Thomas Robert Malthus, 1798 ,,Essee rahvastiku alustest", milles kaitses maa- aristokraatia kui valitseva klassi huve ja tõestas, et valitsus ei vastuta rahva vaesuse eest. Ta sõnastas rahvastusseaduse -- elanikkond kasvab geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. John Stuart Mill, 1848 ,,Poliitilise ökonoomia alused", rajas oma teooriad inimese omakasule, töödes näha sotsialismi algeid 2. Utopistid. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. Charles Fouvier, Saint Simon, A.Comte 3. Marx
Arvan, et tegelikult see lause tähendas palju enamat, nimelt seda, et Villul polnud väiksena võimalik Peipsit vaatama minna, sest nad elasid kitsikuses. Vanemana võis see peamiselt iseloomustada tema enda elu. Nimelt, oli Villule esmakordsest kohtumisest alates olnud sümpaatne mõisas elav Helene, kes oli aga Hugo mõrsja. Samuti oli Villul suureks takistuseks enda edasiarendamisel tema koht ühiskonnas, nimelt oli ta ju olnud vaid lihtne talupoeg. 2. Miks on raamatul naiiv-utopistlik idülliline lõpp? Kas see vastas tegelikkusele? Raamatul on naiiv-utopistlik idülliline lõpp, sest selline oli arvatavasti raamatu kirjutamise ajal Juhan Liivi nn. unistus et mõisahärrad oleksid suhtunud talupoegadesse inimlikumalt. Selline lõpp aga ei vastanud tegelikkusele, sest mõisas elavad aadlikud olid enamasti omakasupüüdlikud ja kui ka keegi oleks talupoegadesse nii suhtunud, nagu Hugo,
vahelist vaenu. Seda ei esinenud aga Päikeselinnas, kuna seal töötasid kõik võrdselt ja mitte eesmärgil, et rikastuda. Kui tänapäeval käivad inimesed just sellepärast tööl, et olla jõukad, siis selline nähtus tol ajal puudus. Päikeselinn on võetud sotsialismi aluseks. Sotsialism on ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Utopistlik sotsialism on oluline mitmete kaasaegsete sotsialistlike mõttevoolude tekkimisel. Platoni "Ideaalse riigi" riigikorraldust võiks kõrvutada totalitaarsete riigikordadega tänapäeval nagu näiteks stalinistlik NSVL või hitlerlik Saksamaa ja teised, kus riik sekkub ühiskonna kõikidesse eluvaldkondadesse ja ka üksikisikute ellu, ent viimaste puhul olid lähtepunktid ja oodatav tulemus erinevad.
Dante filosoofiline poeem ,,Jumalik komöödia" Petrarca sonett ,,Laulude raamat" Boccaccio novell ,,Dekameron" Luther (reformatsiooni piiblitõlge ,,Üks kindel linn ja algataja) varjupaik" Erasmus satiir ,,Narruse kiitus" T. More utopistlik romaan ,,Utoopia" Rabelais (grotesk) rahvaluule ,,Gargantua ja Pantagruel" Cervantes rüütliromaani paroodia ,,Don Quijote" Shakespeare tragöödia ,,Hamlet" Mountaigne essee ,,Essee" 3.NOVELLI TUNNUSED lühike proosajutustus, väheste tegelastega, üks keskne teema, pandiga lõpp 4
Sotsiaalsed liikumised Reformistlik liikumine- tahab saavutada muutusi olemasoleva sotsiaalse süsteemi sees ;tahab saavutada muutusi järgides süsteemi reegleid Revolutsiooniline liikumine- tahab olemasolevat süsteemi kaotada, tahab kehtestada uusi reegleid; või saavutada muutusi reeglite vastaselt Konservatiivne liikumine- tahab olemasolevat süsteemi säilitada; astub vastu süsteemi muuta soovivatele jõududele Utopistlik liikumine- loodab saavutada ideaalset elukorraldust kõrgemate jõudude abil Kollektiivse tegevuse loogika Mancusr Olson Ühise eesmärgi nimel tegutsev grupp pole konfliktivaba Kui paljud inimesed tegutsevad ühise eesmärgi nimel, siis on igaühe jaoks kasulik viilida ja lasta teistel töö ära teha Maksude maksmine Avalik kaup e ühishüve- selline hüve mida saavad kasutada kõik , kasutamist ei saa keelata
Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. 3)sotsialism, poliitiline ja majanduslik kord, mis pooldab riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvides. Püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. 4)utopistlik sotsialism, Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. 5)marksism.
linnaelanike arv ja tekkis juurde uusi linnu imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata konservatism alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav poliitiline õpetus libaralism vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustav poliitiline õpetus sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust utopistlik sotsialism õpetus, mille seisukohad tunduvad naiivsete ja tegelikkuses teostamatutena marksism Karl Marxi õpetuse järgi loodud ideoloogia, mis leiab, et proletariaat peab korraldama revolutsiooni, haarama võimu enda kätte, likvideerima eraomanduse, selle asemele tuleb luua tootmisvahendite ühiskondlik omandus kommunism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi
Crusoe peab saarel veetma 28 aastat, abiks vaid laevalt päästetud kraam. Ta säilitab kaine mõistuse, kohaneb loodusega, töötab pidevalt. Ülistus tööle ja inimmõistusele. 5. Swift (Inglise) pärit Dublinist, huvitatud poliitikast, kuid polnud seal edukas, teenis elatist vaimulikuna. Kirjutas satiirilisi teoseid, kritiseeris Briti ülemvõimu, selle suhtumist Iirimaale, poliitilisi vaidlusi. ,,Gulliveri reisid" filosoofiline, allegooriline, utopistlik teos. I osa Lilliputid, tegelikult kujutatakse tolleaegset Inglismaad. Lilliputide väiksus sümboliseerib inimeste väiklust. Kritiseeriti sõda, päritolu, pugemist. II osa Hiiglaste maa, autori arvates täiuslik ühiskond, valitseb haritud monarh, raha ja sõda puuduvad. III osa- Lendav saar teadlastega, keda kuj. Eluvõõraste, tobedatena. Tegeletakse enamjaolt ebapraktiliste leiutistega, ei hoolita vallutatud maadest, kus rahvas vireleb
kirjutas ta oma Flandria reisil. Raamat kujutab endast seikluslikku reisiromaani, see koosn meresõitja Hythlodayga peetavatest vestlustest, kuhu on põimitud maist paradiisi kirjeldavad legendid. Teose tegelik allikas oli tolleaegne reaalsus, millele More'i loodud õiglane kodanikühiskond pakkus nii kontrasti kui ka alternatiivi. More püüdis oma teosega ellu kutsuda Platoni ideaalriiki. Sõnad ,,utoopia" ning ,,utoopiline" ongi hakanud kajastama ebareaalseid teostamatuid unistusi ja soove. Utopistlik romaan on olnud populaarne zanr More'i ajast meie päevini. Tänapäeva tulevikuromaanide puhul torkab silma zanri sisuline muutumine : varasemate teoste usku ja optimismi asendab sünge pessimism. Utoopia- hüpoteetiline ideeaalriik või ideaalne ühiskond. Kõnekeeles nim utoopiliseks häid, kuid mingitel põhjustel mitteteostatavaid ettepanekuid. Rotterdame Erasmus (1469-1536) oli tollase Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi. Ristiusk tähendas talle eelkõige humanistlikku eetikat
Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid". Teost iseloomustavad sõnad ,,filosoofiline", ,,allegooriline", ,,sümbolistlik", ,,utopistlik". Maailmakirjanduses on teos oluline, sest see on üks filosoofilise satiiri silmapaistvamaid näiteid. Teose jaoks võttis Swift eeskuju Rabelais'lt naturalistliku groteski näol - tõhus vahend pühaduste ja iidolite maa peale toomiseks ning rohkete tavateadmiste ja võltskujutuste väljanaermiseks. 3. Voltaire sattus mitmel korral vanglasse oma nõelteravate värsside ja epigrammide pärast. Teosed: ,,Oidipus", ,,Henriaad", ,,Filosoofilised kirjad", ,,Zadig",
välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 2)liberalism- (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 3)sotsialism- on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted.Termin tuleneb ladinakeelsest sõnast socialis ('ühiskondlik'). 4)utopistlik sotsialism- on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad 5)marksism- on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Vasta: 1. Mis põhjustas nende/eelpooltoodud poliitiliste õpetuste kujunemise? Konservatism Suure prantsuse revolutsiooniga kaasnenud muutused ühiskonnas.
Niisugune radikaalne eesmärk õigustab erakorralist taktikat, mis peab kogu üh.-s endale tõmbama tähelepanu ja esile kutsuma hirmu ja ebakindlust. (ka kaaperdamised, lasteröövid, pommiplahvatused) 3. Vastupanuliikumine püüab peatada muutusi ja taastada seda, mida nimetatakse traditsioonilisteks väärtusteks ja normideks. Nt. abordivastane liikumine, valgete ülemvõimu eest võitlevad grupid. 4. Utopistlik liikumine püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele. Sotsiaalse liikumise arengufaasid 1) isiklik rahulolematus või ebamäärane rahutus ühiskonnas 2) huvi suunamine ja informatsioonivõrgu tekkimine 3) formaalsete organisatsioonide tekkimine 4) liikmete poolt liikumise eesmärkide aktsepteerimine või liikumise järk-järguline
Entsüklopeediad. Romaanid. Teater ja draama. Luuleareng aeglustus. Iroonia. Diderot- esimene enstsüklopeedia. Ilukirjanduse ja filosoofia põimumine. Teatriesteerika- alased tööd. Näidendid "Vallaspoeg", ,,Perekonnapea". 18. saj keskpaik. Swift- allegooriliselt esitas tekste. 17.-18. saj. Filosoofiline proosa. Teenistus Inglismaal, kuigi sündinud Iirimaal. Pamfletid ,,Raamatute lahing" ja ,,Tünnilugu". Filosoofiline satiir ,,Gulliveri reisid"- sümbolistlik, utopistlik, allegooriline, filosoofiline. Montesquieu- 18. saj algus. ,,Pärsia kirjad". Pr. Akadeemia. ,,Seaduste vaim". Vanad keeled ja antiikkultuur, mis olid koolis õpitud, olid ta kirjanikuks saamisel tähtsaks osaks. Küps satiirik. Ida ja lääne võrdlus. Voltaire- Ilukirjanduse ja filosoofia põimumine. 18. saj algus ja keskpaik. ,,Oidipus"- tragöödia. Terav keel. Prantsusmaalt väljasaatmine. 2x vanglas. Viibis Inglismaal. ,,Filosoofilised kirjad". Preisi kuninga juures. ,,Mikromegas"
amoraalsus ja alatus. Järgmises sarjas ,,Meeldivad näidendid" asendab kirjanik satiirilise valgusse ajajärgule iseloomulikud illusioonid ning väärarusaamad. Sarjas ,,Kolm näidendit puritaanidele" ründab silmakirjalikku vagatsemist ning näitab üksilduse traagikat kui võimu paratamatut kaasnähtust. Tema tippteosed on filosoofilised näidendid ,,Inimene ja üliinimene", mis süveneb tugeva isiksuse teemasse, sõjavastane ,,Südamemurdmise maja", utopistlik ,,Tagasi Metuusala juurde", milles vaadeldakse maailmaparandamise võimalikkust, ning Jeanne d´Arci elu kujutav ,,Püha Johanna". 1920.-1930. aastail kirjutas ta peamiselt groteskseid komöödiaid, mida nimetas ,,poliitiliseks ekstravagantsuseks". Shaw vastandas oma draamad armuintriigil rajanevatele lavateostele, öeldes, et kunsti suhtes on ta puritaan. Shaw´ humanistliku, kordumatu huumoriga laetud loomingu keskmes oli tema kaasaegne inimene. ,,Pygmalion" 6. Maurice Maeterlinck
sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest ideedest? 46) Üks Prantsusmaa valgustusaja mõtleja. 47) Sakslane, kes leiutas filmikunsti. 48) Füüsikust filosoof Inglismaal. Tema on loonud mitu füüsikaseadust. 49) Kes oli esimese proosateose looja? Mis teos see oli? Raamat koosnes novellidest ja lühijuttudest. 50) Mõtleja, kes tähtsustas riiki ja oli makjavellismi rajaja. 51) Teos, millest saadi keelde uued mõisted. Nagu näiteks ,,utopistlik" ja ,,utopism". 52) Teos, mis naeruvääristas võltsusklikke ja silmakirjateenreid. 53) Mis teose kirjutamiseks kulus Goethel 60 aastat? 54) Teos, mis on kirjutatud rüütliromaanide paroodiaks? 55) Teos, kus Dante rändab Vergiliusega läbi põrgu ja puhastustule? 56) Teos, kus Dante vabaneb seitsmest surmapatust. 57) Cervantese teos, kus tekkis vastuolu ideaali ja tegelikkuse vahel. 58) Teos, kus peategelane käib neljal maal ja igal maal on elust erinev arusaam.
