Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus, turumajandus mõõduka sekkumisega Tähtsaim sektor Tööstus Teenindus Tähtsus Tootmisvõimsus Teadus, majanduses tehnoloogia Teadmusühiskond Hariduse kasv- info tarbimise suurenemine Internet, mobiiltel.-id, satelliittelevisioon Infoühiskond Rõhk arendamisel Teadus, uurimisasutused, avastuste, leiutiste rakendamine Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Sotsiaalteadlased Adam Smith ( 1723-1790) tööstusühiskonnast Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine-toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3.Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4
7. Mõisted: Tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ja tööhõives. Postindustriaalne ühiskond kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Teadmusühiskond kõrgeltarenenud, majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, ülikoolid ja uurimisasutused olulised, palju teadlasi ja üliõpilasi. Siirdeühiskond toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Polüarhia võim hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Ühiskonna jätkusuutlikkus rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlkondade huve.
Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus, turumajandus mõõduka sekkumisega Tähtsaim sektor Tööstus Teenindus Tähtsus Tootmisvõimsus Teadus, majanduses tehnoloogia Teadmusühiskond Hariduse kasv- info tarbimise suurenemine Internet, mobiiltel.-id, satelliittelevisioon www- worldwide web Infoühiskond Rõhk arendamisel Teadus, uurimisasutused, avastuste, leiutiste rakendamine Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Industriaal Teadmus Töö iseloom Konveiertöö Paindlikum, vabam töökorraldus Tähtis Suur toodang Loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada teadmisi
on ühiskond jõudnud oma praegusesse etappi ja seda nimetamegi nüüdisühis- konnaks. Minu eluajal sündinud muutustest ühiskonnas võiks välja tuua infoühiskonna esilekerkimise. Teabe edastamise võimalused on tohutult avardunud tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Võimalusi tekib aina juurde ja hetkel ei näe ma infoühiskonna arengu piire. Infoühiskonnast arenes ka välja teadmusühiskond ehk siis eriti oluliseks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastusteleiutiste rakendamine. Ühiskonnas on suhteliselt muutumatuna püsinud suurte vabrikute ja massitootmise kasutamine ehk siis tööstuslik tootmine. Mõtlen just viimastel aastatel kuna selle tarbeks mõeldud tehnoloogia on hetkel oma kõrgpunktis. Sellele ei pöörata võibolla tänapäeval enam nii palju tähelepanu kui teadmus- või infoühiskonnale, aga viimastest tuletatud avastusi rakendatakse just tööstusühiskonnas. Tööstuslik kaubatootmine kaotab küll tasapisi
a) industriaalühiskond - ratsionaalsus,pürokraatia tugvenemine, inimestel tekib tööaeg ja vabaaeg. majanduses oli esikohal tööstuslik tootmine, vooluliinid, muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus ja leibkonnamudel, maaelanikkond väheneb. b) postindustriaalü. - massitootmine ja -tarbimine, massikultuur ja -meedia. kasvas teaduse ja tehnoloogia osa majanduses, tekib keskklass c) infoühiskond - muutub töö iseloom. teaduse areng, tähtsad on uurimisasutused e instituudid. 3.Industriaalühiskonna ja postindustriaalühiskonna võrdlus Industriaal - uur osatä hankival sektoril (maavarade kaevandamine), lähtuti tootmis võimsusest ja toodanguhulgast, vajati hulgaliselt tööstustöölisi, ühiskonna juhtimine on kordineeritud Postindustriaal - suur osat teenindus sektoril,lähtutakse teenindus sekto töötajatae osakaalust töötajate üldhulgast, vajab suurel hulgal haritud spetsialis, on kordineeritud kuid sellesse suhtutakse loovalt 4
· Riik koordineerib poliitika ja õiguskorra kõrval ka majandust · Omaniku asemel on ettevõtetes tähtsamad tegevjuhid mänederid · Keskklassi osa kasvab · Masstootmine ja massikultuur · Massimeedia Infoühiskond · See on ühtlasi arenenud postindustriaalne ühiskond · Teabe edastamise uued võimalused: satelliittelevisioon, mobiil, internet · Infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Teadmusühiskond · Olulised on teadus, uurimisasutused, avastuste ja leiutiste rakendamine · Poliitilised ja majanduslikud otsused tuginevad uuringutele ja teaduslikele analüüsidele · Vabam ja paindlikum töökorraldus · Oluline loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi · Spetsialistil laiapõhjaline ettevalmistus, põhioskused, mida saab loovalt rakendada muutuvates töö-ja konkurentsitingimustes · Oht keskkonnale näiteks geneetiliselt muundatud toiduained
praegu, siin ja seal. Kui varem krvutasid inimesed oma elatustaset vanavanemate omaga, siis praegu krvutavad nad seda eesktt endataoliste inimeste eluga teistes maades. Esialgu pandi rhku infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele, et info muutuks teliselt massiliseks ja kergesti kttesaadavaks. Peagi aga taibati, et igasugune teave ei ole veel teadmine. Selleks et hiskond vi ettevte oleks edukas, tuleb osata teavet valida ja rakendada. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutuvad olulisemaks; nii poliitilised kui majanduslikud otsustused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analsidele. Seda tpi hiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutatakse, nimetatakse teadmushiskonnaks. Teadmushiskond, nagu eelnevadki hiskonnatbid, muudab samuti t iseloomu. Tstusajastule tunnuslik konveierit asendub paindlikuma ning vabama tkorraldusega. Oluline on loovus, oskus ttada meeskonnas ja
kergemini ktte. Kuna info kujunes oluliseks kigis elusfrides, hakati arenenud postindustriaalset hiskonda nimetama INFOHISKONNAKS. Teabe edastamise vimalused avardusid tnud satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Esialgu pandi rhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele, et info muutuks kergesti kttesaadavaks. Peagi aga taibati, et teave ei ole veel teadmine. Teadus, uurimisasutused ja avastusete-leiutiste rakendamine muutusid olulisemaks. Seda tpi hiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutati nimetati TEADMUSHISKONNAKS. Teadmushiskond muudab samuti t iseloomu nagu eelnevad hiskonna tbid. Konveierit asendub paindlikuma ning vabama tkorraldusega. lemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt mratud. SOTSIAALTEADLASED TSTUSHISKONNAST (nende phimtted) Adam Smith ( 1723-1790) - vabaturumajandusest
1-2 tööstusühiskond postindustriaal Info e teadmusühiskond -esikohal tööstuslik tootmine -teenindussektori osatähtsuse kasv -info suur osatähtsus -töö korraldatud konveieril -teaduse ja tehnoloogia osa -teadus, uurimisasutused, -distsipliin, kontroll tootja üle majanduses tähtsustamine avastusteleiutiste rakendamine -''aeg on raha'' -haritud spetsialistide nõue -paindlik, vaba töökorraldus -ratsionaalsus e mõistuspärasus -keskklassi kujunemine -loovus, meeskonnatöö, teadmiste -bürokraatia laienemine -mänedzeride revolutsioon e rakendamine
o Tähtsaks muutus teaduse ja tehnoloogia osa majanduses o Ühiskond vajas rohkem harituid spetsialiste o Ühiskonna juhtimine pidi olema paremini kooskõlastatud o Kujunes keskklass o Elatustase tõusis o Masstootmine ja massikultuur (raadio, tv) o Lahutamatuks tunnusjooneks muutus ka massimeedia Teadmus ehk infoühiskonna põhijooned: o Info kujunes oluliseks kõikides elusfäärides o Oluliseks kujunes ka teadus, uurimisasutused, avastuste leiutiste rakendamine o Töökorraldus muutus paindlikumaks ning vabamaks o Oluline oli loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi o On ohtlik loodusele ning keskkonnale Heaoluriik 19. sajandi lõpuks oli Lääne Euroopas toimunud 2 põhjapanevat ühiskonnamuutust: 1. tööstusrevolutsioon oli teinud valitsevaks vabrikutöö 2. kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, mille tingisid kodanlikud
Igatahes näeb meditsiinigeneetika seda ühe olulise tulevikuravi võimalusena. Teadlased väidavad, et peaaegu kõiki loomaliike saab määrata üsna lihtsa geenitesti abil. Kanadas asuva Gelfi Ülikooli geneetik Paul Herbert kinnitab, et tema uurimismeeskond on terve hulga loomaliikide jaoks välja selgitanud nn geneetilise vöötkoodi, mille täpsus küünib 99,99999 protsendini. Uut identifitseerimismeetodit on hakanud kasutama juba mitmed uurimisasutused ja loodusmuuseumid. Näiteks Ameerika Ühendriikide Rahvuslikus Loodusmuuseumis arutatakse võimalust kogu kollektsiooni geneetiliseks vöötkoodistamiseks. Arvatakse, et maailmas elab kümme miljonit või lausa sada miljonit loomaliiki, millest bioloogid on seni kirjeldanud umbes miljonit. Uute liikide identifitseerimine on väga palju aega ja oskusi nõudev töö. Nüüd on lootust võtta abiks arvutid, mis iseloomulikke geenijuppe kiiresti analüüsiksid
ning tööhõives. postindustriaalne ühiskond-kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerumine, paidlike, kiiresti muutuvate ja suhteliste väärtuste ning suhete domineerimine. Teadmusühiskond-kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majandus kui ka ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi. Teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek dikdatuurilt demokraatial heaoluriik-riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamise, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule
Tööleht nr 3. KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1. Mis on astronoomia? Teadust, mis uurib taevakehi ning nende süsteeme (ehitust, liikumist, asetust, arenemist). Mille poolest erineb refraktor reflektorist ? Kui suur läbimõõt neil on?Refraktor on läätseobjektiiviga, reflektor aga peegelobjektiiviga teleskoop.Refraktor-kuni 1 m läbimõõt;reflektor-10 m piires. Mis on observatoorium ja kas ka Eestis on neid (kus)?Teaduslikud uurimisasutused, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi.1)Tõravere observatoorium. Nimeta astronoomiliste vaatluste iseärasused (3 iseärasust) 1)Passivne iseloom.Paljud astronoomia protsessid on väga aeglased.2)Maa liigub koos vaatlejaga.3)Raske on hinnata kaugusi. Uus ja vana kalender. Miks võeti uus kalender kasutusele?Sajandite möödudes tekkis nihe loodusliku seisundi ja kalendri vahel. Selleks loodi nn uus kalender. Täissajalistele
ühiskonna elus , vabameelsus vaimuelus ,inimõiguste tunnustamine. Kolm etappi : 1. Tööstusühiskond (19saj-) majandus põhineb tööstusliku tootmisel. 2. Postindustriaalne ühiskond (20saj-)teenindusühiskond, kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. 3. teadmusühiskond 1980 -... majandus ja ühiskonna juhtimine põhineb teadusuuringute tulemustel .Olulised ühiskonna institutsioonid on ülikoolid ja uurimisasutused . Majanduse Tööaeg Töö Sotsiaalsed muutused Ühiskonna Majanduse sektor kvalifikatsioon juhtimine eesmärk Tööstusühiskond tööstussektor Tööaeg Konveiertöölin *linnad üle rahvastatud Rahvastiku Võimalikult domineerib e
majanduslikud, poliitilised jms otsused põhinevad teaduslikel uuringutel ja analüüsil Teadmusühiskonna eellaseks on infoühiskond, kus info on küll kõigile kättesaadav ja infotehnoloogiat kasutatakse kõikjal, kuid teadusuuringud ei ole otsuste tegemisel olulised. Kujunes tänu sateliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile, mis muutsid info kiiresti ja kergesti kättesaadavaks. Olulisel kohal teadus, uurimisasutused, haritlaste rohkus ja teaduse rahastamine Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Töölistelt oodatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi, mida saab rakendada pidevalt muutuvates töö- ja konkurentsitingimustes. Siirdeühiskond - ühiskond, kus toimub üleminek ühelt valitsevalt süsteemilt teisele (totalitaarselt demokraatlikule ja käsumajanduselt turumajandusele), nt Eesti 1992-... Seda perioodi nimetatakse ülemineku- ehk siirdeperioodiks
massikultuur (raadio, telekas jne) 4. iseloomusta põhjalikult infoühiskonda. oluline suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda infot, teave pole mõjukas ainult majanduskonkurentsis vaid ka argielus. Teabe edastamise võimalused avardusid tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiilile ja internetile. WWW, teateid saab edastada sekunditega. Info kättesaadavus on massiline ja kerge. 5. iseloomusta põhjalikult teadmusühiskonda. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutusid olulisteks, leiti, et paljud poliitilised ja majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Infot kasutatakse majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult.Teadmusühiskond muudab töö iseloomu. Töökorraldus on vabam ja paindlikum, oluline on loovus ja osata töötada meeskonnas, rakendada oma teadmisi. Töötaja puhul eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust
| 17. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: selle näitajad ja põhjused. | 18. Absoluutne ja suhteline vaesus. Mõistete selgitus, statistika analüüs. | 19. Mida tähendab sotsiaalne sidusus? | 20. Kas vaesus on Eestis tõsine probleem? Põhjendage oma arvamust. 1. Kas Eesti on teadmusühiskond? Teadmusühiskond ühiskond, mille majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, töös hinnatakse paindlikust; ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonna institutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. 2. Kas innovatsioon on majanduse arengu võti? Innovatsioon uute ideede edukas ellurakendamine, uuenduste sisse toomine. Jah, 3. Mis on e-majanduse plussid ja miinused? Plussid: keskkonna sõbralik, mugav, ühe hiireklikiga on võimalik osta poest endale ükskõik mida, see hoiab aega kokku, on võimalik lugeda kauba kohta kommentaare ja arvamusi, vahepeal on internetist ostes kaup odavam kui poes,
ettevõtete suurt hulka väikesel territooriumil, et spetsialistid saaksid igapäevaselt kohtuda. KTT tekib vaid sinna, kus see teadmine suudetakse muuta tooteks. 6. Iseloomusta teadusparke. Teaduspargid asuvad üldjuhul suurlinnades kuni 200 km kaugusel looduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt väga hea keskkonnaga väikelinnades. NT Gambridge'id, Lund ja Uppsala. Teadparkide paiknemist mõjutavad mitmesugused tegurid: 1) kõrgel tasemel ülikoolid, uurimisasutused 2) meeldiv elukeskkond /looduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt hea keskkond- väikelinn suurlinna lähedal / 3) hea transpordigeograafiline asend. Väljakujunenud infrastruktuur 4) teised kõrgtehnoloogilised ettevõtted ja struktuurid mis ühendavad teadlased ärimaailmaga 7. Võrdle teadusparke Euroopas ja USA-s. Euroopas: kui mingis uurimuses läbi kukutakse, siis pole enam mõttet uuesti proovida.
Probleemi tunnuste uurimine, Probleemi määratlemine, Uurimuse eemärk/eesmärgid (või uurimuse lühikirjeldus). 2 etapp - Teiesene uuring - Teisese, s.t. kirjutuslaua taga läbi viidava uurimise objektiks on teisesed andmed, s.t andmed, mis on kogutud teiste inimeste poolt antud konkreetsest probleemist erinevate probleemide lahendamisel. 2 peamist andmete allikat:Sisemine s.t. firmas olemasolevad andmed, Välimine s.t. teistest organisatsioonidest (valitsusasutused, akadeemilised uurimisasutused, autorid, kommertsallikad jne)Plussid: Suur hulk informatsiooni võib uurijale oluliselt kokku hoida raha ja aega; on võimalik paremini piiritleda üksikasjalikku lühikokkuvõtet välisuuringu jaoks; mõningaid teiseseid allikaid ei saa dubleerida ükski teine organisatsioon (näit ametlik rahvaloendus)Miinused: Andemte tõesuse hindamine, andmed võivad olla liiga vanad, andmed võivad olla käsiloleva probleemi lahendamiseks ebaolulised.3. etapp - Esmane
Omaniku asemel on ettevõtetes tähtsamad tegevjuhid – mänedźerid Keskklassi osa kasvab Masstootmine ja massikultuur Massimeedia Infoühiskond See on ühtlasi arenenud postindustriaalne ühiskond Teabe edastamise uued võimalused: satelliittelevisioon, mobiil, internet Infotehnoloogia – ja kommunikatsioonivahendite arendamine Teadmusühiskond Olulised on teadus, uurimisasutused, avastuste ja leiutiste rakendamine Poliitilised ja majanduslikud otsused tuginevad uuringutele ja teaduslikele analüüsidele Vabam ja paindlikum töökorraldus Oluline loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi Spetsialistil laiapõhjaline ettevalmistus, põhioskused, mida saab loovalt rakendada muutuvates töö-ja konkurentsitingimustes Oht keskkonnale – näiteks geneetiliselt muundatud toiduained
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil teadmusühiskond, teadmispõhine ühiskond kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule Heaoluriigi olemus ja ülesanded · Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majanduse ja tulude jaotamisse.
European megalopolis European Backbone http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/03/Blue_Banana.svg/350px-Blue_Banana.svg.png Euroopa peamine tööstuspiirkond Miks just siia on koondunud Euroopa suuremad tööstusettevõtted? http://upload.wikimedia.org/wikipedia/ commons/thumb/b/b3/Rhine_area_ analisys.svg/350px-Rhine_area_analisys.svg.png Kõrgtehnoloogia piirkond - Golden banana Elektroonika, lennukitööstus, uurimisasutused, IT. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c5/Golden_Banana.svg/300px-Golden_Banana.svg.png
· teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt · kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · vajatakse haritud spetsialiste · kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia · elustiilide erinevused vähenevad · valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond · info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus · olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised · maailmamajanduse globaliseerumine · 2/3 inimestest töötab teenindussektoris? · kaugtöö ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule Teadmusühiskond · majanduses ja ühiskonnas kasutatakse teadusuuringute tulemusi · töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust · teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge · ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid · tootmisviisiks on automatiseerimine
• teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt • kõrgtehnoloogia massiline kasutamine • vajatakse haritud spetsialiste • kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia • elustiilide erinevused vähenevad • valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus • olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised • maailmamajanduse globaliseerumine • 2/3 inimestest töötab teenindussektoris? • kaugtöö – ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule Teadmusühiskond • majanduses ja ühiskonnas kasutatakse teadusuuringute tulemusi • töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust • teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge • ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid • tootmisviisiks on automatiseerimine
lk 7) 3. Majandusressursside ümberhindamine 4. Tähtsustatakse tehnoloogia ja teaduse osa majanduses 5. Vajatakse haritud spetsialiste 6. Mänedzeride revolutsioon 7. Kujunes keskklass 8. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile 9. Massikultuur, masstootmine 10. Massimeedia lahutamatu tunnusjoon üks auditoorium Teadmusühiskond 1. Info olulisus 2. Infoühiskond 3. Satelliit- kaabeltelevisioonid, Internet, mobiilside 4. Teadus, uurimisasutused, avastused nende rakendamine 5. Oht keskkonnale ja loodusele 6. Geeniuuringud Vaatame tabelit lk 8 Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus Vaatame tabelit lk 10 Infotehnoloogia mõju inimkonnale UUS MAJANDUS (1997) Rääkides uuest majandusest, räägime uuest maailmast Inimesed töötavad peaga, mitte kätega Kommunikatsioonitehnoloogia loob globaalset konkurentsi Innovatsioon tähtsam kui masstoodang
Demograafia e. rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). Teadmusühiskond kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge Teadmusühiskonna tunnused: - paindlikum ja vabam töökorraldus - oluline on loovus - oskus töötada meeskonnas - oskus rakendada oma teadmisi - ülemuse ja alluva roll pole rangelt määratud Postindustriaalne ühiskond- tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenindussektoris hõivatute ülekaal ja
tähtsusega Sai alguse sateliit- ja kaabeltelevisiooni, mobiiltelefonide ja inteneti levimisega Elukestev õpe Oluline on suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni Teadmusühiskond teadmiste põhine ühiskond-ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtmises kasutatakse teadmusuuringute tulemusi. Olulised on teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine. Töö iseloom. Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilie Durkheim (1723-1790) (1818-1893) (1864-1920) (1858-1917) 1) Inglise 1) Uskus, et 1) Saksa mõtleja 1) Teda huvitas majandusteadlane tunnete ja 2) Kapitalistlik vaimuelu ja sotsiaalse
sidevahendid - mobiiltelefonid tuuma- ja kosmosetehnika - satelliidid, GPS-tooted, relvad 23.Iseloomusta kõrgtehnoloogiliste ettevõtete peamisi paigutustegureid. soodne asend transpordi suhtes, arenenud side, info kättesaadavus sobiv looduskeskkond - eeslinnades teaduskeskuste ja ülikoolide lähedus sidusettevõtete lähedus 24.Miks paiknevad kõrgtehnoloogia ettevõtted teadusparkides? Teaduspark on piirkond, kus paiknevad lähestikku ülikoolid, uurimisasutused, laboratooriumid ja sidusettevõtted. Teadusparkides töötavad ülikooli lõpetanud noored, jätkub kvalifitseeritud tööjõudu. On ärimehi, kes on sellest huvitatud. On korralik transport, liiklussõlmed - tagab sideme teiste teadusasutustega. On olemas kõik vajalikud asutused (laborid, uurimisinstituudid jne), info liigub kiiresti. 25.Miks suudavad kõrgtehnoloogia valdkonnas edukad olla üldiselt suured ettevõtted? Kõrgtehnoloogia valdkonnas suudavad edukad olla vaid suured
objekt on info vastuvõtja infotarbija Infoteadused uurivad informatsiooni kui füüsikalist semantilist, statistilist, jne nähtus Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd teadus- ja uurimisasutused haridusasutused kirjastamine jt meediaasutused raamatukogud jt mäluasutused jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Hetkel kõige aktuaalsemad uurimissuunad: Inimese-arvuti interaktsioon Grupitöö vahendid (tarkvara) Semantiline veeb Kasutajasõbralik infokeskkond
b) postindustriaalühiskond - massitootmine ja -tarbimine, massikultuur ja -meedia. kasvas teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. - suur osat teenindus sektoril,lähtutakse teenindus sekto töötajatae osakaalust töötajate üldhulgast, vajab suurel hulgal haritud spetsialis, on kordineeritud kuid sellesse suhtutakse loovalt. tekib keskklass c) infoühiskond - muutub töö iseloom. teaduse areng, tähtsad on uurimisasutused e instituudid. Arenenud postindustriaalne ühiskond mis iseloomustab info-ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses. d) teadmisühiskond- kõrgelt arenenud ühiskonna tüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovatiivsust. Olulised on õlikoolid ja ühiskonnainstitutsioonid. Ühiskonna sektorid Esimene ehk avalik sektor- kuuluvad võimu ja valitsemise asutused ning ametkonnad.
tertsiaalsektori osatähtsus Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses Kasvas vajadus haritud tööjõu jârele Elatustaseme üldine tõus Massitootmine ja massikultuuri kujunemine Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet) Suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni vaba töökorraldus töötaja peab omategevust ise kavandama ja korraldama teadus, uurimisasutused ja avastuste- leiutiste rakendamine 1.3 Rahvused ja rahvusvähemused Rahvus on inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel. Rahvuse aluseks on identiteet, mis eristab teistest. Identiteet on inimese või grupi enesemääratlus-vastus küsimusele ,,kes me oleme?,, või ,,kes mina olen?,, Identiteedi aluseks on kas sugu (olen mees/naine), rahvus (olen eestlane), usuline
informatsiooni. Teave muutus aina hõlpsamalt kättesaadavaks igaühele. Arenenud postindustriaalset ühiskonda hakati kutsuma ka infoühiskonnaks. Tulid kasutusele satelliit- ja kaabeltelevisioon, mobiiltelefonid ja internet, millede kaudu oli teabe edastamine lihtne ja kiire. Leiti, et nii poliitilised kui majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Oluliseks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastusleiutiste rakendamine. Sellist ühiskonda hakati nimetama teadmusühiskonnaks. Ka teadmusühiskond muudab töö iseloomu konveieritöö asendub paindlikuma ja vabama töökorraldusega. Oluline loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Teadmusühiskond kannab endas ka ohte, mis eeskätt on seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga loodusele ja keskkonnatasakaalule. Teadussaavutused on võimalikuks teinud
Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? 1) teaduslik kommunikatsioon 2) bibliomeetria 3) dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine 4) üldkäsitlused 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960-1970ndatel aastatel? 1967. aastal korraldati sotsioloogiline uurimus "Teie ja raamatukogu", milles
Ettevõtte seireprogramm koostatakse peamiselt keskkonnateenistuste poolt. Ettevõtete seire on regiooniti äärmiselt puudulik. Heal tasemel on ettevõtete seire piirkondades, kus elatustase on kõrgem ja ettevõtted jõukamad. Piirkondades kus ettevõtlus on väiksem ja vaesem ei suuda ettevõtjad seiret korraldada, kuna analüüside maksumus on küllaltki kõrge. Seega antud hetkel on veel palju arenguruumi seireprogrammide arendamisel. Teaduslikku põhjaveeseiret teevad uurimisasutused vastavalt kinnitatud teadusprogrammile. 2.3.1 Riikliku seire alamprogrammid Põhjavee riiklik seire on ellu kutsutud Eesti põhjaveevarude määramiseks ning põhjavee kvaliteedi hindamiseks. Kogutud andmete põhjal on võimalik planeerida põhjavee säästlikku tarbimist, ennetamaks varude ammendumist, ning hinnata põhjavee kvaliteeti ja sobivust joogiveeks. Samuti võimaldavad seireprogrammi raames läbiviidavad
uurivad informatsiooni kui füüsikalist, semantilist, statistilist, jne nähtust Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest ja psühholoogilisest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd (kirjastamine, raamatukogud, massimeedia, teadus- ja uurimisasutused, jpt) Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Infovajadus ja kasutamine, Infoallikad, Keel, Tõlkimine, Infoanalüüs ja süstematiseerimine, Süsteemid, Analüüs ja hindamine Eksperimentaalne infootsing, Viitamise analüüs, Praktiline infootsing, Bibliomeetria,
Info on kujunenud oluliseks kõigis elusfäärides. Avardunud on teabe edastamise võimalused. Rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele jne. Teadmusühiskond on terviklik ühiskonnakorraldus, mida iseloomustab tegutsemis- ja otsustuskultuur, kus ühiselt püstitatud ja aktsepteeritud eesmärkide saavutamine toetub ennekõike teadmistele, analüüsile ja tagasisidele. Kõrgeltarenenud ühiskond, oluliseks muutub teadus; uurimisasutused ja leiutiste rakendamine; oskus teavet valida ja rakendada. Hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust. Nii majanduslikud kui ka poliitilised otsustused peaksid põhinema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Muutub töö iseloom jne. See on ühiskond, milles elupideva õppe, õppiva organisatsiooni ja tõendipõhise otsustamise põhimõtted on juurdunud ühiskonna kõikidel tasanditel ja kõikides sektorites. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas
· riigi- ja omavalitsusasutused ning nende poolt loodud tulundus- ja mittetulunduslikud organisatsioonid · üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid · kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid · turismiteenuste pakkujad · turva-, tervise- ja muude teenuste pakkujad · turistid, külastajad, elanikud · meedia · akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused. (Eesti riiklik turismiarengukava 2007-2013) Turismi ajalugu ja areng Kogu inimkonna ajaloo vältel on inimesed erinevatel põhjustel reisinud. Lähtuvalt W. Freyeri käsitlusest võib maailma turismi ajaloo jagada nelja faasi, mida iseloomustavad eelkõige erinevad transpordivahendid ja reisimotiivid: 1. Eelfaas kuni 1850 2. Algfaas 1850 1914 3. Arengufaas 1914 1945 4. Kõrgfaas alates 1945
Põhijooned: riik sekkub majandusse, masstootmine, massikultruur,- meedia, teenindussektori kiire kasv. Teadmusühiskond - teadmistepõhine ühiskond. Kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus majanduse kui ka ühiskonna juhtimiseks kasutatakse teadusuuringute tulemusel. Ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, ohuks on tehnoloogia ja tootmise neg.mõju keskkonnatasakaalule.
Põhijooned: riik sekkub majandusse, masstootmine, massikultruur,- meedia, teenindussektori kiire kasv. Teadmusühiskond - teadmistepõhine ühiskond. Kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus majanduse kui ka ühiskonna juhtimiseks kasutatakse teadusuuringute tulemusel. Ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, ohuks on tehnoloogia ja tootmise neg.mõju keskkonnatasakaalule.
peamisteks allikateks öeldud: · firma dokumendid, mis aitavad näha turundusprogrammi põhisuundi, selle tugevaid ja nõrku külgi, · standardandmed, milleks on näiteks turuandmed paljude kategooriate kaupa, · riiklikud andmed, · valitsusorganite kogutud turundusega seotud andmed (rahvastikust, ehitusest, tööstusest, jae- ja hulgikaubandusest) ning · eraandmed, mida pakuvad eraorganisatsioonid (nt. ajakirjad, reklaamiagentuurid, uurimisasutused jt). 5.3. Esmased andmed . Kulukuse ja väärtuse poolest kõrgeimal kohal on esmased andmed. Selliseid andmeid kogutakse juhul, kui vajalikku teavet pole või kui see on aegunud, ebatäpne, puudulik ja mitteusaldusväärne. P. Kotleri arvates on nende andmete uurimine ettevõttele kõige kulukam.Esmaseid andmeid kogutakse tavaliselt küsitlusuuringute abil, mille kaudu selgitatakse välja oma sihtgrupi tarbijate teadmisi, arusaamu, eeliseid ja rahulolu. Küsitlus
kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20.saj viimasel veerandil. Teadmusühiskond ehk teadmispõhine ühiskond kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. Sotsioloogia teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotumisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Ta pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud ning pehmendab turukonkurentsist ja inimese
külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh: kesk- ja omavalitsused, üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid, kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid turismi- ja teiste teenuste pakkujad, turistid, külastajad, elanikud, meedia, akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused, turva- ja terviseteenuste pakkujad jt. 18. Milline on avaliku sektori roll loodusturismi korraldamisel? 1 Rahaliste toetuste jagamine 2 Ettevõtete koolitamine 3 Infrastruktuuri arendamine 4 Info vahendamine 19. Mida me peame silmas tarbija ootuste all? Tarbija tahab saada kõike kõige paremat. Kõige paremat hinna ja kvaliteedi suhet. Parimat teenindust. Tahab saada kõike, mida talle on lubatud. 20. Millised on Eesti loodusturismi peamised turud? 1
Kujunes keskklass. Inimeste elustiilide lähenemine. Masstootmine ja massikultuur. Massimeedia. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutusid olulisemaks. Seda tüüpi ühiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutatakse, nimetatakse teadmusühiskonnaks. Paindlikum ning vabam töökorraldus. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Ohud: tootmise ja tehnoloogia mõju loodusele ning keskkonnatasakaalule. Eetilised probleemid.
külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh: kesk- ja omavalitsused, üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid, kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid turismi- ja teiste teenuste pakkujad, turistid, külastajad, elanikud, meedia, akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused, turva- ja terviseteenuste pakkujad jt. 14. Millised on nende rollid turismis? 1 Valitsusasutused - on näiteks turismiamet, keskkonnaministeerium, põllumandusministeerium ja muud riigiasutused, aga ka maavalitsused ja omavalitsused. Nende "tööandjaks" on maksumaksjad. Ülesandeks on parimal moel korraldada tegevust rahva hüvanguks. Seda toimetatakse kella tööpäeviti 9.00st kella 17.00ni.
mittetulunduslikud organisatsioonid ● üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid ● kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid; ● turismiteenuste pakkujad ● turva-, tervise- ja muude teenuste pakkujad ● turistid, külastajad, elanikud ● meedia ● akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused Valitsusasutused - on näiteks turismiamet, keskkonnaministeerium, põllumajandusministeerium ja muud riigiasutused, aga ka maavalitsused ja omavalitsused. Nende „tööandjaks“ on maksumaksjad. Ülesandeks on parimal moel korraldada tegevust rahva hüvanguks. Seda toimetatakse kella tööpäeviti 9.00st kella 17.00ni. Äriettevõtted - on näiteks majutus-, toitlustus- ja transpordifirmad, reisikorraldajad ja -bürood, giidid
julgeolekus olulist rolli tarbijahinnaindeks (THI) hinnaindeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust; THI-d mõõdetakse ostukorvi maksumuse muutuse alusel teadmusühiskond, teadmispõhine ühiskond kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge toll maks eksporditavalt või imporditavalt kaubalt tolliliit kahe või enama riigi vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt omavahelises kaubavahetuses tolle ei rakendata 9 tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide
Trintech (Maailma juhtiv finants-ja teenustarkvara pakkujaid) ThirdForce (Pakub ülemaailmset e-õpet ) Dell Ireland (Arvuti riistvara tootja mille juured on Ameerikas) Microsoft Ireland (Paljurahvuseline mastaapne ettevõte maailmas, tegeleb tarkvara tootmisega) Bua Training (Pakub proffesionaalset õpet ja nõustamist tarkvara ja arvutitehnoloogia vallas) Xilinx (Maailma suurim riistvara ja tarkvara arendaja ) Uurimisasutused. Petroceltic (Õli ja gaasi tootmise ja leidmisega tegelev firma) Bord na Móna (Teadusliku tootmise ja selle leviku ja inimtagavarade arendaja) Bord Gáis Éireann (Torugaasinduse rajaja ja eestvedaja) Elekter. Airtricity (Tuulefarmi operaator) Electricity Supply Board (Kompanii mis varustab elektriga kogu Iirimaa) Imera Power (Eraettevõte, mis hoiab juhtivat kohta era jõu- ja gaasimarektites)
Keskklassi teke - Inimesed, kes on rahul enda elu- ja valitsusega riigis. Massimeedia teke(ajalehed, ajakirjandus). Kodanikuõiguste nõutamine ja sotsiaalpoliitika teke. Kapitali omamine. Pere osatähtsuse vähenemine ja väärtuskriis. 4. Infoühiskond - Info kättesaadavuse & tähtsuse kasv, Kommunikatsioonivahendite areng(satelliit- ja kaabeltelevisioon, moobiiltelefonid, Internet). Ettevõtete tegelemine innovatsiooniga. 5. Teadmusühiskond - Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine ning on kaasatud tootmisportsessi. Paindlikum, vabam ja loovam töökorraldus. Uute ohtude tekkimine. Hea haridus ja info efektiivne kasutamine. Teadusepõhine teenuse- ja tootearendus. Väikepere. Demokraatlik. 3.1 Heaoluriik - kasutab riigieelarve vahendeid sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Ressursside ümberjagamine.(LK14 skeem) Võimalik mõõta kahel moel. 1. Keskmiselt pool eelarvest. (Palju kulub SKPst sotsiaalpoliitikale). Heaks näitajaks umbes
kasvas tertsiaar ehk teenindussektori osatähtsus tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses riike hinnati selle järgi, kui suur on insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus ehk hinda läksid haritud spetsialistid lk 8 tabel võrdlustega 3)satelliit-ja mobiiltelefonid internet info kiire levik inimesed hakkasid end võrdlema endataoliste inimestega teistes maades olulisteks muutusid teadus,uurimisasutused,avastuste-leiutiste rakendamine teadmusühikond- INFO OSKUSLIK ÜHISKOND HEAOLURIIK (1.2;2.7) .. on riik, mis püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Klassikalised riigifunktsioonid – riigikaitse, õiguskord (korra tagamine, kohus,seadused jms.), turvalisus Heaoluriigi kujunemine – 19.saj lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust: (vt. paragrahvi algust)
Kui varem kõrvutasid inimesed oma elatustaset vanavanemate omaga, siis praegu kõrvutavad nad seda eeskätt endataoliste inimeste eluga teistes maades. Esialgu pandi rõhku infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele, et info muutuks tõeliselt massiliseks ja kergesti kättesaadavaks. Peagi aga taibati, et igasugune teave ei ole veel teadmine. Selleks et ühiskond või ettevõte oleks edukas, tuleb osata teavet valida ja rakendada. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutuvad olulisemaks; nii poliitilised kui majanduslikud otsustused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Seda tüüpi ühiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutatakse, nimetatakse teadmusühiskonnaks. 6 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Teadmusühiskond, nagu eelnevadki ühiskonnatüübid, muudab samuti töö iseloomu.
annaabi.ee 
