film "Videvik", mis tõi neile kasumit $408,773,703. Aastal 2009 murti kõik piletimüügi rekordid, kui kolme päevaga müüdi filmile "Videviku saaga: Noorkuu" $142,839,137 eest pileteid. Näitlejad Will Smith Johnny Depp Eddie Murphy Filmide sissetulekute top 1. "Avatar" $2,782,185,928 2. "Titanic" $1,843,201,268 3. "Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek" $1,119,110,941 4. "Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst" 5. "Lelulugu 3" Midagi huvitavat Midagi huvitavat Filmiapsud Filmiapsud
Kaugushüpe Erik Ott-Jõõgre 9.Klass Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Seda ala harrastati juba Vana- Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Rekordid Meeste maailmarekord kuulub Mike Powellile(USA) kes hüppas 1991. aastal,30 augustil 8.95m Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale kes hüppas 7.52m Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia.
Beringi meres on kalapüük tõhus, kuna üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Ka Venemaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais, Poolas ja paljudes teistes riikides inimesed tarbivad just sellest merest pärinevaid kalatooteid. Kuna suur osa meretoidust tuleb Beringi merest siis on üheks suureks probleemiks ülekalastamine. Peale Beringi mere asukate populatsiooni vähenemise mõjutab seda veel globaalne soojenemine. Viimase 10 aasta jooksul on temperatuuri rekordid purustatud, mida pole seal enne aset leidnud. 1997. ja 1998. aastal toimusid seal vee temperatuuri muutustest tingitud sündmused- suur osa Beringi merest oli kaetud vetikatega (vetikate õitsemine).
Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste
Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal. 2.5. Painduvus: Painduvus on liiga tihti unustatud tööriist kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on. Eesti kaugushüppe rekordid: Meeste rekord: Erki Nool, 27. mai 1995, 8,10m, Götzis Naiste rekord: Ksenja Balta, 8. august 2010, 6,87m, Tallinn 100 meetri jooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult
Sport Eestis 1945 – 1991 Jelizaveta Šmeljova 11.A Kehakultuur ja sport – valdkond, mis väljendas riiklikku rahvus-, kultuuri- ja ka spordipoliitikat Nõukogude riigis. Võimu lähtealuseks oli seisukoht, et kehaline kasvatus on kommunistliku kasvatuse lahutamatu koosteosa. Suur tähtsus oli juhtlausetel – "Valmis tööks ja kaitseks" ja "Kõik rekordid nõukogude sportlaste nimele". Nõukogude võim, analoogiliselt Hitleri totalitaarsele režiimile, tegi panuse spordile, saamaks tugeva ja terve põlvkonna, kes oleks kasutatav riiklikes huvides. Spordi vahendusel püüti maailmale demonstreerida majanduslikku, sotsiaalset ja hariduslikku heaolu. Tahtmine oli näidata spordisaavutuste kaudu, mida suudab üks väike rahvus, tõhustamaks seekaudu rahvusaate säilimist ja arenemist.
9.KESKONNAPROBLEEMID Beringi meri on ise üks suur ökosüsteem, Üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Nimelt üks suur probleem on ülekalastamine. Ka Venemaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais, Poolas ja paljudes teistes riikides inimesed tarbivad just Beringi merest pärinevaid kalatooteid. Peale kala, krabide ja muude Beringi mere asukate Beringi mere ümber asetsevad riigid populatsiooni vähenemist mõjutab seda veel globaalne soojenemine. Viimase 10 aasta jooksul on temperatuuri rekordid purustatud ja kohalikud inimesed on teatanud sellistest sündmustest, mida pole seal enne aset leidnud-äikse tormidest ja vihmadest. 1997. ja 1998. aastal toimusid seal vee temperatuuri muutustest tingitud sündmused - suur osa Beringi merest oli kaetud vetikatega (vetikate õitsemine). KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Beringi_meri 2. http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/beringi.htm 3. Suur maailma atlas,leheküljed 21,78-79
kolmandikust ja kahest 15 minutilisest vaheajast. · Kui normaalaeg lõppeb viigiga, pikendadakse mängu veel ühe kolmandikuga kus mäng kestab esimese väravani. · Mõlemal võistkonnal on lubatud võtta üks 30 sekundiline aeg-maha. NHL · Loodi 1917. aastal kanadas. · NHL on maailma tuntuim ja kõrgetaseliseim jäähokiliiga maailmas. · Hõlmad kogu Põhja-Ameerikat. · Hetkel mängib NHL-is 30 klubi. · 1928-ndal liitusid NHL-iga ka USA meeskonnad. Rekordid · Vancouveri olümpia valikturniiril võitsi Slovakkia naiskond Bulgaariat 82-0. · Kanada väikelinnas Sherwood Parkis mängiti 241 tundi hokit. Mõlemal võistkonnal oli 20 mängijat. Seisuks kahe võistkonna vahel jäi 2250-2223 Autasud · Väravavaht Georges Vezina järgi antakse NHL- is parimatele väravavahtidele autasu Vezina Trophy. · Esimene Hart Memorial Trophy anti Frank Nighborile. Tuntud nimed jäähokis · Sidney Crosby · Wayne Gretsky · Gordie Howe
kaks kulda võitnud raskekaalumaadleja. Tuli 7 korda (1932–38) Kreeka-Rooma maadluses ja 5 korda (1931–33, 1935–36) vabamaadluses Eesti meistriks. Võistles 18 korda Eesti koondises. A-st 1988 on Kalev korraldanud tema mälestusvõistlust. 1989 lasti vette Eesti Merelaevanduse suurim laev "Kristjan Palusalu". ALFRED KARL NEULAND Neuland on tõstja ja treener. Õppis Riias, kus alustas sportimist klubis Marss. Esimesed ülevenemaalised rekordid püstitas 1911 Riias. Võitis 1914 Venemaa olümpial kergekaalus kulla. Kuulus 1920–24 Eesti koondisse. 1920 Antverpeni OM-il võitis kergekaalus tulemusega 257,5 (72,5 + 75 + 110) kulla ja 1924 Pariisi OM-il keskkaalus tulemusega 455 (82,5 + 90 + 77,5 + 90 + 115) hõbeda. Püstitanud 12 maailma-, 14 olümpia- ja 45 Eesti rekordit. Oli tõstespordi uuendaja: lai haare ja sügav kükk rebimisel, lukkhaare (pöial kangi haaramisel sõrmede all).
Ta kardab, et kui Gritil Gretega tõeline konkurents tekib, laseb ta Gretel lihtsalt võita - on harjunud tegema nii, et teistel parem oleks. Grit lõpetas 2008. aastal Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ning alustas õppimist Tartu Ülikooli Kehakultuuri teaduskonnas. Alates 2005. aastast kuulub ta Eesti koondisesse. Gritil on ka noorem õde Grete, kel on küll Gritist väiksemad saavutused, kuid isiklikud rekordid on paremad kui Gritil omal ajal. Perekonnast on kergejõustikuga tegelenud ka nende ema Deivi, isa Jaanus, vanaema Aili ja vanatädid Helgi ja Milvi olid NSV Liidu või vähemalt Eesti tipptasemel kergejõustiklased, enamjaolt sprinterid. Holger Peel ütleb, et Grit koos oma õe Gretega ületavad andekuselt kõik siinmail seni nähtud mitmevõistlejannad, isegi veerand sajandit tagasi supertulemusi teinud Silva Oja.1 Tunnustused:
Kõige tähtsam on voolujooneline asend, käte vastassuunaline liikumine, pöörlemine, hästi liikuvad hüppeliigesed. Start toimub veest ja võistlejad tõmbavad märguande "Kohtadele!" peale oma keha veest välja, toetades jalgadega vastu seina. Harilikult on puki küljes spetsiaalsed selilistarditorud. Enamus äratõuke jõust tuleb jalgadest. Võimalikult väikse takistuse ja suure kiiruse saavutamiseks tõukavad tippujujad terve keha veest välja, ent see nõuab pikka õppimist. REKORDID: Pikk bassein 50 m Eesti rekord: 26,11 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 24,04 (Liam Tancock, 2009 Rooma) 100 m Eesti rekord: 56,37 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 51,94 (Aaron Piersol, 2009 Indianapolis) 200 m Eesti rekord: 2.02,97 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 1.51,92 (Aaron Piersol, 2009 Rooma) 50 m Eesti rekord: 29,45 (Triin Aljand, 2009 Austin); maailmarekord: 27,06 (Zhao Jing, 2009 Rooma) 100 m Eesti rekord: 1
Paide Gümnaasium Merit Vislapu 10 R HIGH SCHOOL MUSICAL Retsensioon Paide 2010 9. aprillil 2010. aastal, algusega kell 19.00 toimus Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis Walt Disney High School Musical ehk Keskkoolimuusikal. Noortemuusikal põhineb Emmyga pärjatud samanimelisel telefilmil. Disney esimuusikal on purustanud kõikvõimalikud edetabelite rekordid, saavutades tänaseks maailmas suurima muusikalifilmide kassa. Kõigest paari aastaga on Keskkoolimuusikalist saanud üks võimsamaid noorte kaubamärke. Muusikali tähtedeks on Troy ja Gabriella kaks noort, kes kohtuvad koolivaheajal uusaastapeol. Taas kooli minnes avastab Troy üllatusega, et Gabriella on nende kooli uus õpilane. Üheskoos kandideeritakse kooli muusikali peaosadesse. See aga ei ole sugugi nii lihtne. Nende
Noorpaar on väga kurb, et ettelalmisele ei saa minna. Õnneks aitavad sõbrad neid välja ning Troy võidab oma meeskonnaga korvpalli võistluse, Gabriela tuleb olümpiaadil esimeseks ning nad jõuavad veel ka ettelaulmisele ja saavad endale koha peaosalistena. ,,High school musical" tähelend sai algulse 2006. aastal Disney telekanalilt USA-s, Jõudes sealt edasi nii kinolinadele kui ka teartilavadele. Disney esimuusikal on purustanud kõikvõimalikud edetabelite rekordid, saavutades tänaseks maailmas suurima muusikafilmide kassa. Kõigest paari aastaga on ,,High school musicalist" saanud üks võimsamaid noorte kaubamärke. See muusikafilm võitis ka 2006. aastal Emmy auhinna kõrgtaseme koreograafia ja lapsesõbralikkuse eest. Ma olengi elus mõned korrad muusikale vaatamas käinud ning see oli neist eelmistest meeldejäävam. See etendus oli eriline juba selle lava kujunduse ning
annaabi.ee 