Lapseea kultuurimuljed olid mitmekülgsed. Iseloomujooned: kinnisus ja lugemiskirg. Ema surm. Isa surm põhjustas langetõve. Lõpetas Peterburis sõjaväeinseneri kooli, samuti säilis tal kirjanikukutsumus. Läks teenistusest erru. Valmis esikteos · Romaan "Vaesed inimesed" inimene on loomult hea, aga sotsiaalne ebaõiglus hävitab selle. Romantismi jooned. Eemaldus kirjanike ringist. Otsis uusi loomemeetodeid. Ideed: vendlus, võrdsus ilms revolutsioonita utopistlik sotsialism. Arreteeriti, elas läbi omaenda hukkamise, saadeti sunnitööle. Varasemad vaated kinnistusid seal veelgi. · Romaan "Kuritöö ja karistus". [tappa vanaeit]. Vaesus, alkoholism, paljude motiivide kokkulangemine, Venemaa tegelikkus. · Romaan "Idioot". Täiuslik inimene, uus inimene. Mõskin oli kaasaja Kristus, Absoluutse Headuse idee kandja. · Romaan "Vennad Karamazovid". Inimese käsitlus, inimhinge keerukus. Sotsiaal-olustikulised romaanid, psühholoogilised romaanid
kõikvõimalikke asju nimetati, valitses pärisnimelisus). Kujunesid oma pühakud ja kangelased. Nõukogude mõtlemist on nimetatud ühe ajupoolkeraga mõtlemiseks, kuna idealismi eirati ja järele jäi ainult materialism. Arvatakse, et peamine nõukogude kirjanduse vool oli sotsialistlik realism, aga tegelikult on seda järgivaid teosed suhteliselt raske leida. Reaalne kirjandus erineb doktriinidest. Seni on nõukogude ajastut kirjeldatud läbi utoopia ja antiutoopia. Vene utopistlik mõtlemine on pärit 19. sajandist. Lotman väidab, et katkestused ja järsud piirid on vene ajaloos väga olulised, vene areng ongi toimunud läbi nende. Revolutsioon on kolmanda riigi loomine Venemaal - esimene oli Moskva riik, Peeter I riik teine. Oluline sel ajal oli utoopiline mõte, paljus toetuti religioossetele filosoofidele. Ehitati utoopiat, saavutati antiutoopia. Tulemus oli küll ainult vaheperiood üleminekul kommunismile (see pidi saabuma aastal 1980J) Utoopia
Jonathan Swift (1667-1745) Iirimaa “Raamatute lahing”(1701) – antiikmaailma saavutused ületavad uusaegseid “Tünnilugu” (1704) - usuküsimused “Kalevikaupmehe kirjad” (1724) – iirlaste õiguste kaitsmine “Gulliveri reisid”(1726) – Swift on suur inimpõlgur, suured kriitilised üldistused nii oma ajastu kui ka tulevikuühiskonna kohta – hinnang valgustusele; filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik, utopistlik teos, mina-vormis; I Liliputtide maa II Brobdingnag (hiiglaste maa) III Laputa saar IV hiihnhmide maa Daniel Defoe (1661-1731) dissenterid essee “Projektidest”(1697) – käsitleb sots elu probleeme essee “Puhastverd inglane” (1701) – arusaam puhastverd inglasest on fiktsioon pamflett “Kõige lihtsam viis dissenteritest lahti saada” (1702) “Hümn häbipostile”(1703) “Robinson Crusoe”(1719) – tõsieluline alus (A
Filosoofilisele proosale pani aluse Jonathan Swift. 2. Jonathan Swift töötas riigiametliku ja diplomaadina, hiljem Põhja-Iirimaal Belfasti lähedal vaimulikuna. 3. Tema peateoseks on "Gulliveri reisid", mis ilmus aastal 1726. Eesti keeles ilmus esmakordselt see teos 1951. aastal. 4. Selles teoses esitab Swift kriitilisi üldistusi nii tänapäeva kui tuleviku ühiskonna suhtes. Kolm märksõna, mis seda teost iseloomustavad on allegoorilisus, sümbolistlik, utopistlik. 5. Naturalistlik grotesk on vahend pühaduste ja iidolite maapeale toomiseks ning rohkete tavateadmiste ja võltskujutiste väljanaermine. 6. "Gulliveri reisid" on kirjutatud mina-vormis arst Lemuel Gulliveri jutustusena. 7. "Gulliveri reisid" koosneb neljast osast. Esimeses osas on Gulliver lilliputtide maal, mis sümboliseerib vaimu väitlust, kus ta tunneb ennast suursugusena. Teises osas on
2. revolutsiooniline liikumine taotleb kehtivatele vastupidiseid fundamentaalseid muutusi väärtustes ja institutsioonides. Selline radikaalne eesmärk õigustab erakorralist taktikat, mis peab endale tõmbama avalikkuse tähelepanu ning levitama ühiskonnas hirmu ja ebakindlust. (lennukite kaaperdamine) 3. vastupanuliikumine püüab peatada muutusi ja taastada seda, mida nimetatakse traditsioonilisteks väärtusteks ja normideks. (abordivastane liikumine) 4. utopistlik liikumine püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile, lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele. Sotsiaalsete liikumiste arengufaasid: eristatakse nelja suuremat faasi, mida iseloomustavad: 1)isiklik rahulolematus või ebamäärane rahutus ühiskonnas; 2)huvi suunamine ja informatsioonivõrgu tekkimine; 3)formaalsete organisatsioonide tekkimine
