Füüsika arvestus (0)

Füüsika XII
Tööleht nr 3. KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1.

• Mis on astronoomia ? Teadust, mis uurib taevakehi ning nende süsteeme (ehitust, liikumist, asetust, arenemist ).
  
• Mille poolest erineb refraktor reflektorist ? Kui suur läbimõõt neil on?Refraktor on läätseobjektiiviga, reflektor aga peegelobjektiiviga teleskoop.Refraktor-kuni 1 m läbimõõt;reflektor-10 m piires.
  
• Mis on observatoorium ja kas ka Eestis on neid (kus)? Teaduslikud uurimisasutused, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi .1)Tõravere observatoorium.
  
• Nimeta astronoomiliste vaatluste iseärasused (3 iseärasust) 1)Passivne iseloom.Paljud astronoomia protsessid on väga aeglased.2)Maa liigub koos vaatlejaga.3)Raske on hinnata kaugusi.
  
• Uus ja vana kalender. Miks võeti uus kalender kasutusele?Sajandite möödudes tekkis nihe loodusliku seisundi ja kalendri vahel. Selleks loodi nn uus kalender. Täissajalistele aastatele ei lisata ühte päeva;täistuhandelistele lisatakse.
  
• Iseloomustage Maad (mass, raadius, tihedus, atmosfäär). Maa raadius on 6370 km, keskmine tihedus 5500 kg/ m3 , mass 6∙ 10 24 kg. Maad ümbritseb atmosfäär: 78% lämmastikku, 21 % hapniku. Teisi gaase on seal tühisel hulgal.
  

• Iseloomustage Kuud ( suurus, atmosfäär, pinnavormid , temperatuur). Puudub atmosfäär, veidike on tolmu lendamas;temperatuuri kõikumised väga suured: päeval 20 , öösel – 170 0 C.Läbimõõt 3477 km. Kuu külje tumedamaid osasid nim meredeks.Kuul on ka kõrgeid ja väga kõrgeid alasid;väga palju on rõngasmägesid nn tsirgid, kus tasase ala keskel on küngas.Väiksemad rõngasmäed on lihtsalt kraatrid.
  
• Alustades Päikesest reastage planeedid. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan, Neptuun .(Pluuto)
  Iseloomustage üldiselt Maa-tüüpi planeete (5) Maa kuulub nn Maa tüüpi planeetide hulka. Neid iseloomustab:1)väike mass2)suur pöörlemisperiood3)suur tihedus4)hõre atmosfäär5)vähe kuusid
  

Iseloomustage järgmisi planeete: Merkuur, Veenus, Marss (suurus, atmosfäär, pinnavormid, erilisus )Merkuur-Kuust veidi suurem;atmosfäär puudub; Merkuuri maastik on troostitu kivikõrb täis meteoriidikraatreid, olles pinnavormilt sarnane Kuuga – väga palju rõngasmägesid ja kraatreid, nn meresid tal ei ole. Ainulaadseteks pinnavormideks on kuni 2 km kõrgused ja sadu km pikad astangud . Veenus-(0,95 maa läbimõõtu); Atmosfääri tiheduse tõttu on rõhk Veenuse pinnal tohutu; Pinnavormid suhteliselt madalad, puuduvad mäestikud, on vaid üksikuid kõrgeid mägesid; Eriline, et Veenus pöörleb vastupidi – tema pöörlemistelg on risti ( aastaajad puuduvad).Marss- diameeter 2 korda lühem võrreldes Maaga; Atmosfäär on väga hõre, rõhk on 150 korda väiksem kui Maal; Marsi pind meenutab punakat elutut kivikõrbe, milles on hulgaliselt meteoriidikraatreid. Marsi mered pole midagi muud kui tumeda värvusega kivikõrbed; Erilisus

• Polaarmütsikesed – koosnevad arvatavasti nn kuivast jääst (süsihappelumest ja tavalisest jääst). Sõltuvalt aastaajast nad kas suurenevad või vähenevad.
  
• Pinnavormid – Marsi kanalid – arvatakse, et kunagi voolas Marsil vesi ja tegutsesid vulkaanid. Need kanalid on arvatavasti kunagiste kuivanud jõgede sängid.
  
• Marsil on kaks kaaslast – Phobose (Hirm) ja Deimose (Õudus) – kujutavad endast paarikümne kilomeetrise läbimõõduga ebakorrapärase kujuga kivikamakaid.
  

• Iseloomustage üldiselt hiidplaneete (8). 1)PÖÖRLEVAD ÜMBER TELJE KÜLLALTKI KIIRESTI, SEETÕTTU ON NAD ÜPRIS LAPIKUD2)Hästi suured – suured mõõtmed3)Moodustavad 99 % kogu päikesesüsteemi planeetide massist – suur mass, aga väike tihedus4)Neid ümbritseb võimas atmosfäär – tegelikult oleksid nad nagu hiiglaslikud gaasikerad5)Atmosfäär koosneb vesinikust, heeliumist, lisaks metaani, ammoniaaki, tühises koguses vett6)Arvatakse, et neil planeetidel puudub mingi eristatav pind: gaaskeras sügavamale minnes vesinik veeldub , arvatakse, et Jupiter ja Saturn on metalliline vesinikust tuum7)Kuna nad asuvad Päikesest väga kaugel, siis pinnatemperatuur on eriti madal. Jupiteril -145 0 C8)Väga palju kaaslasi.
  
• Milles seisneb Jupiteri ja Saturni erilisus?JUPITER Eriline: Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini .SATURN Erilised on nn Saturni rõngad. Need kujutavad endast kivipuru või härmatisetaolise pealispinnaga jäätükke.
  
• Iseloomustage asteroide, komeete ja meteoore ( mõiste, millest koosnevad) Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel.Kujutavad endast kivikamakaid.Komeedid on udused tahke tuuma (tolm + tahked gaasid CO2 NH3 CH4) ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Komeet kujutab endast mõne kilomeetrise läbimõõduga tuuma (kivistunud moodustis või ka tahke gaas). Aeg-ajalt satuvad meie Päikesesüsteemi suvalise trajektooriga taevakehad. Selliseid väikekehasid, mis liiguvad kosmoses vabalt ringi nimetatakse meteoorideks. Nad koosnevad kas rauast, kivist või raudkivist.
  

2011 PTG
Leili Jaagant