Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Charles Robert Darwin (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Charles Robert Darwin
(1809- 1882)
Charles Darwin sündis 12. veeburuaril 1809. aastal Inglismaal. Ta oli oma pere kuuest lapsest viies. Charlesi ema Susanna suri siis kui Charles oli kõigest kaheksa aastane poisiklutt.Tema isa oli väga jõukas ja edukas arst, ning soovis oma pojale sama tulevikku. Oktoobris aastal 1825 oli ta kõigest 16 aastane, kui astus üheskoos oma venna Erasmusega Edinburghi Ülikooli, kaks aastat hiljem astus ta aga Cambridge Ülikooli usuteaduse valdkonda, kuid usuteadus ei huvitanud teda eriti, tema meeli tõmbas looduse juurde. Kui Darwin oli usuteaduskonnas Cambridge Ülikoolis, võttis botaanika professor J.S.Henslow ta enda käe alla, ning Johnist sai Darwini juhendaja . Aastal 1831 lõpetas Darwin ülikooli sai ta bakalaureusekraadi, siis soovitas Henslow teda HMS Beagelsi pardale kui loodusteadlasena. Laev, mille kapten oli Robert FitzRoy, pidi asuma 5- aastasele ümbermaailmareisile. Sellest reisist sai Darwini jaoks ühekordne võimalus elus. 27. detsember 1831 HMS Beagel alustas oma reisi ümber maailma. Reisi jooksul kogus Darwin erinevaid looduslike isendeid- linnud , taimed ja kivistised. Läbi praktiliste teadusuuringute ja ekperimente, sai ta ainulaadse võimaluse jälgida tähelepanelikult botaanika, zooloogia ja geoloogia põhimõtteid. Lõuna- Ameerika ja Vaikse ookeani saared pakkusid aga erilist huvi Darwinile. Pärast Darwini tagasipöördumist Inglismaale aastal 1836, hakkas ta oma järeldusi üleskirjutama ajakirjas Journal of Researches. See reis mõjutas suuresti Darwini vaadet loodusloos. Sel ajal hakkas ta avaldama oma avastusi, mis olid täielikult vastuolus teiste loodushuviliste vaadetega tol ajal. Darwini seletus kõigis maailmas olevatest liikidest tõstatas tähtsaid küsimusi. Kõik teised loodusteadlased uskusid, et kõik liigid kas lihtsalt olid maailma alguses olemas või nad loodi loodusliku arengu (ajaloo) käigus. Mõlemal juhul usuti, et liigid jäid põhimõtteliselt samaks läbi aja. Darwin aga märkas sarnasusi eri liikide vahel üle maailma koos variatsioonidega, mis tulenesid kindlast asukohast, juhatades teda uskuma, et nad arenesid ühistest eellastest. Ta hakkas uskuma, et liigid jäid püsima tänu protsessile, mida nimetatakse " looduslikuks valikuks", kus liigid, kes edukalt kohanesid muutuva keskkonnaga, kuni need, kes ei suutnud areneda ja paljuneda, surid välja. 1858. aastal, pärast aastaid põhjalikumat teaduslikku uurimist , Darwin avalikustas oma revolutsioonilise teooria kirjas, mis loeti ette koosolekul Linnean Society poolt. 24. novembril 1859 avaldas ta põhjaliku seletuse oma teoorias enda tuntuimas teoses: " Origin of the Species by Means of Natural Selection". Pärast eluaegset siirast uurimist, Charles Darwin suri oma pere kodus, Down Houseis, Londonis, 19. aprillil 1882 ja ta maeti Westminster Abbey'sse. Järgneva sajandi jooksul, DNA uuringud paljastasid tõendeid tema evolutsiooniteooriast, kuigi vaidlused ümbritsesid selle konflikti loovusega- usk, et kogu looduse lõi Jumal - eksisteerib tänaseni.
Kasutatud allikad:
1.
http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin
2. http://www.biography.com/people/charles-darwin-9266433
3.
Bioloogi õpik gümnaasiumile- 2. osa- 4. kursus - 2006. aasta väljaanne- lk 50
Charles Robert Darwin #1 Charles Robert Darwin #2 Charles Robert Darwin #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiisuKillu Õppematerjali autor
Bioloogias kirjutatud lühidalt elulugu.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Charles Darwin ja tema evolutsiooniteooria
32
docx

Charles Darwin ja tema evolutsiooniteooria

Tallinna Arte Gümnaasium CHARLES DARWIN JA TEMA EVOLUTSIOONITEOORIA Referaat Autor: Sofia Kruusalu 11B 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. CHARLES DARWIN...........