oma igapäevast elu Tähtsad teised kõik inimesed, kellel on võim, et mõjutada inimese arusaamu iseendast Tööjaotus tähendab tööprotsessi kui terviku jagamist osadeks, millest igaüht teeb kindel selleks ettevalmistatud inimene või grupp inimesi Tühja pesa faas tekib perekonna arengutsüklis siis, kui lapsed on kodust lahkunud ja vanemad on taas üksi Uskumuste süsteem elu tähendust puuduvate arusaamade jagatav kogum Utopistlik liikumine püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele Vabaabielu formaalselt registreerimata kooselu Vaba migratsioon inimeste vabatahtlik ränne Vahendamine tähendab konfliktide lahendamist kolmanda osapoole vahendusele Vahetusteooria ja ratsionaalse valiku teooria põhinevad inimeste käitumise
Lapseea kultuurimuljed olid mitmekülgsed. Iseloomujooned: kinnisus ja lugemiskirg. Ema surm. Isa surm põhjustas langetõve. Lõpetas Peterburis sõjaväeinseneri kooli, samuti säilis tal kirjanikukutsumus. Läks teenistusest erru. Valmis esikteos · Romaan "Vaesed inimesed" inimene on loomult hea, aga sotsiaalne ebaõiglus hävitab selle. Romantismi jooned. Eemaldus kirjanike ringist. Otsis uusi loomemeetodeid. Ideed: vendlus, võrdsus ilms revolutsioonita utopistlik sotsialism. Arreteeriti, elas läbi omaenda hukkamise, saadeti sunnitööle. Varasemad vaated kinnistusid seal veelgi. · Romaan "Kuritöö ja karistus". [tappa vanaeit]. Vaesus, alkoholism, paljude motiivide kokkulangemine, Venemaa tegelikkus. · Romaan "Idioot". Täiuslik inimene, uus inimene. Mõskin oli kaasaja Kristus, Absoluutse Headuse idee kandja. · Romaan "Vennad Karamazovid". Inimese käsitlus, inimhinge keerukus. Sotsiaal-olustikulised romaanid, psühholoogilised romaanid.
dialoogid igas olukorras. Elunähtuse pilkamine. Näitlejad olid väga võimekad. Tegelased: Pantalone, Arlekiin, Colombina. Esimest korda astus lavale naine. Thomas More (1478-1535) Inglise renessanssi ajastu üks tähtsamaid tegelasi. Võttis osa poliitikast ning just poliitika sai talle saatuslikkus, teda süüdistati riigi reetmises ja määrati surmanuhtlus. Sai tuntuks 1516, kui ilmus teos ,,Utoopia". Kirjutas Ladina keeles. Püüdis teosega ellu kutsuda Platoni ideaalriigi ideed. Utopistlik romaan. More lõi tänu sellele uue zanri. Karl Ristikivi imede saar. Renessansiromaan Romaan omandas tänapäevase kuju alates 15.sajandi II poolest. Renessansiajal oli kõige levinum romaaniliik rüütliromaan. Eriti populaarseks sai rüütliromaan 16.sajandi alguse Hispaanias. Teiseks levis renessansiajal pastoraalromaan. Kelmiromaan ehk pikareskne romaan oli uusaegse realistliku romaan esimene aste. Oma nime on see zanr saanud romaanide
süsteemi sees (nt: demonstratsioonid ja valimiseelne propaganda 2) revolutsiooniline liikumine taotleb kehtivatele vastupidiseid vundamentaalseid liikumisi väärtustes ja institutsioonides (hirmu ja ebakindluse suurendamiseks ühiskonnas- lennukikaaperdused, lapseröövid,pommiplahvatused) 3) vastupanuliikumine püüab peatada muutusi ja taastada seda mida nim traditsioonilisteks väärtusteks ja normideks (nt: abordivastane liikumine, valgete ülemvõimu eest võitlevad grupid jne). 4) utopistlik liikumine püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele. Sotsiaalsete liikumiste arengufaasid: 1) isiklik rahulolematus või ebamäärane rahutus ühiskonnas (majanduskriis, sõde) 2) arusaam ,et teisedki jagavad viha ja ebaõiglustunnet. huvi suunamine ja infovõrgu tekkimine; liikumiste liidrid sageli karismaatilised 3) formaalsete
liikumine tuleb sõjaväe reformimisega võimalik saavutada seadustega. abil maha suruda. ühiskonnas Ühiskonnak Aadlike, monarhistlikult Kodanlus Töölisklass iht, kelle meelestatuid talupoegi. huve esindavad Tunnused, Traditsioonid, Uuendused (peavad · Utopistlik sotsialism tulevik kuulub märksõnad kollektivism, olema läbikaalutud ja töölistele, haritlastele; heaolu saavutatakse aristokratism (aristrokaadi mõeldud), individualism tööd tehes, võrdne ühiskond, inimesed võim, võim väiksearvulise (üksikinimese hüved), teevad kõike koos, kõrgelt arenenud
Jacques Turgot (1727-1781). Võrreldes Quesnay-ga pööras põllumajanduse kõrval rohkem tähelepanu tööstusele, kaubandusele. Ei vaadanud asju nii palju läbi feodaalse prisma. Ebaõige on tema teoorias see, et ei pidanud maad mitte tähtsaimaks tootmisvahendiks, vaid ainsaks rikkuse allikaks. Einevalt Quesnay-st ei eita Turgot kaubanduskasumi ning ettevõtjatulu saamise võimalust. Teema 8 Utopistliku sotsialismi tekke põhjused ja esindajad Utopistlik sotsialism kritiseerib kapitalismi. Vaatasid ühiskonda kui tervikorganismi. Sokeeris ühiskonda oma ratsionaalsuse ja külma kalkuleerimisega. Suhted rajanesid juba inimese tõelisel loomusel. Koos kapitalismi tekkega tekkisid ka kapitalismi kriitikud. Esimesteks olid 16-17 sajandi utopistid. Utopistlikule sotsialismile panid aluse Morus ja Campanella. Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset poliitilist olukorda. Viletsuse põhjuseks pidas eraomandit ja raha
3.1. Varase sotsialismi teooriatele oli iseloomulik võrdustav vaim, aga nad olid reeglina pööratud tagasi inimkonna kuldse ajastu poole (T.More, T.Campanella). Kodanlike revolutsioonide ajastul tekkinud sotsialistlikud teooriad seadsid eesmärgiks viia poliitilis-õiguslik võrdsus sotsiaalse võrdsuseni, eeskätt omandisuhetes (Winstanley Inglismaal Commonwealthi ajal, Babeuf Prantsusmaal Direktooriumi ajal - vt. õpik III, lk.185). 3.2. 19.sajandi I poolel kujuneb utopistlik sotsialism - H. Saint-Simon, Ch. Fourier Prantsusmaal ja R. Owen Inglismaal. Siin ei ole enam ihalust pöörduda kuldsesse ajastusse, vaid leitakse, et uus ja humaansem ühiskonnakord on võimalik vaid kõrgestiarenenud tootmise, demokraatlike vabaduste, teaduse jmt. alusel. 3.3. 1840. aastatel saab alguse marksistlik suund sotsialistlikus liikumises (vt. õpil III, lk.191) - Karl Marx ja Friedrich Engels.
kapitalid peavad võrdselt jaotuma. Nii jaotades luuakse uued rikkused. Räägib kultuuri- (kaotaja võidab) ja majandusväljast (võitja võidab). Need on erinevad. See, kes on võimalikult omamoodi, tuleb esile. Tugeb kultuuriväli teeb maailma sidusamaks. 16. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad.Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel.Utopistliku sotsialismi elemente sisaldus juba
Maaomanike kulutused on hädavajalikud, et turul ei tekiks üleküllastust, mis viiks majandusliku languseni. Töö on väärtuse mõõt, kuid mitte kauba tootmiseks kulutatud töö, vaid selle ostmiseks vajalik töö. Selle tõttu moodustavad kauba hinna tootmiskulud, mille hulka Malthus arvas ka kasumi, mida peaks saadama avansseeritud kapitalilt. 24. Suurte geograafiliste avastuste eeldused, käik ning tagajärjed (V. Krinali raamatu „Maailma majanduse arengust I“ peatükk 6 alusel). 25. Utopistlik sotsialism: saint-simonism, fourjerism ja owenism. Vaated, põhiseiskohad, esindajad, tulemused ning hinnang. Liberaalse poliitilise ökonoomia võidukäigule ja tööstuse kiirele arengule 19. sajandi esimesel poolel tekkis vastureaktsioon sotsialistliku majandusmõtte näol. Sotsialistliku majandusmõtte esindajad kritiseerisid kapitalistliku tootmissüsteemi varjukülgi, nähes majanduselu arengus kõrvalekaldumist loodusseadustest. Ebaõiglast sotsiaalset süsteemi tantsid
Hilismerkantelistid Th. Mun (1571-1641), A. Montchretien termini "poliitiline ökonoomia" kasutuselevõtja (1575-1622), A. Serra (1580-teadmata), J. Colbert (1616-1683). Üldiselt oldi seisukohal, et aktiivne kaubabilanss, kõrged sisseveo tollid aitavad kaasa riigi, kui tootliku jõu arengule olles samas eramajanduse täiendus, tugi ja alus. Merkantelistid esindasid kodanluse seisukohti ja merkantelismi lagunemine langes kokku klassikalise poliitökonoomia tekkimisega. Utopistlik sotsialism -- samaaegselt kapitalistliku tootmisviisi ja poliitilise ökonoomia tekkega tekkisid ka esimesed kapitalismi kriitikud. Üheks silmapaistvamaks esindajaks oli Th. Morus (More) (1480-1535) oma teosega "Utoopia". Utopistid ei tunnista tootmisvahendite ega isiklike tarbeesemete eraomandust. On kaotatud maa ja linna vastuolud on kaotatud füüsilise ja vaimse töö vastolud. Kaovad kaubandus ja raha. Musta tööd teevad orjad, endised kurjategijad.
