50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnuFedorchuk
Õppematerjali autor
CURRICULUM VITAE Nimi: Jakob Hurt. Sünniaeg ja -koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. Vanemad ja nende isa kooliõpetaja Jaan Hurt (19.06.181823.12.1861); tegevusalad: ema koduperenaine Marie (snd Kurvits) (181831.10.1898). Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848). Haridustee: Himmaste külakool, Põlva kihelkonnakool (184952), Tartu kreiskool (1853-54), Tartu gümnaasium (1855-58), Tartu ülikool (usuteadus, 1859-63), Helsingi ülikool.
Curriculum Vitae 1. Nimi: Jakob Hurt 2. Sünniaeg ja koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu 3. Vanemad ja nende tegevusalad: Isa Lepa talu pidaja ja rentnik, koolmeister Jaan Hurt (1818-1861), ema Lepa talu perenaine Mari(e) snd Kurvits (1818- 1898) 4. Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) 5. Haridustee: 1849-1852 Põlva kihelkonnakool 1853-1854 Tartu kreiskool 1855-1858 Tartu gümnaasium 1859-1864 usuteadus Tartu Ülikoolis 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal 6. Karjääriastmed: 1865-1868 Hellenurme mõisa koduõpetaja
Terje vaher 10. B Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, õpetaja, folklorist, vaimulik ning ühiskonnategelane. Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Sündis Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal. Isa: Jaan Hurt Ema: Marie Kurvits Õed- vennad: Otto, Ann, Eva Alustas õpinguid isa ning vanaisa käe all. Peale seda Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool. Tartus õppis ta kreiskoolis ning gümnaasiumis Tartu Ülikoolis (18591864) õppis ta usuteadust ja järgmisel aastal sai ta teoloogiakandidaadi kraadi 1886 aastal sai Jakob Helsingis keeleteaduses doktorikraadi. Jakob Hurt on olnud ka mitmes kohas õpetaja: 1868-1872 oli ta õpetaja nii Tartus kui ka Kuressaares.
Nimi Jakob Hurt Päritolu Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana Haridus Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei
põllumajanduskirjandusele. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed (2 vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust. Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis. Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor.
levikule. Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870.
Koostaja: Sinu nimi Juhendaja: Nimi asukoht 2009 1. Sisukord 1. ...Sisukord 2. ...Sissejuhatus 3. ...Jakob Hurda nooruspõlv ning hariduskäik 4. ...J. Hurda ametid ja tegevused 5. ...Hurda rahvaluule kogumine 6. ...Rahvuslik liikumine 7. ...Hurda pereelu 8. ...Hurt tänapäeval 9. ...Kokkuvõte 2. Sissejuhatus "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja aus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," - Lydia Koidula 1 Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe elutöö. Eluküünla kustumiseni oli Hurt sõna otseses mõttes ihu ja hingega eeslaste ja eestluse teenistuses, andmata endale aega haigegi olla
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid