Teadmusühiskonna kujunemine (0)

Teadmus�hiskonna kujunemine Postindustriaalne majandus arenes t�nu uue tehnoloogia ulatuslikule kasutusele kiiresti, ettev�tted uuendasid pidevalt toodangut ja tegelesid innovatsiooniga. Senisest olulisemaks muutus suutlikkus kiirelt hankida ja t��delda informatsiooni. Teave oli m�jukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus �ha h�lpsamini k�ttesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks k� igis elusf��rides, hakati arenenud postindustriaalset � hiskonda nimetama ka info�hiskonnaks. Teabe edastamise v�imalused avardusid t�nu satelliit - ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. T�nap�eval h�sti tuntud l� hend www annab h�sti edasi p�him�ttelist muutust info edastamisel. Teateid saab t�nu arvutitele edastada sekundite jooksul �le kogu maailma, mis muudab �mbritseva �hiskonna tajumist. Kui varasematel sajanditel hinnati � hiskonda , l�htudes kriteeriumist �siin, enne ja praegu�, siis n��d on v�rdluskriteeriumiks �praegu, siin ja seal�. Kui varem k�rvutasid inimesed oma elatustaset vanavanemate omaga , siis praegu k�rvutavad nad seda eesk�tt endataoliste inimeste eluga teistes maades. Esialgu pandi r�hku infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele, et info muutuks t�eliselt massiliseks ja kergesti k�ttesaadavaks. Peagi aga taibati, et igasugune teave ei ole veel teadmine. Selleks et �hiskond v�i ettev�te oleks edukas, tuleb osata teavet valida ja rakendada. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutuvad olulisemaks; nii poliitilised kui majanduslikud otsustused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele anal��sidele. Seda t��pi �hiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutatakse, nimetatakse teadmus�hiskonnaks. Teadmus�hiskond, nagu eelnevadki �hiskonnat��bid, muudab samuti t�� iseloomu. T��stusajastule tunnuslik konveierit�� asendub paindlikuma ning vabama t��korraldusega. Oluline on loovus , oskus t��tada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. �lemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt m��ratud, �ha rohkem tekib t��kohti, kus t�� taja peab oma tegevust ise kavandama ja korraldama . Kui t��stusajastul hinnati t��list, kes oskas kiirelt ja t�pselt sooritada �ht detailset operatsiooni, siis teadmus�hiskonnas eelistatakse laiap�hjalist ettevalmistust ja p�hioskusi, mida saab loovalt rakendada pidevalt muutuvates t��- ja konkurentsitingimustes. Teadmus�hiskond kannab endas ka ohte . Eesk�tt on need seotud tootmise ja tehnoloogia m�juga loodusele ning keskkonnatasakaalule. N�iteks v�imaldavad teadussaavutused nuumata lihaloomi �ha kiiremini, kasvatada �ha suuremad maasikaid, saada aastas mitu saaki. Aga millise hinnaga? Teine ring ohte seostub eetiliste probleemidega. Kui teadus suudab k�ike, siis kas k�ik on ka eetiliselt vastuv�etav? Kas inimese kloonimine on �igustatud lahendus, et korvata rahvastiku v�henemist arenenud maades? T�na kutsuvad need probleemid esile elavaid avalikke arutelusid, ka m�ned valitsused on v�tnud vastu asjakohaseid otsuseid, n�iteks muundatud toiduainete ja geenitehnoloogia rakendamise osas.