inimeste koondumisest teatava regionaalse arengusuunaga piirkondadesse nt. intensiivne teraviljakasvatuspiirkond, maheteravilja piirkond; seemnekartuli kasvatuspiirkond, katmikala köögiviljanduse piirkond vms. See eeldaks aga ühtset regionaalpoliitikat, mida aetaks nii pealinnast kui ka kohtadelt ning millega peaks arvestama ka riiklik põllumajanduspoliitika. Täna utopistlik. ( Kartulivähk Kartulikasvatustalu laiendab tootmispinda ning rendib uued põllumaad. Koristuse järel avastatakse mugulatel tumedad ebaloomulikud moodustised. Põhjus: kartulivähi tekitaja Synchytrium endobioticum. Mida teha? ( Kartulivähk leiti mugulatel, mida tegelikult kasvatati omatoodetud kartuliseemnest eramaal 2009.a., mitte taluniku juures, kelle põhisissetulek sõltub kartulikasvatusest. Tegemist oli
Kiwa ,,Roboti tee on nihe" - selles raamatus demonstreerib Kiwa arvuti poolt kirjutatud teksti. Seda raamatut võib nimetada ka küberpungi avalduseks. Ta räägib kirjutamisprotsessist, mingid kohad imiteerivad teismeliste jaapani tüdrukute kõnepruuki ja mõttemaailma. Arengud võtab kokku ,,Tekstilääts. Kangelasema toitepiim" - antoloogia, kus on esitatud paljud erinevad autorid, nii traditsioonilised kui ebatraditsioonilised. Märksõnad: postmodernistlik, eksootilis-utopistlik, maagilis-realistlik, masina-idee. Teos jaotub: paranoiline, obsessiivne, hüsteeriline, fetisistlik miip (Barthes' jaotus). 1. Tiit Hennoste. Kaanon. Kaanan. - Vikerkaar 1997, nr 12, lk 59-70. 2. Hasso Krull. Kirjandus Eestis 1990-1995. - Vikerkaar 1996, nr 3, lk 62-68 3. Hasso Krull. Väikese kirjanduse määratlus. - Rmt: Katkestuse kultuur. Tallinn 1996, lk 83-97. 4. Kajar Pruul. Etnosümbolism ja etnofuturism. Teese revolutsiooniaegsest kirjandusest. - Vikerkaar
organisatsioon 3. Konservatiivne liikumine tahab olemasolevat · lühiajaline organiseeritud revolutsioon, kontsert süsteemis säilitada, astub vastu süsteemi muuta · pikaajaline spontaanne turumajandus ja avalik soovivatele jõududele. arvamus 4. Utopistlik liikumine loodab saavutada ideaalset elukorraldust ,,kõrgemate jõudude" abil. · lühiajaline spontaanne märatsev hulk, börsimull Kollektiivse tegevuse loogika Lühiajaline ja spontaanne Mancur Olson: ühise eesmärgi nimel tegutsev grupp
Sotsiaalne kontroll ja selle faktorid - ametivõimude reageerimine 23.6. Mis on ressursside mobiliseerimise mudeli alusel kollektiivse käitumise liikumapanevaks jõuks? Rõhutab rahalisi, poliitilisi ja värbamisressursse, mida protestijad saavad mobiliseerida ja sotsiaalse kontrokli agentide jõudu vastu seista muutustele. 23.7. Millised on sotsiaalsete liikumiste peamised tüübid ja mis neid iseloomustab? Reformistlik liikumine - Revolutsioonilike liikumine - Vastupanuliikumine - Utopistlik liikumine - 23.8. Kuidas kirjeldaksid sotsiaalse liikumise arengufaase? 1. Isiklik rahulolematus või ebamäärane rahutus ühiskonnas 2. Huvi suunamine ja informatsioonivõrgu tekkimine 3. Formaalsete organisatsioonide tekkimine 4. Liikmete poolt liikumise eesmärkide aktsepteerimine või liikumise järk-järguline langus liikmeskonna kaotuse tõttu
