Essee: Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp? (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

42

docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8 2.1 Heaoluriigi kujunemine.................................................................................. 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded.....................................................

Ühiskond

14

doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit ­ turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.

Ühiskonnaõpetus

18

pdf

Nüüdisühiskond

Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub

Ühiskonnaõpetus

17

docx

Sotsioloogia alused

­ 1. Normi rikkumisest saadav kasu on suurem kui normi täitmisest saadav kasu. Normi rikkumine on ratsionaalne. 2. Või inimene on internaliseerinud valed normid. Üldiselt võib eeldada et inimene üles kasvades mingid normid internaliseerib aga mõnikord juhtub et ta kasvab üles ,,vales" subkultuuris ja siis ta internaliseeribki näiteks need kuritegelikud normid. · Sanktsioonid ­ ühiskonna poolne reageering inimkäitumisele eesmärgiga tagada normide jälgimine. 1. Positiivsed sanktsioonid ­ normipärase käitumise soodustamine (preemia, kiitus) 2. Negatiivsed sanktsioonid - normidevastase käitumise karistamine (vangistamine, trahv). Tugevad negatiivsed sanktsioonid panevad nt lapsele nii-öelda ajutised käitumismuutused. Pikaajaliselt töötavad aga positiivsed sanktsioonid.

Sotsioloogia

62

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri.

Ühiskonnaõpetus

56

docx

TÄNAPÄEVA MAAILM

......................................................18 5.1Inimõiguste universaalsus............................................................................ 18 5.2Euroopalik arusaam inimõigustest...............................................................18 5.3Inimõigused arengumaades.........................................................................19 5.4Inimõigused ja kodakondsus.........................................................................20 6.Postmodernne ühiskond.................................................................................... 22 6.1Modernse ja postmodernse ühiskonna erinevused.......................................22 6.2Teadmiste ja väärtuste roll ühiskonnas.........................................................23 6.3Inimsuhted postmodernses ühiskonnas........................................................24 Kokkuvõte........................................................................................................

Ühiskond

36

doc

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA

kindlustamisest). Sotsioloogia kui teadus ei ole poliitilistele ringkondadele südamelähedane olnud, sest sotsioloogia toob välja ühiskonnas esinevaid kitsaskohti ­ probleeme ja vajakajäämisi, mis ühiskonnas on ja mis võivad takistada institutsioonide arengut. Sotsioloogia tirib päevavalgele ühiskondlikke probleeme ­ kriitiline sotsioloogia. Kui teised teadused uurivad reeglina positiivseid nähtusi, siis sotsioloogia eesmärk on vastupidine ­ probleemide uurimine. Mõistele ühiskond on antud palju erinevaid selgitusi. Näiteks Saksa filosoof -majandusteadlane Karl Marx on öelnud, et ühiskond, see on inimühenduste kogum. Saksa teadlane Max Weber on öelnud, et ühiskond on oma olemuselt erinevate käitumisnormide kogum. Ühine joon on see, et ühiskonda on alati võimalik teaduslikult uurida. Sotsioloogiat eristab teistest teadustest : · Püstitatakse hüpoteese erinevate teaduslike konstruktsioonide kohta ja hiljem

Õigus

40

docx

Ühiskonna riigieksami materjal

Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj ­ o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed ­ 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii-

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (1)