Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Essee: Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp? (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Nüüdisühiskond – kas ühiskonna arengu lõpp?
Nüüdisühiskond on tänapäeva arenenud ühiskond, see on kujunenud aastatega ja sellele eelnenud ühiskonnaetappide läbi. Erinevate ajalooliste sündmuste ja uuenduste põhjal on ühiskond jõudnud oma praegusesse etappi ja seda nimetamegi nüüdisühis- konnaks.
Minu eluajal sündinud muutustest ühiskonnas võiks välja tuua infoühiskonna esilekerkimise. Teabe edastamise võimalused on tohutult avardunud tänu satelliit - ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Võimalusi tekib aina juurde ja hetkel ei näe ma infoühiskonna arengu piire. Infoühiskonnast arenes ka välja teadmusühiskond ehk siis eriti oluliseks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastusteleiutiste rakendamine.
Ühiskonnas on suhteliselt muutumatuna püsinud suurte vabrikute ja massitootmise kasutamine ehk siis tööstuslik tootmine. Mõtlen just viimastel aastatel kuna selle tarbeks mõeldud tehnoloogia on hetkel oma kõrgpunktis. Sellele ei pöörata võibolla tänapäeval enam nii palju tähelepanu kui teadmus - või infoühiskonnale, aga viimastest tuletatud avastusi rakendatakse just tööstusühiskonnas. Tööstuslik kaubatootmine kaotab küll tasapisi tähelepanu, aga pigem see pidevalt areneb, muutused ilmnevad tasa ja targu.
Viimaste aastate põnevamaid sündmusi ühiskonnas on kindlasti Venemaa – Gruusia konflikt, mis mõjutas tervet maailma ja pani inimesed nägema laiemat pilti ühiskonnast. Viimasel ajal esineb maailmas üldse väga palju poliitilisi konflikte, mis viivad välja sõdadeni. Kui säärased konfliktid lähiajal lahendust ei leia, võivad tagajärjed umbes kümne aasta pärast juba väga katastroofilised olla.
Ühiskond areneb hetkel väga kiiresti, aga selle arengut pärsivad erinevad konfliktid üle maailma mis on vältimatud, aga lahendatavad. Tavainimeste roll ühiskonnas suureneb samuti pidevalt ja iga indiviid peab arvestama sellega, et ta mängib ühiskonna arengus rolli. Niikaua kui arenevad inimesed, nii kaua areneb ka meie ühiskond, mille kujundajaks me oleme.
Kokkuvõtteks võibki öelda, et nüüdisühiskond pole kindlasti ühiskonna arengu lõpp, see ei saa „valmis saada“ kuna seni kuni jätkub inimesi, nii kaua toimub ka areng ja inimesed peaksid tahtma selle arengus veelgi rohkem kaasa rääkida.
Essee-Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor weapone112 Õppematerjali autor
Essees arutletakse, kas tänapäeva ühiskond on jätkusuutlik ja arenemisvõimeline või on selle tipp juba saavutatud.

Sarnased õppematerjalid

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned
42
docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8 2.1 Heaoluriigi kujunemine.................................................................................. 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded.....................................................

Ühiskond
Ühiskonnaõpetuse eksam I osa
14
doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit ­ turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.

Ühiskonnaõpetus
Nüüdisühiskond
18
pdf

Nüüdisühiskond

Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub

Ühiskonnaõpetus
Sotsioloogia alused
17
docx

Sotsioloogia alused

­ 1. Normi rikkumisest saadav kasu on suurem kui normi täitmisest saadav kasu. Normi rikkumine on ratsionaalne. 2. Või inimene on internaliseerinud valed normid. Üldiselt võib eeldada et inimene üles kasvades mingid normid internaliseerib aga mõnikord juhtub et ta kasvab üles ,,vales" subkultuuris ja siis ta internaliseeribki näiteks need kuritegelikud normid. · Sanktsioonid ­ ühiskonna poolne reageering inimkäitumisele eesmärgiga tagada normide jälgimine. 1. Positiivsed sanktsioonid ­ normipärase käitumise soodustamine (preemia, kiitus) 2. Negatiivsed sanktsioonid - normidevastase käitumise karistamine (vangistamine, trahv). Tugevad negatiivsed sanktsioonid panevad nt lapsele nii-öelda ajutised käitumismuutused. Pikaajaliselt töötavad aga positiivsed sanktsioonid.

Sotsioloogia
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri.

Ühiskonnaõpetus
TÄNAPÄEVA MAAILM
56
docx

TÄNAPÄEVA MAAILM

......................................................18 5.1Inimõiguste universaalsus............................................................................ 18 5.2Euroopalik arusaam inimõigustest...............................................................18 5.3Inimõigused arengumaades.........................................................................19 5.4Inimõigused ja kodakondsus.........................................................................20 6.Postmodernne ühiskond.................................................................................... 22 6.1Modernse ja postmodernse ühiskonna erinevused.......................................22 6.2Teadmiste ja väärtuste roll ühiskonnas.........................................................23 6.3Inimsuhted postmodernses ühiskonnas........................................................24 Kokkuvõte........................................................................................................

Ühiskond
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA
36
doc

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA

kindlustamisest). Sotsioloogia kui teadus ei ole poliitilistele ringkondadele südamelähedane olnud, sest sotsioloogia toob välja ühiskonnas esinevaid kitsaskohti ­ probleeme ja vajakajäämisi, mis ühiskonnas on ja mis võivad takistada institutsioonide arengut. Sotsioloogia tirib päevavalgele ühiskondlikke probleeme ­ kriitiline sotsioloogia. Kui teised teadused uurivad reeglina positiivseid nähtusi, siis sotsioloogia eesmärk on vastupidine ­ probleemide uurimine. Mõistele ühiskond on antud palju erinevaid selgitusi. Näiteks Saksa filosoof -majandusteadlane Karl Marx on öelnud, et ühiskond, see on inimühenduste kogum. Saksa teadlane Max Weber on öelnud, et ühiskond on oma olemuselt erinevate käitumisnormide kogum. Ühine joon on see, et ühiskonda on alati võimalik teaduslikult uurida. Sotsioloogiat eristab teistest teadustest : · Püstitatakse hüpoteese erinevate teaduslike konstruktsioonide kohta ja hiljem

Õigus
Ühiskonna riigieksami materjal
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj ­ o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed ­ 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii-

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (1)

belkihv profiilipilt
belkihv: AITÄHH!
22:17 13-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun