Futurism Esimene futuristlik manifest Kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Teine futuristlik manifest Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest. Kästi kasutada võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone. Futuristide taotlused Taotleti korraga paljude rahutute muljete kujutamist. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Futuristid eelistasid eredaid värvikasutusi. Umberto Boccioni Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis ...
6. TÖÖ 1. Milles seisneb ,,pearaamatupidaja dilemma"? , . ( ), , , , . 2. Miks on vaja eriti suurtes ettevõtetes luua võimalusi pealekaebamiseks? , , . , :** , ;** , « » ; ** , ** , . 3. Misasi on ombudsman? Mis on obmudsmani eelised võrreldes anonüümse telefoniga? , , , , , . 4. Kas töötajate salajast jälgimist saab õigustada vaid utilitaarse või ka mingi deontoloogilise printsiibi abil? ( , .) . . , , , . , , , . 5. Millist töötaja õigust rikutakse tema salajasel jälgimisel? ( ), , . 6. Kui te olete sunnitud teostama töötajate salajast jälgimist, kuidas teha seda võimalikult eetiliselt? , .. , ( , ). , , () . 7. Kus on meeskonnatööd reeglina raskem organiseerida kas Jaapanis või USAs?
Kui aga vigastatud isik keeldub abist ning ta on keeldumiseks pädev, siis ei ole keegi kohustatud teda abistama, kuna tal on õigus keelduda. Eutanaasiaga ei ole tegu siis, kui surmatakse puudega vastsündinu või nõrga mõistusega isik, kuna sellisel juhul puuduvad ravimatud valud ja surmav seisund. Eestis on karistatav ainult teise isiku tapmine, mis tähendab, et enesetapmine või enesetapukatse ja sellest osavõtt (kaasaaitamine) pole karistatav. Oletame, et utilitarism kehtib. Utilitaarse eetika kohaselt peaks seadusandluse eesmärgiks olema maksimaalse hulga inimeste maksimaalne hüvang. Kuna aga eutanaasia on inimese vaba valik enda elu üle on see tema seisukohast hea ning tema lähedased peaksid nõustuma isiku otsusega. Igal inimesel on õigus ise otsustada, mis on tõeline nauding ja mis mitte- kui paranemislootuseta isiku jaoks oleks nauding pääseda oma piinadest, oleks see tema seisukohast ja utilitarismi seisukohast õige otsus
oma Tv-test:Mina arvan,et tema asemel ei avaldaks kõige laiemale üldsusele,kuna mu lei oleks ju õigust vaid õigus oli kontrollijal.Lõhna test:Lahend lõhnab päris halvasti kuna teda ei olnudki leitud.Teise-nahas-olemise-test:Raske öekda kuna tol ajal lahendust eetiliste poolest ei olnudki leitud.Turu-test:Sellest juhtumist kui turupoolest ei tohiks rääkida kuna ta ei olnud turuga seotud.Mis sõltub printsiibidest ,siis selle juhtumile ma annaks Utilitaarne printsiib.Sellepärast,et utilitaarse printsiibi ülesandeks kahju minimiseerimise(valida tegevus ,mis minimiseerib nii tegelikku kui potentsiaalse kahju).Minu juhtumis oli samamoodi,et kontrollija üritas leida sellist lahendust,kus oleks kõikidele hea,aga lihtsalt tüdruk ei saanud sellet aru ja hakkas tekkitada konflikti.Mis puutub eetilise valikust,siis mina otsustaks,et võib olla oleks võimalik olukorda parandada,kui tüdruk ei hakkaks vastu midagi öelda,vaid oleks vait ja ütleks aitäh.
Pealegi on klient ise süüdi, et ei tutvunud põhjalikult reklaamikampaania tingimustega. Avara egoismi seisukohalt peaks ettevõte kaaluma analoogiliselt turu-testiga pikaajalist ja lühiajalist kasu-kahju. Praegusel juhul tuleks kaaluda, kui kalliks läheb ettevõttele kliendi kaotus ja kui palju kliente võiks juurde võita hüvitise väljamaksmise kaudu, st. kas see kaalub üles kahju, mida hüvitise väljamaksmisega tekitatakse ettevõttele. Järeldus Nii egoistliku kui utilitaarse analüüsi järgi võiks hüvitise väljamaksmine osutuda kasulikumaks kui sellest keeldumine. Ettevüte võiks sellest situatsioonist õppida, ning järgmise reklaamikampaania korraldada teisiti: kas siis tulla välja mõne uue kampaaniaga või muuta kampaaniatingimused reklaamis selgemini arusaadavaks, nähtavamaks, vähem eksitavaks.
lahendada. Kohustuste osas rikkus kindlustusfirma alguses usaldusväärsuse kohustust. Korteriomanikud usaldasid neid, kuid firma ei soostunud nende probleemiga kohe tegelema, arvates, et see ei puutu neisse ning hüvitist maksma ei pea. Samas oli kindlustusfirma hüvitise mittemaksmisest keeldumine mõneti õigustatud, sest kahju oli tekkinud kellegi teise hooletusest ning ükskõiksusest. Eetiline valik Utilitaarse ning avar egoistliku analüüsi põhjal võiks hüvitise maksmine olla pigem kasulik kui kahjulik. Samuti toetab hüvitise maksmist enamus deontoloogilisi õigusi ning kohustusi. Kindlustusfirma kasuks, st hüvitise mittemaksmise poolt räägib hetkel põhimõtteliselt ainult kitsas egoistlik kaalutlus. Peale nende eetiliste analüüside läbitöötamist võiks selle juhtumi puhul olla kõige parem lahendus kompromisslahendus: nii kindlustusfirma kui ka korteriomanikud ise maksavad kahju kinni
Samuti on see tagasiside oluline juhtkonna jaoks. 3. Kes on ombudsman? Mis on tema eelised võrreldes anonüümse telefoniga? Ombudsman on töösuhete konsultant; tavaliselt ettevõtte endine juhatuse liige, kes tunneb ettevõtet hästi. Ta kuulab kaebuse ära ja püüab leida ka aktiivselt abi selle lahendamiseks, seejuures püüdes tagada anonüümsuse. 4. Kas töötajate salajast jälgimist saab õigustada vaid utilitaarse või ka mingi deontoloogilise printsiibi abil? Mis see võiks olla? Deontoloogiliselt ei ole see võimalik. 5. Millist töötaja õigust rikutakse tema salajasel jälgimisel? Õigust privaatsusele. 6. Kui te olete sunnitud teostama töötajate salajast jälgimist, kuidas teha seda võimalikult eetiliselt? Enne töölepingu sõlmimist töötajat sellest teavitada, et tööajal inimesi jälgitakse. Sellisel juhul võib tööotsija töökohast loobuda, kui ta pole selle tingimusega nõus
Samuti on see tagasiside oluline juhtkonna jaoks. 3. Kes on ombudsman? Mis on tema eelised võrreldes anonüümse telefoniga? Ombudsman on töösuhete konsultant; tavaliselt ettevõtte endine juhatuse liige, kes tunneb ettevõtet hästi. Ta kuulab kaebuse ära ja püüab leida ka aktiivselt abi selle lahendamiseks, seejuures püüdes tagada anonüümsuse. 4. Kas töötajate salajast jälgimist saab õigustada vaid utilitaarse või ka mingi deontoloogilise printsiibi abil? Mis see võiks olla? Deontoloogiliselt ei ole see võimalik. 5. Millist töötaja õigust rikutakse tema salajasel jälgimisel? Õigust privaatsusele. 6. Kui te olete sunnitud teostama töötajate salajast jälgimist, kuidas teha seda võimalikult eetiliselt? Enne töölepingu sõlmimist töötajat sellest teavitada, et tööajal inimesi jälgitakse. Sellisel juhul võib tööotsija töökohast loobuda, kui ta pole selle tingimusega nõus
Samuti on see tagasiside oluline juhtkonna jaoks. 3. Kes on ombudsman? Mis on tema eelised võrreldes anonüümse telefoniga? Ombudsman on töösuhete konsultant; tavaliselt ettevõtte endine juhatuse liige, kes tunneb ettevõtet hästi. Ta kuulab kaebuse ära ja püüab leida ka aktiivselt abi selle lahendamiseks, seejuures püüdes tagada anonüümsuse. 4. Kas töötajate salajast jälgimist saab õigustada vaid utilitaarse või ka mingi deontoloogilise printsiibi abil? Mis see võiks olla? Deontoloogiliselt ei ole see võimalik. 5. Millist töötaja õigust rikutakse tema salajasel jälgimisel? Õigust privaatsusele. 6. Kui te olete sunnitud teostama töötajate salajast jälgimist, kuidas teha seda võimalikult eetiliselt? Enne töölepingu sõlmimist töötajat sellest teavitada, et tööajal inimesi jälgitakse. Sellisel juhul võib tööotsija töökohast loobuda, kui ta pole selle tingimusega nõus
Tasub suhtuda kriitiliselt, sest kaebaja võib liialdada või valetada. Kaebuse põhjal teostatakse uurimist, ei tohi veel midagi otsustada. 3.Misasi on ombudsman? Mis on tema eelised võrreldes anonüümse telefoniga? Ombudsman - töösuhete konsultant; omab suurt kogemust; suudab kohe aktiivselt abistada; oskab kaebaja nime mitte avalikustada, st tal on suurem anonüümsem (telefoni teel võib juhuslikult oma nime öelda. 4. Kas töötajate salajast jälgimist saab õigustada vaid utilitaarse või ka mingi deontoloogilise printsiibi abil? Mis see võiks olla? Deontoloogiliselt ei saa; on rikutud töötaja konfidentsiaalsus (samal ajal ettevõttel on õigus informatsioonile) 5. Millist töötaja õigust rikutakse tema salajasel jälgimisel? Õigust privaatsusele 6. Kui te olete sunnitud teostama töötajate salajast jälgimist, kuidas teha seda võimalikult eetiliselt? Teavitada, et tööajal inimesi jälgitakse, enne lepingu sõlmimist. Sel juhul tööotsija
ta mõista. koodeksi osas? Millistest etappidest see koosneb? Kelle Kas saab mõnel maal või selle maa mingil arenguperioodil juhtimisel see teostatakse? õigustada tarkvarapiraatlust? Kui saab, kas siis Kui ettevõtte juhtkond on tõesti huvitatud sellest, et koodeksil deontoloogilise või utilitaarse printsiibi abil? Kas oleks praktiline väärtus, on ta loomulikult huvitatud ka universalism kiidaks selle piraatlusevormi heaks? tagasisidest eetikakoodeksi kasutamise suhtes. Seda on Piraattarkvara kasutamine on sisuliselt vargus ehk veidi kombeks nimetada sotsiaalse vastutuse kontrolliks, mille teoreetilisemalt väljendudes rikutakse sellega omandi käigus:1.vaadeldakse, kas tõesti kõik ettevõtte töötajad teavad
kindlakstegemist. Oma tunnetusteoorias pidas empiirilist kogemust, üldistatud teadmisi, ratsionaalse mõtlemise üldideid mitte tõeseks vaid suhtelisteks. Teadmised kujunevad mitte empiiriliste uuringute loogilise tõestusena, vaid kogemuste kaudu saadavate muljetena. Muljed välismaailma kohta liigitab ta meeltega tajutavateks ning mõistuse muljeteks. Ühtki ideed ei saa tekkida ilma eelneva muljeta selle kohta. Hume oli utilitaarse mõtlemise looja kõik, mis on kasulik, on kõlbeline. Usuküsimustes agnostiline, eitas jumala ideed. Prantsuse valgustusfilosoofia Prantsusmaa ühiskondlik-poliitiline areng oli väga vastuoluline ühelt poolt arenev kodanlik kord, teiselt poolt feodaal-absolutistlik süsteem. Juba enne revolutsiooni tekkis seal ulatuslik liikumine inimmõtte vabanemise eest, mida tuntakse valgustusfilosoofiana. Valgustusfilosoofia juhtmõtted: · Mõistuse poolt ja pimeduse vastu
sellised vigu vältida. 3)Lõhna test: Kui firma maksab kliendile kõik kinni võib seda kaheti mõista: a)firma tõesti tunnistab oma eksimust ning on valmis selle kliendile hüvitama, olenemata sellest, et vahetuseks ettenähtud aeg oli juba möödas. b) firma maksab kliendile raha ainult sellepärast, et seda asja summutada ja kliente mitte kaotada, kuigi enda viga tunnistamata. Eetiline valik: Kokkuvõttes võib öelda, et utilitaarse analüüsi põhjal oleks lihtsam firmal kliendile kas raha tagasi maksta või defektiga rehvid ümber vahetada. Kindlasti oleks hea, kui leitaks mingisugune kompromiss, mis rahuldaks mõlemat osapoolt. Tuleks leida selline kokkulepe, et klient ka edasipidi, vaatamata vahejuhtumile, sooviks sama poodi külastada ning ei peaks viha sellepärast, mis juhtus. Õiglane oleks, kui talle huvitataks vähemalt 75% ulatuses tekkinud kahju ja et klient peaks siis kahju kandma ainult 25% ulatuses
vaikivad karsusest kaotada tööd. 3. Misasi on ombudsman? Mis on ombudsmani eelised võrreldes anonüümse telefoniga? Ombudsman konsultant töösuhetes, kes mitte ainult et kuulab kaebuse ära, vaid võrreldes anonüümse telefoniga püüab ka aktiivselt abi otsida, üritades lahendada juhtumit nii, et kaebaja jääks anonüümseks 4. Kas töötajate salajast jälgimist saab õigustada vaid utilitaarse või ka mingi deontoloogilise printsiibi abil? Mis see võiks olla? Deontoloogiline printsiip - õigus informatsioonile (mis teevad töökoha arvutiga) - vs õigus privaatsusele : õigus informatsioonile on tähtsam, sest on ettevõtte omand- AVALIK SALAJA JÄLGIMINE Ettevõttel on õigus salaja jälgida deontoloogilise printsiibi järgi, kuna ettevõttel on õigus informatsioonile ehk, mida töötaja teeb ja õigus ka omandile ehk mida tema asjadega tehakse 5
inimestele, keda need otsused mõjutavad. Selle lähenemisviisi keskmes on meetme asemel tegevus, selle motiiv. Positiivsed ja negatiivsed tulemused kaalutakse ja juhtimismeetmed on õigustatud, kui positiivsed tagajärjed kaaluvad üles negatiivsed mõjud. Reostuse standardid ja reostuse mõju ühiskonnale analüüsimine on juhtimiskeskkonna eetikakoodeks utilitaarse lähenemisviisi alusel. 2. Moraalipõhine lähenemisviis: Selles lähenemisviisis järgivad juhid eetikakoodeksit, mis hoolitseb inimeste põhiliste ja moraalsete õiguste eest; õigus kõnele, õigus elule ja turvalisusele, tunnete väljendamise õigus jne. Ettevõtlusorganisatsioonide kontekstis avalikustavad juhid asjaomaste inimeste heaolu jaoks vajalike aastaaruannete kohta teabe
Ombudsman konsultant töösuhetes, kes mitte ainult ei kuulab kaebuse ära, vaid võrreldes anonüümse telefoniga püüab ka aktiivselt abi otsida, üritades lahendada juhtumit nii, et kaebaja jääks anonüümseks. Lisaks võib ta olla endine juhatuse liige, kes nüüd pensionile jäädes veidi vähemtähtsat tööd teeb. Nii tunneb ta ettevõtet läbi ja lõhki ning suudab kiirelt lahendusi leida. 4. Kas töötajate salajast jälgimist saab õigustada vaid utilitaarse või ka mingi deontoloogilise printsiibi abil? Mis see võiks olla? Deontoloogiline printsiip - õigus informatsioonile (mis teevad töökoha arvutiga) - vs õigus privaatsusele : õigus informatsioonile on tähtsam, sest on ettevõtte omand- AVALIK SALAJA JÄLGIMINE Ettevõttel on õigus salaja jälgida deontoloogilise printsiibi järgi, kuna ettevõttel on õigus informatsioonile ehk, mida töötaja teeb ja õigus ka omandile ehk mida tema asjadega tehakse 5
Osalusmäära suurenemisega tagatakse töötlussügavuse süvenemine ja reklaamitava parem mäletamine. Üheks olulisemaks nõrgalt kaasatud e. Madala osalusmääraga toimunud reklaamivastuvõtu tunnuseks on see, et neis tingimustes on reklaamsõnumis sisalduvad argumendid psühholoogiliselt halvasti töödeldud. Madala osalusmääraga toimuva reklaami vastuvõtu üheks tunnuseks on suhteliselt ebaoluliste mõjutegurite võimalik esiletõus. Madala kaasatuse olukorras peab utilitaarse, toote reaalsetel praktilistel omadustel põhineva hoiakukomponendi osakaal olema väiksem kui reklaami teostuslikul küljel põhineva hoiakukomponendi osakaal. Madala osalusmääraga reklaamisituatsioonis tõuseb värviline teostus suhteliselt enam esile kui kõrge osalusmääraga situatsioonis. Madala kaasamisega olukorras ei kujune reklaami mõjumise hetkel kindlapiirilist hoiakut või hinnangut reklaamitava toote suhtes.
Tekitab negatiivseid hoiakuid) Utilitaarsed emotsioonid/hoiakud – baseeruvad toote või teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele või mitte-tunnustamisele, füüsiliste v praktiliste omaduste poolt esile kutsustud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad (kõrge osalusmäär) Hedoonilised emotsioonid/hoiakud – toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad (madal osalusmäär) Võimalik meetod hedoonilise ja utilitaarse hoiakukomponendi eeltestimiseks (Batra, Ray. 1985): Lihtsaim viis saada esialgne ettekujutus utilitaarse ja hedoonilise hoiakukomponendi väärtustest on esitada reklaami (ja/või toote) kohta 2 küsimust: 1. Kas see meeldib või ei meeldi? 2. Kas see tundub kasulik või kasutu? Sõltuvalt reklaamisituatsiooni ning kauba asukohast osalusmäära mõõtmes, saame nende hoiakute põhjal ennustada, kas ostukavatsus võiks tekkida või mitte.
lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud) 45. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. Regilaulu eelsed vormid: 45.1. Hüüded: - Kommunikatiivse/signaalse (nt karjaste hüüded, loomade kutsungid helletused) - Rütmi koordineeriva (nt hüüded laeva vettelaskmisel) - Rituaalse (nt pulmahõisked) funktsiooniga 45.2. Loodushäälendid: - Utilitaarse (nt looma hääle matkimine jahil) - Maagilise (nt lindude äratamine) - Meelelahutusliku (nt linnulaulu jäljendamine) funktsiooniga 45.3. Loitsud: - Loodusjõudude, loomade ja lindudega suhtlemiseks (nt vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud, ussi- ja hundisõnad jne) - Inimestevaheliste suhete mõjutamiseks (nt kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, sajatused jne)
lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud) 45. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. Regilaulu eelsed vormid: 45.1. Hüüded: - Kommunikatiivse/signaalse (nt karjaste hüüded, loomade kutsungid helletused) - Rütmi koordineeriva (nt hüüded laeva vettelaskmisel) - Rituaalse (nt pulmahõisked) funktsiooniga 45.2. Loodushäälendid: - Utilitaarse (nt looma hääle matkimine jahil) - Maagilise (nt lindude äratamine) - Meelelahutusliku (nt linnulaulu jäljendamine) funktsiooniga 45.3. Loitsud: - Loodusjõudude, loomade ja lindudega suhtlemiseks (nt vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud, ussi- ja hundisõnad jne) - Inimestevaheliste suhete mõjutamiseks (nt kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, sajatused jne)
reklaamihoiakud töötavad paremini kõrge osalusmääraga olukorras. Osalusmäär – ulatus ja põhjalikkus, millega reklaamiteate poolt esile kutsutud tunnetusprotsessid on ametis toote/brändi omaduste kohta käivate väidete, vihjete ja demonstratsioonide analüüsimisega; osalusmäär sõltub inimese motivatsioonist, võimetest, teadmistest, võimalustest, tähelepanu suunatusest, olukorra eripärast. Võimalik meetod hedoonilise ja utilitaarse hoiakukomponendi eeltestimiseks: lihtsaim viis saada esialgne ettekujutus utilitaarse ja hedoonilise hoiakukomponendi väärtustest on esitada reklaami (ja/või toote) kohta kaks küsimust: „Kas see meeldib või ei meeldi?“ (Hedooniline hoiak) VÕI „Kas see tundub kasulik või kasutu?“ (Utilitaarne hoiak). Sõltuvalt reklaamisituatsiooni ning kauba asukohastosalusmäära mõõtmes, saame nende hoiakute põhjal ennustada, kas ostukavatsus võiks tekkida või mitte.
o Rituaalse (pulmahõisked) funktstiooniga (rituaalne funktsioon, kui liiguti peiu või pruudi koju, siis hõisati, arvati, et sellel hõiskel on kurje vaime peletav funktsioon.) Karjasehuiked, Liisa Kümmel Karjase helletus, Leene Jõnts Kihnu pulmahõise, Theodor Saar Loodushäälendid (e. Loodushäälte imiteeringu) o Utilitaarse (nt looma hääle matkimine jahil), maagilise (nt indude äratamine) või meelelahutusliku (nt linnulaulu jäljendamine) funktsiooniga . Pääsukese laul, Elfriide Tooming Loitsud (lausumised, nõiasõnad o Loodusjõudude, loomade ja lindidega suhtlemiseks (nt vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud, ussi- ja hundisõnad jne) o Inimestevaheliste suhete mõjutamiseks (nt kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu,
õigustamine? Hoiakute vaheline õigustamine: E-hoiaku õigustamine võrdluses teiste võimalike hoiakutega. Hoiaku-sisene õigustamine: keskendumine eksklusiivselt E-hoiakule., arvestamata teisi hoiakuid. 2. Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise. Episteemiline õigustamine: E-hoiak on seotud teadmisega. 2 lähenemist: (a)individualistlik ja (b)metafüüsiline. (a)E-hoiak kui abivahend pealiskaudse või liigselt utilitaarse maailma- kogemise vastu. (b)E-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus. Sotsiaal-bioloogiline õigustamine: E-hoiak on universaalne ravim kõigi igapäevaste hädade vastu, millest pole lootust pääseda. Nt. lahkunud sõbra, tekitatud valuga toimetulek. 3. Selgitage kuidas võiks E-hoiakut „kuritarvitada“. Esteetiline hoiak - distantseeritud ja huvituseta (omakasupüüdmatu), kuid pühendunult vaagiv hoiak. Võidakse ära kasutada omakasupüüdmatust. 4
Mängu tekivad sümboolsed esemed. Tegevused omandavad `ketitaolise` iseloomu. Tekib vajadus võrrelda oma tegevust täiskasvanute omaga ja vastavalt sellele ennast nimetada ( rolli täitmine). Just mängule kuulub lapse eneseteadvuse kujunemise tähtis osa. Selliselt saab koolieelse ea lõpus tekkida uus käitumise tüüp, mida D. Elkonin nimetab `isiklikuks käitumiseks`. `Inimese mäng- see tegevus, kus taas luuakse inimestevahelised sotsiaalsed suhted väljaspool utilitaarse ( praktilise) tegevuse vahetuid tingimusi`. 6. Mäng ja kognitiivne areng (kreaktiivsus, keele areng). Mäng aitab oluliselt kaasa lapse kõne arengule. Oluline koht mängul laste sõnavara rikastamisel. Et mäng on sageli seotud paljude erinevate mänguasjade ja esemetega, siis avaneb sellega suurepärane võimalus arendada laste loovust. Mäng ja kognitiivne areng mõjutavad vastastikku teineteist kognitiivselt enam arenenud lapsed võivad oma
loode, vastsündinu, väikelaps, dementne või pöördumatult komatoosne inimene -, siis selle definitsiooni järgi pole ta isik, ta on kaitsmist väärt (ainult) niipalju, kui temas on teadlikku elu. Üksikisik otsustab moraali seisukohalt, kas ta nõustub loomade tapmisega (nt toiduks) või taunib seda. Igatahes muutub aktiivne eutanaasia eetiliselt mõeldavaks just neil juhtudel, kui on olemas patsiendi testament või korraldused, living wills (4., lk 2380). Utilitaarse eetika ja inimese enesemääramiseõigusega rikutakse sagedasti hüvise vaagimise kaudu inimelu käsutamatuse printsiipi. Selle moraali järgi pole "inimelu pühadus" mitte millegagi põhjendatav eneseprivileegimine, mis põrmugi ei erine teistest (taunitavaist) eneseprivileegimistest, nt rassi või rahvuse eelistamisest... Selle "moodsa moraali" esimene läbiumurre toimus siis, kui seadustati karistusvaba abort esimese kolme raseduskuu
