Mare Ainsaar: kas inimesi on liiga palju? 07.03.2010 10:47 Mare Ainsaar · Euroopas on mureks rahvaarvu vähenemine, aga kogu maailmas ülerahvastatus. · 21. sajandiks on vaeste inimeste arv maailmas mitmekordistunud, seda eelkõige Aafrika ja Aasia vaeste riikide rahvaarvu kasvu tõttu. · Kõige äärmuslikum rahvastikuprognoos ütleb, et 2300. aastaks võib maakeral elada 36 miljardit inimest ligi viis korda enam kui praegu. · Kui praegu elab umbes 60 protsenti maailma rahvastikust Aasias, 13 protsenti
1.Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Tuuma mõõtmed on umbes sada tuhat korda väiksemad kui aatomil. Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10 (-10) m , tuumal aga 10 (-15) m . 2.Mis määrab aatomi massiarvu? Aatomi massiarvu määrab prootonite ja neutronite koguarv ehk A=Z+N. 3.Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuum on ehituselt liitosake ning koosneb kahesugustest osakestest. Ei tuuma ega ta koostisosakesi ei saa kujutleda kui kõvu kehi, sest neil mõlemal on sisemine struktuur, puudub aga kindel välispind. Tuumaosakesed paiknevad tuumas kihiti. Tuuma osakesed prootonid ja neutrinid paiknevad tuumas tihedalt üksteise kõrval ja nende vahel on vastastikmõju. 4.Kirjelda tuumajõude. (IX kl.) Tuumajõud on ülitugevad, ei levi kaugele ning tuumajõud mõjub kõikidele osakestele ühte moodi.. See jõud on väikestel kaugustel palju tugevam kui tõukuv elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb see peaaegu olematuks. 5.Mis mä...
Kalapüük VÕRTSJÄRVEL KIRJELDUS Suuruselt teine Eesti siseveekogu (pindala: 270,7km²; pikkus: 35km; laius 15km) Saari vähe (Ainsaar, Heinassaar, Pähksaar, Tondisaar) Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja (suurimad: Väike Emajõgi, Õhne, Tänassilma, Järvejõgi) Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi Järve kaldad madalad (lõunaosas soised, põhjaosas liivased, Idakallas on suhteliselt kõrge) Madalaveeline Sügavaim koht - Sapi süvik 6m, keskmine sügavus 2,8m Eutrofeerunud KALAFAUNA 31 kalaliiki Püsivalt elab Võrtsjärves ojasilm Peamisteks töönduskaladeks on koha(25-50t), angerjas(20-45t), latikas(30-100t) ja haug(20-40t). Järves leidub palju ahvenat ja särge. Kaitsealused liigid: Säga ja Tõugjas Viimase 50 aasta jooksul asustatud hulgaliselt angerjamaime Võrtsjärve kalavarud heal tasemel Võrtsjärve koevad erinevad kalaliigid peaaegu aasta läbi, va märtsis, septembris, oktoobris. KALANDUS Intensiivne kalapüük Võrtsjärve kalandus...
Samuti oleks vaja muutusi ka riiklikul tasandil, paigaldades riigi poolt rahastatavate koolide ja asutuste arvutitesse filtrid, mis piiraks ebasobilike lehekülgede kasutust. Sellele probleemile tuleks juba seetõttu suurt tähelepanu pöörata, et Eesti lapsed on mitmete uuringute põhjal aktiivseimad internetikasutajad Euroopas. 93% lastest vanuses 6-17 kasutab internetti ja 83% teeb seda igapäevaselt (Ainsaar,Soo 2011). Kasutatud kirjandus: 1. Ainsaar, M., Lööf, L. (2011) Online behaviour related to child sexual abuse, lk 16 tabel. 2. Haddon, L., Görzig, A., Livingstone, S., Òlafsson (2011) Risks and safety on the internet lk 103
LESOTHO Riigitöö Tallinn 2017 1 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RAHVASTIK........................................................................................................... 5 1.1Lesotho rahvaarv ja selle muutumine............................................................5 Lesotho rahvaarv on 2 180 550. See teeb Lesothost rahvaarvu suuruselt 145. riigi maailmas. Mehi on rahvastikust 49,2% ning naisi 50,8% (Countrymeters, 2017). Sündimus on Lesothos pea kahekordselt suurem suremusest, mis tähendab kiiret rahvastikuarvu tõusu. Arengumaades nagu Lesotho sünnib palju lapsi, kuna normid ja tavad soosivad paljulapselisi perekondi. (Worldometers, 2017).........................
vaesumist, erosiooni ning võtta kasutusele kõrge saagikusega põllukulutuurid (GMO) [5]. VIIDATUD ALLIKAD [1]Wikipedia, „Ülerahvastus,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/ %C3%9Clerahvastus. [Kasutatud 28 november 2017]. [2]Äripäev, „Ülerahvastatus on suurem probleem kui kliimamuutus,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.aripaev.ee/uudised/2008/07/23/Ulerahvastatus_on_suurem_probleem_kui_klii mamuutus. [Kasutatud 28 november 2017]. [3]M. Ainsaar, „Mare Ainsaar: kas inimesi on liiga palju?,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://pluss.postimees.ee/233281/mare-ainsaar-kas-inimesi-on-liiga-palju. [Kasutatud 28 november 2017]. [4]T. L. Tagli Pitsi, „Me sööme suuga, isegi silmadega. Söögem ka mõistusega!,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.horisont.ee/node/1946. [Kasutatud 29 november 2017]. [5]K. Mäekask, „ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID“. [6]T
t. laetud osakesi mõõtes ja võttes arvesse jäävseadusi. Suurte kiirendite juurde kuuluvad detektorid on tohutute mõõtmetega, kaaluvad tuhandeid tonne ja koosnevad paljudest eri tüüpi detektoritest. Vaadeldud fundamentaalosakeste ja vastastikmõjude süsteem kannab standardmudeli nime. Praegu otsib teadus teed edasi, et seletada standardmudeli põhiparameetreid. (Ainsaar, Ain ; ,,Füüsika XII klassile" , Tallinna Raamatutrükikoda, 1996) Kasutatud kirjandus * Ainsaar, Ain ; ,,Füüsika XII klassile" , Tallinna Raamatutrükikoda, 1996 Internet: * http://et.wikipedia.org/wiki/Elementaarosakeste_füüsika *http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:NJeG01OkbEJ:www.hwg.edu.ee/include/upload/Elementaarosakesed_12_klass .pdf+elementaarosakeste+vastastikm %C3%B5jud&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESisxMYZVQPmdkGCrONJXo9tqbeszdI OAO9K19kL2WpvS2UCTvZ_yVZAmkpf4oeJbAp1aHJ_F3FiEfuhKhQ1UEmtq_jSjtO38Qc x83osk4Bb8djbD5xk43-9ghd1uky41-NPrGm&sig=AHIEtbTBjbaPZqd9Ty-
LAPSE SAAMISE AJASTAMINE JA LASTE ARV Sündimustrendid Euroopas Artikli autor: Mare Ainsaar 2011/number 12 Demograafia sünd 1662.aastal avaldas John Graunt uurimuse Loodusloolised ja poliitilised tähelepanekud..., kus väideti, et sündide ja surmade arv on ennustatav. 17.sajandil otsustas üldlevinud arusaama järgi sünni ja surma üle jumal. Teooriad sündimuskäitumise kohta Warren Thompsoni teooria Ühiskonna üldise arengu teooria Nõudluse vähenemine laste järele Ratsionaalsed teooriad Esitas lapse kulu mõiste: Lapsesaamise ja kasvatamisega seotud kulud on Gary Becker samasugused nagu igasuguste kaupade puhul ning need mõjutavad laste arvu Lapse maksumuse tõttu peaksid väiksemate majanduslike võimalustega inimesed saama vähem lapsi Majandusliku heaolu tõustes suurenevad ka kulutused lapsele ning inimesed muutuvad lastele ...
on võimalik saada mõnda teise ruumidimensiooni. Thorni diagramm sellest, kuidas must auk moonutab valgust Must auk Must auk on üldjuhul pöörlev objekt Must auk tekib siis, kui väga suure tähe tuumkütus on lõppenud. Tähe sisemine rõhk on häiritud, ning täht vajub omaenese raskuse all kokku Kasutatud kirjandus “Retk füüsikasse”, Hans Backe, 1979 http://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/4/4_7.html “Füüsika 12. klassile”, Ain Ainsaar, 1996 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadi d/mustad_augud.htm http://science.nasa.gov/astrophysics/focus-areas/b lack-holes / http://screenrant.com/interstellar-ending-spoilers-t ime-travel /
Kool Nimi klass MEHHIKO Juhendaja: Koht aasta Mehhiko (Mehhiko lipp, 2009) Üldandmed: · Pindala on 1 972 550 km² · Rahvaarv on 111 211 789 inimest · Pealinnaks on Mexico · Keeleks on hispaania keel · Rahaühikuks on peeso · Mexicos elab 2009 aasta seisuga 14 007 495 inimest (Mehhiko üldandmed, 2009). Geograafiline asend: (Mehhiko,2009) Mehhiko asub Kesk-Ameerikas. Idast piirab teda Mexico laht ja Kariibi meri ning läänest piirab Mehhikot Vaikne ookean. Mehhiko asub Ameerika Ühendriikide ja Guatemala vahel. Geograafilised koordinaadid: 23 00 N, 102 00 W Maaala: · Üldine: 1 972 550 km² · Maismaa: 1 923 040 km² · Vesi: 49 510 km² Maaala võrdlus: Natuke vähem kui kolm korda Texase maala ulatus. ...
Kuna vähim võimalik eksisteerida saav elektrilaeng on prootoni/elektroni laengule vastav elementaarlaeng, siis on kvarkide ,,vangistuse" üheks peapõhjuseks just nende murdarvuline elektrilaeng Elementaarosakestes peavad kvargid olema kahe- või kolmekaupa Hüperonid Pärast tuumaosakeste avastamist leiti hulk raskemaid nn.veidraid osakesi hüperone. Kõik nad koosnevad erineval viisil kvarkidest u, d, s. https://www.youtube.com/watch?v=V0KjXsGRvoA Kasutatud kirjandus A. Ainsaar "Füüsika 12. klassile", lk. 41 - 44 http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCsQFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww2.laps.ee%2Ffyysika%2F12kl%2F05_Tuumafyysika %2F001_Tuumafyysika.ppsx&ei=ZvHOUsagCqSR5ASS- 4E4&usg=AFQjCNGeVJGhPI7Uy58mZUd_kOoTP13Tjw&sig2=l6D0Ksjm5E4KNvCj q2qR9Q RISTSÕNA Aitäh!!
RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE MÕJU INIMORGANISMILE Kristjan Arold 12m Milliste radioaktiivsete kiirguste liikidega puutub inimene kokku? Iooniseeriv kiirgus Alfakiirgus Beetakiirgus Gammakiirgus (eriti ohtlik) Inimese loodud kiirgus Röntgenkiirgus Radioaktiivse kiirgusega seotud mõõtühikud Neeldumisdoosi mõõtühik 1 grei (Gy) = 1 J/Kg Näitab kirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Kuna erinevad kiirgused omavad omavad elusolenditele erinevat bioloogilist toimet on vajalik veel üks mõõtühik siivert (Sv). Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju bioloogilistele kudedele. Erinevalt kiirgusühikust grei, mida mõõdetakse samuti dzauli kilogrammi kohta, on siivert korrigeeritud kiirguse "kvaliteediindeksiga", mis sõltub kiirguse tüübist ja muudest asjaoludest. Sv = J/kg = m2·s-2 1 bekrell (Bq) = 1 tuumalagunemine sek...
Bahrein demograafilise ülemineku teine etapp Columbia, Mali, Prantsusmaa Columbia demograafilise ülemineku II etapp Salvador, Rumeenia, Bhutan Bhutan demograafilise ülemineku I etapp ehk demograafiline plahvatus Niger, Hiina, India Hiina kaasaegne rahvastiku tüüp Gabon, Läti, Honduras Gabon demograafilise ülemineku I etapp DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK RIIKIDE KAUPA (Mare Ainsaar 2000, täpsustanud E. Reisenbuk) TRADITSIOONILINE RAHVASTIKU TÜÜP Riikidest ainult Sierra Leone ÜLEMINEKU I ETAPP (DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS) Afganistan, Alzeeria, Angola, Bangladesh, Belize, Benin, Bhutan, Boliivia, Botswana, Burkina Faso, Burundi, Kambodza, Kamerun, Cabo Verde, Kesk-Aafrika Vab., Tsaad, Kongo, Ekvat.-Guinea, Eritrea, Etioopia, Gambia, Ghana, Guatemaala, Guinea, Guinea-Bissau, Haiti, Honduuras, Iraak, Jordaania, Keenia, Laos, Leshoto, Libeeria, Madagaskar,
elu. Tutvustada juba noortele pereplaneerimise meetodit. Kui usulistel põhjustel ei saada lapsi väljaspool abielu, tuleks tõsta abiellumisiga (4). Teine siht peaks olema inimeste tervishoid. Riigis levib nakkushaigusi ning arstiabi ei ole nii hõlpsalt kättesaadav. Riik peaks seda soodustama, siis elaksid inimesed ka kauem, käies pikemat aega tööl ja makstes rohkem makse, oleks sellest ka riigile kasu (1). KASUTATUD ALLIKAD 1. Ainsaar, M., Jauhiainen, J.-M., Liiber, Ü., Müristaja, Heli., Raagmaa, G., Roosaare, J. (2013). Geograafia gümnaasiumile. I kursus. Tartu: Eesti Loodusfoto. 2. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cm.html 3. http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php 4. https://koolielu.ee/waramu/view/1-3b342640-e9e9-4146-b88a-2c9999293017
org/Crinoids.pdf (10.10.2014) 3.Kivist herbaarium. [WWW]http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3101_3078.html (12.10.2014) 4. Crinoidea. [WWW] http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Crinoidea/ (21.10.2014) 5. Paekarjäär peitis üliharuldast loodusimet. [WWW] http://epl.delfi.ee/news/eesti/paekarjaar- peitis-uliharuldast-loodusimet.d?id=51182704 (19.10.2014) 6. Kalana karjäär. [WWW] http://www.hkhk.edu.ee/vanker/silur/kalana_karjr.html (09.03.2014) 7. Tinn, O., Meidla, T., Ainsaar, L., Pani, T. 2009. Tallophytic algal flora from a new Silurian Lagerstätte. Estonian Journal of Earth Sciences, 58, 1, 38-42. 8. Benton, Michael J., Harper, David A. T. 2009. Introduction to Paleobiology and the Fossil Record.
tuumareaktorid ja pommid. Viies tase Radioaktiivseid elemente tarvitatakse ka keemilises analüüsis (radiatsioon muudab uuritavad ained ioonideks, mida on lihtne elektrivaljaga liigutada ja üksteisest eristada). Meditsiinis kasutatkse radioktiivsust näiteks kilpnäärmevähi avastamiseks. Kasutatud materjal: Füüsika õpik 12.-le klassile, Ain Ainsaar http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ornob%C3%B5li_katastroof http://wiki.zzz.ee/index.php/Tsernob%C3%B5l http://en.wikipedia.org/wiki/Chernobyl_Nuclear_Power_Plant http:// www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2568/III+kursus_R http:// et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ornob%C3%B5li_tuumaelektrijaam
Rannu and Rõngu - in Tartu County; Puka and Põdrala - in Valga County; Tarvastu, Viiratsi and Kolga-Jaani - in Viljandi County Võrtsjarv is the largest lake within the boundaries of Estonia. Not considering Lake Peipsi on the Russian border, it surpasses all other Estonian lakes together by the surface area. The few islands are mostly located in the southern part of the lake. Tondisaar and Pähksaar are permanent islands while Ainsaar turns into a peninsula during low water, and Heinassaar is flooded in high water periods. The shores of Võrtsjarv are mostly low: swampy in the southern part, and sandy in the northern part; the eastern shore is higher. Despite its large surface area, the lake is shallow. The deepest place lies between the eastern shore and the island of Tondisaar along the submerged elongation of the riverbed of the Väike Emajõgi River. The lake depression is of preglacial origin but has
Loodusõpetus VÕRTSJÄRV Referaat 2010 1 Sisukord VÕRTSJÄRV......................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Asend ja suurus................................................................................................................... 3 Toitumine............................................................................................................................4 Vee kvaliteet....................................................................................................................... 4 Elustik- taimed, loomad...................................................................................................... 5 Kasutamine ja kaitse...........................
Elementaarosakesed (Ainsaar) 1. Kirjelda erinevaid vastastikmõju liike. Kõige nõrgem jõud on gravitatsioonijõud, mis toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk, et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik mõõta. Ainult tänu sellele, et ta mõjub kuitahes kaugele ja toimib ainult tõmbavalt , muutub ta väga suurte kehade juures tuntavaks.Teine vastastikmõju liik on elektromagnetiline vastastikmõju, mis on omane kõigile elektriliselt laetud osakestele. Selle vastastikmõjuga on seotud kõik nii aatomite kui ka makrokehade vahel mõjuvad igapäevased jõud. Kolmandana tuntakse palju tugevamaid tuumajõude, mis esinevad prootonite ja neutronite vahel ja on vägalühikese mõjuraadiusega. Tugev vastastikmõju on see jõud mis hoiab koos fundamentaalosakesi ehk kvarke. See jõud on eriti tugev, sest tuumajõud on kõigest tema nõrk, väljapoole põhiseoseid ulatuv kaja. Lõpuks on veel nõrk va...
Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Elementaarosakesed http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:QTvWOPvKycgJ:www.syg.edu.ee/~peil/fyysika/elementaarosakes ed.pdf+elementaarosakesed&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjB3_xhDI5oqY l1FKS9ACL7jJju5W8tJO2ZK23GZYU0gfiKPnxVj6q5xYXZkxUxfQup94_BFNXImv gciO9mEYr_NfobRccSQf2OhC5rRk8Kac4boFv12s- Pgq5J3CTCw4cgBebr&sig=AHIEtbQrl4vHfPlqfeXaehLm8JbGvqjQ5w ''Füüsika 12.klassile'' Ain Ainsaar http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:7Yzvb0e6304J:www.avita.ee/pdf/fyysika3_4- tuumafyysika.pdf+elementaarosakesed&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADG EESgwyHyGeqj0Yh3hEAlPJAzjQ6f7Kxwry5Qwdbw6YHGsYtJatX10LjIg 1NgOEjI7YnXHb7kZlmmOfVMI63fLAEaE35aEP- JzivB0zXGVYAiC5xy77jgNdmz9cUuq- fwXx3HofCli&sig=AHIEtbSYX_o7MFTFXDUG1G5RISQcCSjSEw
Järve maht (ruumala) on umbes 0,75 km3. Võrtsjärve sügavaim koht asub Sapi süvikus ja selle sügavus on 6 meetrit. Seevastu Võrtsjärve keskmine sügavus on 2,8 meetrit. Võrtsjärve kõrgus merepinnast on ligikaudu 33 meetrit. Järve suurim laius on kuni 15 km ja suurim pikkus on 35 km. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tännassilma. Ainus Võrtsjärvest välja voolav jõgi on Emajõgi. Võrtsjärves on mitu saart: Ainsaar, Heinassaar, Pähksaar ja Tondisaar. Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Enamus nendest saartest asuvad Võrtsjärve lõunapoolsetel aladel. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve Pärnu–Viljandi–Tartu–Peipsi veetee, mis on maakerke tagajärjel kadunud.
Sisukord Sisukord ............................................................................................................................1 Sissejuhatus ...................................................................................................................... 2 Perepoliitika eesmärgid .................................................................................................... 3 Perepoliitika põhimõtted ...................................................................................................4 Laste- ja perepoliitika kontseptsioon ................................................................................6 Peretoetused Eestis ........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 13 ...
väga suurte tööstusriikidega ja toodetud kaupade maht on tohutult suur. 2) Lääne-Euroopa riigid kaubaveo maht ja reisijateveo maht on ligikaudu võrdsed, kuna tööstus ning põllumajandus on küll vähem arenenud kui USAs ja Kanadas, kuid siiski arvestatava osatähtsusega. 3) Jaapan reisijateveo maht on kordi suurem kui reisijateveo maht, kuna tegemist on inforiigiga, kus esma- ja tööstussektoril on väga väike osakaal. Kasutatud materjalid 1. Ainsaar, M., Müristaja H., Nõmmik A., Raagmaa G., Roosaare J., Roosve R, Rootsmaa V., Saar E. (2003) ,,Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile" Tartu: Eesti Loodusfoto 2. All Europa Railway kodulehekülg. Kättesaadav: http://www.alleuroperail.com 23.01 2011 3. Germany River Cruises. Kättesaadav: http://germanyrivercruises.com 23.01 2011 4. Wikipedia. Kättesaadav: http://www.wikipedia.org/ 23.01 2011
04.1965 49 Tootmine EEhal Einar Ehala mees 3.03.1941 73 Tootmine AKoor Andrus Koort mees 4.09.1960 53 Tootmine ELepi Erki Lepiksoo mees 2.05.1970 43 Tootmine ATubi Ahti Tubin mees 5.01.1959 55 Tootmine MErik Marko Erikson mees 6.10.1941 72 Tootmine AMarm Aare Marmor mees 2.08.1944 69 Tootmine KMets Kaivo Mets mees 3.03.1962 52 Tootmine EAins Erki Ainsaar mees 13.05.1964 49 Tootmine AHein Aadu Heinlo mees 19.05.1982 31 Tootmine KJüri Kristjan Jürimäe mees 3.02.1970 44 Tootmine RMüür Reijo Müürsepp mees 12.04.1951 62 Tootmine EPart Eevald Parts mees 17.12.1976 37 Tootmine HKant Hendrik Kanter mees 11.07.1941 72 Tootmine APulk Aadu Pulk mees 17.04.1942 71 Transport EBerk Elvi Berk naine 6.10.1971 42 Transport
Tuumafüüsika (Ainsaar) 1. Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10, tuumal aga 10-15 2. Mis määrab aatomi massiarvu? Aatomi massiarvu määrab prootonite ja neutronite koguarv (A=Z+N) 3. Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuuma osakesed prootonid ja neutrinid paiknevad tuumas tihedalt üksteise kõrval ja nede vahel in vastastikmõju. 4. Kirjelda tuumajõude. (IX kl.) Tuumajõud mõjuvad prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbuvalt, seda nimetetatkse ka tugevaks jõuks. See jõud on väikestel kaugustel palju tugevam kui tõukuv elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb see peaaegu olematuks. 5. Mis määrab aatomi laenguarvu? Millega see veel seotud on? Laenguarvu määrab prootonite arv tuumas ehk tuuma laeng. See on ühtlasi ka elemendi järjekorranumber perioodilisuse süsteemis. 6. Mis on isotoobid, mis on neis ühesugust ja mis erinevat? Isotoobid o...
Kuningriiki elama kolida, pakkudes neile toetusi. Samas on riigi ülesanne tagada norra rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ka tulevikus. Valimisõigus kuulub norra kodanikele. 7 KASUTATUD ALLIKMATERJALID Norra lipp. – Lipuvabrik. http://www.lipuvabrik.ee/pood/norra-lipp/ (09.01.2016) Gifford, C., Laanisto, L. 2007. Õpilase geograafia entsüklopeedia. Tallin: Varrak Ainsaar, M., Juhiainen, S. J., Liiber, Ü., Müristaja, H., Raagmaa, Garri., Roosaare, J. 2013. Geograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto Norra. – Välisministeerium. http://www.vm.ee/et/uldinfo-3 (07.01.2016) Euroopa kaart. – Eesti kaart. http://www.eestikaart.com/euroopa-kaart/ (07.01.2016) Valuutakursid. – SEB. http://www.seb.ee/valuutakursid (10.01.2016) Norway. – Central Intelligence Agency Website. https://www.cia
seadust. Erinevused seisnevad kütuse olekus, transpordiviisis, oksüdeerija manustamisviisis ja selle edasises rakendamises. Kõik nad on aga ainulaadsed ja asendamatud objektid kiirendamisel, tsiviil- ja sõjavaldkonnas. Reaktiivmootorite põhiliseks kasutusalaks jääb kindlasti teadusvaldkond, kuid kindlasti leiavad reaktiivmootorid ja nende modifikatsioonid kasutust ka tavaelus. KASUTATUD KIRJANDUS · Ainsaar, S. (2003). Reaktiivmootoreist ja liikumisest üldse, (3.detsember 2010) http://web.zone.ee/siimuleht/kirjutised/reaktiivmootoritest.pdf · Reaktiivmootorite ehitus: http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm · Tiigisoon, K. (august 2008). Vilistav lugu. Tehnikamaailm (3.detsember 2010) http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2008/08/?headerID=1372 · Loide, R.- K. (2004). Ülikiire lennuk
tuumades. Siis paljuneb reaktsioon suhtarvudes 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128... Selline ahelreaktsioon viib plahvatuseni, sest ta areneb väga kiiresti. Paljunemistegur tuumapommi näitel Vastavalt eelmisel slaidil olnud infole kulgebki tuumapommi lõhkemine. Tuumapommi kutsutakse sageli aatompommiks, kuid see pole sisuliselt päris korrektne. Kasutatud materjalid "Füüsika XII klassile" Ain Ainsaar Vikipeedia, vaba entsuklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Genesis Science Mission, Youtube http://www.youtube.com/user/chuckpcr? feature=watch Chellesei, Youtube http://www.youtube.com/user/Chellesei?feature=watch Google Images http://www.google.com/imghp?hl=en&tab=ii Referaat "Hiroshima", Miksike http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiroshima_mari_liis.htm Goethe Institut http://www.goethe.de/wis/fut/prj/dst/spa/etindex
03.2018) Countries Of The World Kättesaadav: https://theodora.com/wfbcurrent/brazil/brazil_international_rankings_2018.html (04.04.2018) Socioeconomic Data and Applications Center (SEDAC) Kättesaadav: http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/data/collection/gpw-v4 (04.04.2018) Photius, rahvastiku tiheduse reastus Kättesaadav: https://photius.com/rankings/index.html (04.04.2018) Geograafia õpik gümnaasiumile I kursus Rahvastik ja Majandus (Mare Ainsaar, Jussi Sakari Jauhiainen, Ülle Liiber, Heli Müristaja, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare.) (04.04.2018) 17 Minu Rio de Janeiro (Malle Koido) (04.04.2018) World Atlas Kättesaadav: https://www.worldatlas.com/articles/the-largest-companies-in- brazil.html (05.04.2018) Jalgpalli MM 2014 Kättesaadav: https://en.wikipedia.org/wiki/2014_FIFA_World_Cup (05.04.2018)
11.1944 68 44211240925 Malle Ligi N 24.11.1942 70 37102030149 Erki Arsenov M 03.02.1971 42 46909170171 Airi Põld N 17.09.1969 43 35006210936 Mirja Bergmann M 21.06.1950 62 38401080820 Aasa Randla M 08.01.1984 29 34207110230 Tiina Toomsalu M 11.07.1942 70 48901180808 Erki Ainsaar N 18.01.1989 24 47008050804 Aadu Heinlo N 05.08.1970 42 36109040214 Kristjan Jürimäe M 04.09.1961 51 44506270104 Reijo Müürsepp N 27.06.1945 67 48310210529 Eevald Parts N 21.10.1983 29 34007250511 Marko Erikson M 25.07.1940 72 37609120658 Aare Marmor M 12.09.1976 36
onepagefree.com/files/Elementaarosakesed%5B1%5D.pdf 3.) http://et.wikipedia.org/wiki/Gravitatsioonij%C3%B5ud 4.) http://et.wikipedia.org/wiki/Elektromagnetiline_vastastikm%C3%B5ju 5.) http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5rk_vastastikm%C3%B5ju 6.) http://et.wikipedia.org/wiki/Tugev_vastastikm%C3%B5ju 7.) http://www.syg.edu.ee/~peil/fyysika/elementaarosakesed.pdf 8.) http://www.kiirguskeskus.ee/image/looduslik_kiirgus.pdf 9.) http://www.geenius.eu/fail/597/Elementaarosakesete-fuusika 10.) Ain Ainsaar, FÜÜSIKA XII klassile, Tallinn ,,Koolibri", 1996 12