sum" on Descartese kuulus lause, mis sisaldabki kogu tema filosoofiat "mõtlen - järelikult olen olemas". Meelte andmed on seatud kahtluse alla. Tõesed on need väited, mis lähtuvad otseselt mõistusest ja mõtlemisest. Valguslik ideoloogia, tekib prantsuse klassitsistlik teater, avatakse prantsuse kunstiakadeemia, riik peab omama kontrolli selle üle, mis toimub kultuurielus. 17sajand oli väga mitmekesine, ei olnud vaid klassitsism, oli ka barokki. 17.sajandi alguspoole on ka utopistlik laad, mitte päris seesugune nagu oli More'il, aga teda matkides ja tunduvalt ratsonalistlikum. Üks niisugustest oli nt inglane Franzis Pacon (-1626) "Uus Atlantis". Itaallane Campanella, keda peetakse samuti humanistliku stiili jätkajaks. 1623 ladinakeelne teos ilmus frankfurdis, saksamaal (itaalias ei saanud ta oma vabameelsuse pärast seda avaldada) ideaalsest ühiskonnakorraldusest "Päikeselinn". Tõsisem teos kui More'i "Utoopia", vähem irooniat.
tahab saavutada muutusi järgides süsteemi reegleid. Rahumeelne liikumine. · revolutsiooniline liikumine - tahab olemasoleva süsteemi ära kaotada, tahab kehtestada uusi reegleid; või saavutada muutusi reeglite vastaselt. Rahutused jne.. · konservatiivne liikumine - tahab olemasolevat süsteemi säilitada: astub vastu süsteemi muuta soovivatele jõududele · Utopistlik liikumine - loodab saavutada ideaalset elukorraldust "kõrgemate jõudude" abil. Vähem oluline, ei ole vaja erilist tähelepanu pöörata. Tal oli tabel nende liikumiste võrdlemiseks: Teema REFORM. REVOLUT. KONSERV. eesti iseseisvumine rahvarinne ersp interrinne noorte liikumised kesknoored anarhistid korporandid
Peetakse silmas 4 liikumist: 1. Reformistlik liikumine tahab saavutada muutusi olemasoleva sotsiaalse süsteemi sees; tahab saavutada muutusi järgides süsteemi reegleid. 2. Revolutsiooniline liikumine tahab olemasolevat süsteemi kaotatda, tahab kehtestada uusi reegleid, või saavutada muutusi reeglite vastaselt 3. Konservatiivne liikumine tahab olemasolevat süsteemi säilitada; astub vastu süsteemi muuta soovivatele jõududele. 4. Utopistlik liikumine loodab saavutada ideaalset elukorraldust ,,kõrgemate jõudude" abil. Kollektiivse tegevuse loogika. Mancur Olson. Ühise eesmärgi nimel tegutsev grupp pole konfliktivaba. Kui paljud inimesed tegutsevad ühise eesmärgi nimel, siis on igaühe jaoks kasulik viilida ja lasta teistel töö ära teha. Nt iga inimene on huvitatud sellest, et maksud laekuksid riigile, aga keegi ei taha neid ise maksta. VÕI avalik kaup e ühishüved selline hüve mida saavad kasutada
parandada. Gogol sai aru, et positiivsed kangelased II köites ei tule tal loomulikult välja. Arvas, et põhjus seisneb temas endas- ta peab ennast ise parandama. Jumal ei õnnista tema tegevust, sest ka tema on halb. Kirjutab publits. raamatu ,,Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega" - ümbertöötatud reaalsed Gogoli kirjad. Ei leidnud mingit poolehoidu. Gogol tahtis näidata oma kontseptsiooni - kuidas tuleb elada. See oli väga utopistlik.. Nt pärisorjuse kontseptsioon. Gogoli jaoks oli see suur löök, et keegi neid ideid omaks ei võtnud. Gogol kui proosa pööre eksistentsiaalsete teemade poole. Inimese psühholoogia avamine sotsiaalses kontekstis. Religioosse kontseptsiooni toomine kirjandusse - sellega ei tahetud nõustuda, enne vene sümboliste 20. saj alguses. 37