(positiivseid tunnuseid). Turunduse seisukohast on Herzbergi teoorial kaks rakendust. Esiteks, müüjad peavad püüdma välistada mitterahuolufaktoreid (nt. toote mittetundmine, halb teenindus). Kuigi need ei vii ostmisele, võivad nad siiski ostu takistada. Teiseks, tootjad peavad teadma, millest moodustuvad rahulolufaktorid, ja neid oma toodetega pakkuma. Vajadused võivad teatavasti olla ratsionaalse (utilitaarse) või emotsionaalse (hedonistliku) iseloomuga ja samamoodi saab liigitada ka motiive. Ratsionaalsete ostumotiivide korral antakse hinnang tavaliselt toote funktsionaalsetele omadustele. Hinnatavateks suurusteks võivad olla ökonoomsus (aja, raha, energia jms. kokkuhoid), töökindlus, universaalsus, sobivus varem ostetuga jne. Emotsionaalsete motiivide korral, vastupidi, on tegemist tunnete, soovide ja hoiakutega
objektiks inimesed, kunstiteosed, loodusobjektid või muud artefaktid. 2. Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise. 1) episteemiline õigustusviis E-hoiak on seotud teadmisega: teadmise saavutamise instrument. 1. individualistlik lähenemine – esteetiline hoiak kui abivahend pealiskaudse või liigselt utilitaarse maailma-kogemise vastu; võimaldab näha asjade individuaalsust, unikaalsust 2. metafüüsiline lähenemine – esteetiline hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus (Schopenhauer). Kui vaatame asja objektiivselt – vabana tahtest (omamissoov jms) ja väljaspool asja seoseid/suhteid teiste asjadega, tunnetame asja ideed (platonlikus mõttes), asja olemust. („asjana“ võime mõista füüsilist
saj lõpu Inglismaal, osutamaks poliitilisele võimule, mida press omas samaväärselt ülejäänud 3 võimuga Briti kuningriigis: lordid, kirik ja saadikud. Ajakirjanduse võim põhines tema informatiivsuse potentsiaalil ja tema võimel anda avalikku tuntust ja tunnustamist. Ajakirjanduse keskne vabadus oli anda ülevaateid ja kommenteerida nõupidamisi, istungeid ja valitsusakte. Angloameerika mõttetraditsioonis oli pressivabadus lähedalt seotud üksikisikute vabadusega ja liberaalse ja utilitaarse poliitiis filosoofiaga. Iseregulatsiooni mehhanism (J. Milton) vabalt väljendatud tõde võidab kindlalt eksimuse, kui mõlemad saavad end vabalt väljendada. 19. saj lõpuks ja 20. saj alguseks oli selge, et valitsuse sekkumise kõrvaldamine oli ka potentsiaalne relv inimeste vabastamise vastu majanduslikest ja poliitilistest ahelaist. Selle asemel, et olla vahend vabaduse ja demokraatia edendamiseks, sai pressivabadusest üha enam rahategemise ja propaganda vahend. 25
1) Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teate esitaja asjatundlikkusest. 2) Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teate esitaja atraktiivsusest (привлекательность). 3) Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teate esitaja (margi / toote) tuntusest. 4) Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teates kasutatud kõne esitamiskiirusest. 5) Reklaamteate edastaja ja teate enda meeldivuse mõju sõltuvus osalusmäärast - mõju hedoonilise kõlje komponenti kaudu, mitte niivõrd utilitaarse / praktilise külje kaudu. 6) Reklaamteate mõjukuse sõltuvus appeleeringu põhisuunast: toode / teenuse kvaliteet, teate allik / teate enda meeldivus. 23 7) Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teates sisalduvate argumentide kvaliteedist (veenuvusest, loogilisusest, arusaadavusest). 8) Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teates sisalduvate argumentide kvaliteedist ja reklaamteate vastuvõtja tunnetusvajadusest.
37 B. MASSTARBIJAD nemad ei hakka uut kaupa kohe tarbima, vaid alles siis, kui nad on veendunud kauba praktilises väärtuses, seejuures eelistavad nad kallimaid- kvaliteetsemaid mudeleid. Nemad kuuluvad funktsionaalse stiili esindajate hulka. C. MAHAJÄÄJAD nemad reageerivad uuele kaubale suure hilinemisega. Põhitähelepanu pööratakse vastupidavusele ja madalale hinnale. Tavaliselt on nad utilitaarse stiili esindajad. Tarbimisharjumus on tarbija kalduvus oma vajadusi rahuldades kasutada niisuguseid kaupu niisugusel määral, nagu ollakse sellega pikema aja jooksul harjunud. Kellel on ebanormaalsed tarbimisharjumused, on tegemist tarbimise sündroomiga. On olemas: · nn vaksalisündroom see on iseloomulik inimesele, kellele on kogu eelnev ja käesolev elu nagu ettevalmistus kauni tuleviku jaoks, kuigi kindel
dokumentaalset väärtust, olles mingite oluliste sündmuste kajastusteks, samuti võivad nad lisada esteetilist väärtust Objekti funktsionaalsed omadused muutuvad täpselt samuti nagu struktuursedki. Üldreeglina objekti utilitaarne väärtus väheneb füüsilise, tehnoloogilise ja psühholoogilise iganemise tõttu. Kui objekt kaotab oma praktilise väärtuse, visatakse ta sageli ära või siis kasutatakse teda uuesti toorainena. Märksa huvitavam on olukord, kui objekti utilitaarse väärtuse kahanemisega suureneb aga selle esteetiline ja sümboliline väärtus. Näiteks hakatakse mingit tarbeeset käsitlema kunstiteosena, kusjuures muutub nii tema tähendus kui ka funktsioon. Kui objekt satub muuseumisse, muutuvad tema funktsioon ja tähendus oluliselt. Objekti hakatakse käsitlema sotsiaalsest ja looduslikust keskkonnast, st primaarsest kontekstist välja valitud dokumendina. Museaalid on objektid, mis on eraldatud originaalsest (primaarsest)
tunnustamisele, füüsiliste v praktiliste omaduste pooolt esile kutsustud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad 2 Hedoonilised emotsioonid toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam. Võimalik meetod hedoonilise ja utilitaarse hoiakukomponendi eeltestimiseks (Batra, Ray. 1985) - Lihtsaim viis saada esialgne ettekujutus utilitaarse ja hedoonilise hoiakukomponendi väärtustest on esitada reklaami (ja/või toote) kohta 2 küsimust: 1. Kas see meeldib või ei meeldi? 2. Kas see tundub kasulik või kasutu? 21 Sõltuvalt reklaamisituatsiooni ning kauba asukohast
oru parki (Ma-rahwa… 1857), siis hilisemates tekstides kohtame juba pikemaid looduskirjeldusi. Loos "Narva käük" (Maa-rahwa… 1858) esit- letakse üksikasjaliselt teekonda Tartust Narva, koos kõigi läbitavate asulate lühida iseloomustamise ning maamärkide kirjeldamisega. Lisaks viidatakse ka põllumajanduslikust aspektist olulistele nähtustele, nagu näiteks nurmede kraavitamine liigvee vastu, mida seda teed rändav talumees tähele võinuks panna. Looduskirjeldused kannavad utilitaarse vaate pitserit. Maakotus nakap siist maalt eembale iks waesembas nink igawambas saa- ma. Tee lät suurt sood mööda edesi, kun muud ei olle nätä, kui ärasam- melduid näljatsid pedajakeisi, mes waiwalt ennege siin kaswawa. Ede- Eesti looduskirjanduse lugu 249 otsast, N i n a s i jaamast, Lohusu wanast puukerikust nink R a n n a - p u n g e r j a s t möödaminnen, näet veel Peipsit hääl käel. Ent ka Peipse
ka “poolt-argumentide” (positiivseid tunnuseid). Turunduse seisukohast on Herzbergi teoorial kaks rakendust. Esiteks, müüjad peavad püüdma välistada mitterahuolufaktoreid (nt. toote mittetundmine, halb teenindus, ebasõbralik kaubanduskeskkond). Kuigi need ei vii ostmisele, võivad nad siiski ostu takistada. Teiseks, tootjad peavad teadma, millest moodustuvad rahulolufaktorid, ja neid oma toodetega pakkuma. Lõpetuseks märgime, et vajadused võivad teatavasti olla ratsionaalse (utilitaarse) või emotsionaalse (hedonistliku) iseloomuga ja samamoodi saab liigitada ka motiive. Ratsionaalsete ostumotiivide korral antakse hinnang tavaliselt toote funktsionaalsetele omadustele. Hinnatavateks suurusteks võivad olla ökonoomsus (aja, raha, energia jms. kokkuhoid), töökindlus, universaalsus, sobivus varem ostetuga jne. Emotsionaalsete motiivide korral, vastupidi, on tegemist tunnete, soovide ja hoiakutega. Neid on inimestel sageli raskem seletada kui ratsionaalseid motiive
(1748-1832), kes kasutas terminit utility (kasulikkus) kui kõikjal toimivat põhimõtet majanduses. Kasu oma tegevusest (tarbimisest) äratab inimeses lõbu- ja rahuldustunnet ja ülimat heaolu. Tarbimine ei ole inimesele mitte niivõrd kohustus, pealesunnitud tegevus, kuivõrd tema õnneliku oleku avaldus, suurim hüve, mida ühiskond suudab üksikisikule anda. Kõlbluse sisuks on aga suurima inimhulga õnn. Sellise, nn utilitaarse moraaliõpetuse alusel arenes välja kaasaegne demokraatlik riigiteooria. Saksa majandusteadlane Hermann Heinrich Gossen (1810-1858) pani aga aluse hüvede subjektiivsete väärtuste teooriale. 19. sajandi keskpaiku formuleeris H. H. Gossen oma töös „Entwicklung der Gesetze des Menschlichen Verkehrs” (1854) piirkasulikkuse seaduse: ühe ja sama tarbe rahuldamise tung väheneb sedavõrd, kuivõrd selle tarbe rahuldamine jõuab küllastumuseni.
Tarbimisliidreid peetakse esteetilis-funktsionaalse stiili esindajateks. B. MASSTARBIJAD nemad ei hakka uut kaupa kohe tarbima, vaid alles siis, kui nad on veendunud kauba praktilises väärtuses, seejuures eelistavad nad kallimaid- kvaliteetsemaid mudeleid. Nemad kuuluvad funktsionaalse stiili esindajate hulka. C. MAHAJÄÄJAD nemad reageerivad uuele kaubale suure hilinemisega. Põhitähelepanu pööratakse vastupidavusele ja madalale hinnale. Tavaliselt on nad utilitaarse stiili esindajad. Tarbimisharjumus on tarbija kalduvus oma vajadusi rahuldades kasutada niisuguseid kaupu niisugusel määral, nagu ollakse sellega pikema aja jooksul harjunud. Kellel on ebanormaalsed tarbimisharjumused, on tegemist tarbimise sündroomiga. On olemas: nn vaksalisündroom see on iseloomulik inimesele, kellele on kogu eelnev ja käesolev elu nagu ettevalmistus kauni tuleviku jaoks, kuigi kindel programm selle saavutamiseks puudub ja eriti ka ei pingutata;
"poolt-argumentide" (positiivseid tunnuseid). Turunduse seisukohast on Herzbergi teoorial kaks rakendust. Esiteks,müüjad peavad püüdma välistada mitterahuolufaktoreid (nt. Toote mittetundmine, halb teenindus, ebasõbralik kaubanduskeskkond). Kuigi need ei vii ostmisele, võivad nad siiski ostu takistada. Teiseks, tootjad peavad teadma, millest moodustuvad rahulolufaktorid, ja neid oma toodetega pakkuma. Vajadused võivad teatavasti olla ratsionaalse (utilitaarse) või emotsionaalse (hedonistliku) iseloomuga ja samamoodi saab liigitada ka motiive. Freudi motivatsiooniteooria. Selles lähtutakse seisukohast, et inimesed on oma vajadustest erineval määral teadlikud. Freud arvas, et suurem osa inimese vajadusi on teadvuse eest varjatud. · Id on alateadvuslik, primitiivne "mina", mis sunnib otsima lõbu ja vältima ebamugavusi. Kuigi selle
riatele. Postgate p~ohiargumendiks on see, et mitte-sakraalse sisuga kirjutised pole lihtsalt s¨ailinud, kuna need tehti luude, pronksi ja kivi asemel m~onele kergemini t¨o¨odeldavale meediale (puu- v. bam- buslauad, lehed), mis lihtsalt pole s¨ailinud. Teise argumendina toob [Postgate 95] t~oendid pintsli ja v¨arvi olemasolust, mida luukirja plaatidelt on leitud. Kolmanda t~oendina esitavad Postgate jt. m¨argi (!), mis kujutavat kokku k¨oidetud (utilitaarse sisuga?) kirilau- dasid. Artikli loogika viitab sellele, et see, mis ei s¨aili on utilitaarse sisuga ning kuna vastavaid t~oendeid pole kanji m¨argis¨ usteemi puhul s¨ailinud, siis ongi meil `k¨ullaldane alus' oletamaks, et m¨argis¨usteem tekkis siiski utilitaarsetest vajadustest. Kirjutaja arvates on artikkel heaks n¨aiteks muinasajalooni ulatuvast politiseeritusest.43 41
Erinevaid eetilisi lähenemisi klassifitseeritakse ka järgnevalt. Utilitaarne lähenemine (utilitarian approach). Põhineb moraalsel käitumisel, mille raames saavutatakse kõige parem tulemus kõige suuremale hulgale inimestele. Otsuse 73 vastuvõtja kaalub kõigi alternatiivide mõju kõigile osapooltele ning leiab optimaalse lahenduse, mis rahuldab kõige suuremat gruppi inimesi. Utilitaarse lähenemise raames olukordi sageli lihtsustatakse, sest rahulolevate inimeste väljaselgitamine on keerukas ja töömahukas. Selline lähenemine võib aga tekitada nn suure venna sündroomi, kus üldine heaolu saavutatakse indiviidi huvide arvelt. Individualistlik lähenemine (individualism approach). See väidab, et kõik teod on mo- raalsed seni, kuni nad toetavad indiviidi parimaid pikaajalisi huve. Individuaalne siht on
Katariina II park (autor J. Bush). Koostanud: 134 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 19. MAASTIKUPARK EESTIS Juba 18. saj lõpul arenes ka Eesti mõisaparkide korrapärasest stiilist välja looduslähedust rõhutav nn vabakujunduslik pargistiil. Mõisad 18. sajandi II poolel ei olnud üksnes utilitaarse eesmärgiga põllumajandusele suunatud paigad. Mõisast kujundas aadel endale igapäevase elukeskkonna, kus esindus- ja majandusfunktsioonid olid kombineeritud elu lüürilisema poolega. Ta püüdis luua enda ümber ka valgustusfilosoofiat ja antiikkunsti paatosest inspireeritud erilist atmosfääri ning miljööd. Baroksete mõisate peahoonetes olid hoolikalt väljaehitatud ja kaunistatud avarad esindusruumid - saal ja vestibüül paraadtrepiga. 19. sajandi alguseks
annaabi.ee 