Positiivne Positiivne Negatiivne Positiivne Positiivne Negatiivne Positiivne Negatiivne Positiivne Positiivne Negatiivne Negatiivne Positiivne Positiivne Positiivne Negatiivne Positiivne Negatiivne Positiivne Positiivne Positiivne Positiivne Positiivne 19 Riik Lithuania Latvia Romania Nimi Sugu Sünniaeg Osakond Karl Agur mees 12/21/1994 Tootmine Helen Aigro naine 3/3/1997 Müük Erki Ainsaar mees 11/12/1975 Tootmine Maarja Ambros naine 11/13/1977 Ost Erki Arsenov mees 2/12/1959 Ladu Kristel Astok naine 5/9/1969 Finants Erika Bachmann naine 4/7/1983 Müük Reijo Bauman mees 10/4/1965 Tootmine Mirja Bergmann naine 9/11/1953 Majandus Elvi Berk naine 4/6/1983 Transport Kaivo Berk mees 10/19/1955 Ladu Olav Berk mees 10/4/1950 Tootmine
Elementaarosakeste füüsika Referaat 2011 Mis on elementaarosake ja kuidas neid liigitada? Inglise füüsik Joseph Thomson avastas 1897. aastal esimese elementaarosakese - elektroni. Elementaarosakesteks nimetatakse ka tuuma koostisosakesi.Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõige lihtsamad ja ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu aineline mateeria elementaarosakestest. Kõige loomulikumaks liigituse aluseks on jõud ehk vastastimõjud, mis osakeste vahel valitsevad : Nõrgeim jõud on gravitatsioonijõud. See tõimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk,et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik muuta. Ainult tänu sellele, et ta mõjub kuitahes kaugele ja toimib ainult tõmbavalt, muutub ta suurte kehade juures tuntavaks.Näiteks maakera. Teiseks tunneme elektromagnetilisi jõude, mis on elektriliste ja mag...
6 6 6 6 6 6 6 6 8 3 3 6 6 6 5 5 9 9 7,5 7,5 9 6 Isikukood Eesnimi Perenimi Sugu Sünniaeg Vanus Osakond 38502110722 Karl Agur mees 11.02.1985 29 Tootmine 48704250911 Helen Aigro naine 25.04.1987 26 Müük 36405130719 Erki Ainsaar mees 13.05.1964 49 Tootmine 46605150941 Maarja Ambros naine 15.05.1966 47 Ost 34708140585 Erki Arsenov mees 14.08.1947 66 Ladu 45711080030 Kristel Astok naine 08.11.1957 56 Finants 47110070151 Erika Bachmann naine 07.10.1971 42 Müük 35404050446 Reijo Bauman mees 05.04.1954 60 Tootmine 44203130136 Mirja Bergmann naine 13.03.1942 72 Majandus
Kasutatud kirjandus Internett: http://www.kmg.tartu.ee/~aare/taevas/sinitaevas.htm http://www.kmg.tartu.ee/~aare/ilm/niiskeohk.htm http://www.kmg.tartu.ee/~aare/killud/killukesi.htm http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsika http://www.hot.ee/relikap/ Raamatud: ,,Nüüdisfüüsika põhiküsimusi" V. Strutskov, B. Javorski ,,Aeg ja universum" Mari ja John Bribbin ,,Füüsika XII klassile" Aind Ainsaar ,,Kosmos, tähed, planeedid ja kosmoselaevad" Darling Kindersley ,,Füüsika VIII klassile" Enn Pärtel ( http://astro.uchicago.edu/cara/vtour/pole/dome/life/sun/marequinox2.jpg ) 10
Täpselt sama lugu on ka elementaarosakeste maailmas, kus suurem hulk osakesi on sellised, mis lagunevad kiiresti juba hästituntud osakesteks. Ometi on nende tundmine oluline selleks, et mõista osakeste süsteemi ja omadusi. Analoogselt ei teaks me midagi tuuma ehitusest, kui ei õpiks seda tundma kõikvõimalikke tuumareaktsioone uurides. 10 Kasutatud kirjandus · Füüsika õpik (12.klassile) Ain Ainsaar · http://et.wikipedia.org/wiki/Elementaarosakeste_f%C3%BC%C3%BCsika · http://www.kbfi.ee/?id=19 · http://et.wikipedia.org/wiki/Vaheosakesed · http://et.wikipedia.org/wiki/Kvark · http://en.wikipedia.org/wiki/Lepton · http://et.wikipedia.org/wiki/Antiosake · http://www.annaabi.com/otsing-antiosakesed · http://www.hot.ee/osakesed/3x5.html 11
Tuumaenergia Autor/iõigused: Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja) 25.jaanuar 2012 Teemad mida täna käsitleme http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a7/Mk_6_nuclear_bomb. 1. Tuumapomm 2. Tuumareaktor ja selle ehitus 3. Tuumaenergia eelised http://c1redgreenandblueorg.wpengine.netdna- http://bartsimpsonpictures.squarelogic.net/bart-simpson-02.gif NB! Järgnev teema on väga lihtne!! Tuleb vaid kuulata ja soovitatavalt teha kospekt vihikusse!! 1.Teema: TUUMAPOMM · Tuumapommi ehitus: · Lõhustuv aine paikneb nii, et juhuslikult tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid väljuksid ainest ilma uusi tuumi kohtamata. · Suuremas ainekoguses läheb vähem neutrone kaotsi. http://www.global-peace.go.jp/en...
38305190379 Aarne Mikson Pärnu 44211240925 Malle Ligi Pärnu 44411130888 Faina Lepp Paide 37102030149 Erki Arsenov Loksa 46909170171 Airi Põld Paldiski 45006210936 Mirja Bergmann Tartu 48401080820 Aasa Randla Kunda 44207110230 Tiina Toomsalu Loksa 38901180808 Erki Ainsaar Valga 38310210529 Eevald Parts Tamsalu 36109040214 Kristjan Jürimäe Valga 34506270104 Reijo Müürsepp Vändra 37008050804 Aadu Heinlo Kuressaare 37609120658 Aare Marmor Tamsalu 34007250511 Marko Erikson Haapsalu 36108130050 Kaivo Mets Tapa 47903090504 Erika Bachmann Tallinn 47105020007 Ene Elmik Loksa
Skolbeltsõni juhtimisel Pamiiris. Aastast 1957 rakendatakse kosmilise kiirguse uurimisel Maa tehiskaaslasi jt. kosmoselennuaparaate. 1958 avastati Maa kiirgusvöönd, mille ehitust on pidevalt täpsustatud.[4] 7 Kasutatud allikad 1. http://www.fyysika.ee/uudised/?p=974 2. http://imagine.gsfc.nasa.gov/docs/science/know_l1/cosmic_rays.html (Tõlkis Kristen Sepp, originaaltekst: Lisa1) 3. Füüsika õpik 12. klassile, Ain Ainsaar, lk 49 Kosmilised kiired, lõik 4 ja 5, Tallinn ,,Koolibri" 1996 4. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4, Tallinn 1972 8 LISA 1 What are cosmic rays? Galactic cosmic rays (GCRs) are the high-energy particles that flow into our solar system from far away in the Galaxy. GCRs are mostly pieces of atoms:protons, electrons, and atomic nuclei which
T. T. J. K. 2 S. S. A. M. 1 A. K. 0 K. J. Kolmapäev 10. päevast kuu November Row 35 uu November Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 38502110722 Karl Agur Tallinn 48704250911 Helen Aigro Pärnu 36405130719 Erki Ainsaar Valga 46605150941 Maarja Ambros Tallinn 34708140585 Erki Arsenov Loksa 45711080030 Kristel Astok Kiili 47110070151 Erika Bachmann Tallinn 35404050446 Reijo Bauman Tartu 44203130136 Mirja Bergmann Tartu 47110060467 Elvi Berk Rakvere 34404190222 Kaivo Berk Rapla 33904050217 Olav Berk Viljandi
Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Venemaa lipp ja vapp............................................................................................. 2 1. Rahvastik............................................................................................................ 3 1.1 Riigi rahvaarv................................................................................................... 3 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................... 4 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................... 5 1.5 Tööjõud............................................................................................................. 5 2. ASUSTUS...........................................................................................................
10.1941 72 Tootmine AMarm Aare Marmor mees 2.08.1944 69 Tootmine KMets Kaivo Mets mees 3.03.1962 52 Tootmine EEhal Einar Ehala mees 3.03.1941 73 Tootmine AKoor Andrus Koort mees 4.09.1960 53 Tootmine ELepi Erki Lepiksoo mees 2.05.1970 43 Tootmine ATubi Ahti Tubin mees 5.01.1959 55 Tootmine EAins Erki Ainsaar mees 13.05.1964 49 Tootmine AHein Aadu Heinlo mees 19.05.1982 31 Tootmine KJüri Kristjan Jürimäe mees 3.02.1970 44 Tootmine RMüür Reijo Müürsepp mees 12.04.1951 62 Tootmine EPart Eevald Parts mees 17.12.1976 37 Tootmine KAgur Karl Agur mees 11.02.1985 29 Tootmine RBaum Reijo Bauman mees 5.04.1954 60 Tootmine
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM UNGARI VABARIIK Riigitöö Lemme-Liis Madiste 10-1 Juhendaja:Sirje kaljula Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 RIIGI ARENG......................................................................................................... 5 1.1 GLOBALISEERUMINE...................................................................................... 5 1.2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS..........................................................6 2 MAJANDUS........................................................................................................... 8 2.1 TURISM................................................................................................
jurist € 2,516.50 müügijuht € 1,690.67 raamatupidaja € 1,292.60 referent € 1,027.00 Grand Total € 1,599.55 Sünnikuu Sünnikuu Kood Eesnimi Perenimi Sugu Sünniaeg jrk. aastaaeg KAgur Karl Agur mees 2/11/1985 2 talv HAigr Helen Aigro naine 4/25/1987 4 kevad EAins Erki Ainsaar mees 5/13/1964 5 kevad MAmbr Maarja Ambros naine 5/15/1966 5 kevad EArse Erki Arsenov mees 8/14/1947 8 suvi KAsto Kristel Astok naine 11/8/1957 11 sügis EBach Erika Bachmann naine 10/7/1971 10 sügis RBaum Reijo Bauman mees 4/5/1954 4 kevad MBerg Mirja Bergmann naine 3/13/1942 3 kevad
Eliit on süüdi, et annab aeg-ajalt järele kiusatustele ja isiklikele huvidele ning mass on süüdi oma rumaluses, enesekeskuses ja huvipuuduses. 5 Kasutatud kirjandus Bourdieu, P. (1984/1979) Distinction: A Social Critique of the Judgement of Taste. T.J Press (Padstow) Ltd. Padstow, Cornwall Davis, K. & Moore, W.E (1945) Some Principles of Stratification. Ehin, P., Ainsaar, M., Talving, L. ja Reiljan, A. Eesti elanike suhtumine demokraatiasse Euroopa Sotsiaaluuringu andmete põhjal. Uuringu aruanne. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2014. http://demokraatiauuring.ut.ee Hartmann, Michael (ed.) (2007) Sociology of elites. London: Routledge Khan, S.R. (2012) Identities: Global Studies in Culture and Power. 19:4, 477-484. Routledge Mosca, G. (1939) The Ruling Class and Elites. 195-201 Plotnik, Heigo (2008). Sissejuhatus. Plotnik, Heigo (Toim.)
Eesnimi, Aadress, Palk, Amet, Sünnikuupäev ja Vanus Eesnimi, Perenimi, Huviala, Linn, Sugu, Vanus Perenimi, Pereseis, Osakond, Kodulemmik, Aastaaeg, Tähtkuju Isikukood Eesnimi Perenimi Linn Aadress Pereseis 38502110722 Karl Agur Tallinn Ringi 3-18 vabaabielus 48704250911 Helen Aigro Pärnu Randla 13 - 619 vallaline 36405130719 Erki Ainsaar Valga Raudla 30a-20 abielus 46605150941 Maarja Ambros Tallinn Ümera 60-45 abielus 34708140585 Erki Arsenov Loksa Retke 22-43 abielus 45711080030 Kristel Astok Kiili Kolde 88-79 abielus 47110070151 Erika Bachmann Tallinn Kaluri 2-12 abielus 35404050446 Reijo Bauman Tartu Raadiku 19-73 abielus
44211240925 Malle Ligi Pärnu Lõime 6-4 37102030149 Erki Arsenov Loksa Retke 22-43 46909170171 Airi Põld Paldiski Nisu 5-7 35006210936 Mirja Bergmann Tartu Rästa 7/3 38401080820 Aasa Randla Kunda Telliskivi 52a-1 34207110230 Tiina Toomsalu Loksa Pronksi 6a-1 48901180808 Erki Ainsaar Valga Raudla 30a-20 47008050804 Aadu Heinlo Kuressaare Odra 4-1 36109040214 Kristjan Jürimäe Valga Akadeemia tee 62-75 44506270104 Reijo Müürsepp Vändra Maleva 2b-11 48310210529 Eevald Parts Tamsalu Sõle 61-19 34007250511 Marko Erikson Haapsalu Sõle 61-19 37609120658 Aare Marmor Tamsalu Arbi 2-155
Ta avastas viisid kuidas ellu jääda, kuidas efektiivselt toitu leida, mida süüa ja kus elada ning kuidas ellu jääda karmidel talvedel. Tänu kiviaja inimeste leiutistele, on tänapäeva maailm selline nagu me seda tunneme. Seda ei tohi iial unustada. 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Adamson, A., Karjahärm, T. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn, 2004. 296 lk. 2. Ainsaar, M., Müristaja, H. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu, 2003. 184 lk. 3. Eisen, M. J. Eesti mütoloogia. Teine trükk. Tallinn, 1995. 176 lk. 4. Kriiska, A., Tvauri, A. Eesti muinasaeg. Tallinn, 2002. 259 lk. 5. Laur, M., Mäesalu, A. Eesti ajalugu I muinasajast 19. sajandi lõpuni. Tallinn, 2005. 164 lk. 6. Mäesalu, A., Lukas, T. Eesti ajalugu I. Kolmas trükk. Tallinn, 1997. 167 lk. 7. Persits, A., Mongait, A. Ürgühiskanna ajalugu. Tallinn, 1980. 240 lk. 8. Õispuu, S
piirkonnas Põhja-Itaalias. Vähesed ulatuslikud metsad kasvavad saartel, Kesk- või Lõuna-Itaalias. Kaubanduslikult tähtsad puuliigid on ainult kastan, pöök, tamm ja pappel. Kastan ja pöök moodustavad üle 40% Itaalia puutoodangust, tamm 6%. Palkidest umbes 57% läheb puitkütteks. Suure osa Itaalia ekspordist moodustavad puitmööbel ja poolvalmis tooted. Metsade paiknemine Kasutatud materjalid: Bibliograafiline kirje: Raagmaa, G., Ainsaar, M., Müristaja, H., Nõmmik, A., Roosaare, J., Roosve, R., Rootsmaa, V., Saar, E. 2003. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto. Lk 41-42 . Internet: Italy information - Search.com http://www.search.com/reference/Italy 10. märts 2006 Italy http://flagspot.net/flags/it.html 10. märts 2006 Italy Coat of Arms http://flagspot.net/flags/it).html 10. märts 2006 italy.gif http://www.disi.unige.it/person/PalamidessiC/EXPRESS97/italy.gif 10. märts 2006
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes..................................