Ajalugu
Maailma kuulsaimad bioloogid läbi aegade
10
doc

Maailma kuulsaimad bioloogid läbi aegade

Jakob Westholmi Gümnaasium Maailma kuulsamad bioloogid läbi aegade Referaat Tallinn 2010-05-12 Sisukord Lk3............................................................... Sissejuhatus 4-5..............................................................Charles Darwin 5-6............................................................. Louis Pasteur 6-7..............................................................Karl Ernst von Baer 7.............................................................. Karl Linne 8............................................................... Francis Crick Gregory Pincus 9................................................................Pildid 10........

Bioloogia
Meditsiiniajaloo konspekt
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Juhus tõi ta siiski vaktsineerimise juurde ­ nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, vaid said immuunsuse... Marutaudiga nii lihtsalt ei läinud ­ viirust pole mikroskoobis näha, kuid vaktsiini loomine õnnestus Pasteuril ikkagi. Marutaudi võitmine tegi Pasteurist pühaku. 1888. aastal loodi Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maeti Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. Mikrobioloogia tänapäeva mõistes sünnib siiski Saksamaal. Robert Koch (1843-1910) oli oluline teadlane täiendama Pasteuri tööd. Eelmäng Kochi loole on siberi katk e antraks, mille batsillid surnud loomade veres avastati juba 1849. aastal, 1868 näidati, et haigete loomade verega saab nakatada ka terveid. Siiski oli veel ebaselge põhjuslik seos veres leiduvate batsillide ja haiguse vahel. Koch jõudis arusaamisele, et siberi katku ei põhjusta veri, vaid veres leiduvad bakterid. Koch näitas 1876. aastal kuidas siberi katk levib ning sai samal aastal

Meditsiini ajalugu
Evolutsioon-usk-Darwin
88
odt

Evolutsioon: usk, Darwin

On siiski üks põhiline erinevus loodusteaduse põhivoolu ja isa de Chardini (jt. moodsate kirikutegelaste) vahel ning see erinevus on oluline. Nimelt ka need kirikutegelased, kes aktsepteerivad loodu evolutsiooni tänapäevases empiirilises tähenduses, eeldavad siiski lisaks veel aristotellikku "viimset põhjust" - s.o. eeldavad loodusel olevat eesmärke, mille tõttu asjad juhtuvad - ja mitte mehhanisme, mistõttu asjad juhtuvad. Seega - kui rääkida Charles Robert Darwini ketserlusest, siis seisneb see mitte evolutsiooni (ühiste eelllaste) postuleerimises, vaid selles, et ta näitas mehhanismi, mis ei vajanud süsteemiväliseid lisapostulaate. Disaini ja eesmärgi vastavus on bioloogias sedavõrd ilmne, et tegelikult ongi paljud bioloogid rahumeeli oma alateadvuses ja mitte harva ka teadvuse tasemel uskumas blueprint’i olemasolu. Ka tänapäeval. Mitte ilmtingimata Suure Jumaliku Plaani a la Platon täitmiseks.

Bioloogia
Meditsiiniajaloo konspekt
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................

Meditsiini ajalugu
Filosoofia materjale
87
doc

Filosoofia materjale

Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism. Dekonstruktsioon. 43. Postmodernism. Teooriad. Hüperreaalne kogemus. LyotardI lõppematu avangardi kontseptsioon. 44. Pragmatism. Peirce, James. Richard Rorty. 45. Analüütilise filosoofia juured. Empirism

Filosoofia
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Kosmopoliit, kosmopolitism ­ väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik. Kosmopolitismi eeldused on suur ökoamplituud ja tõhus levi, paljudel juhtudel ka kiire aktiivsete elujärkude läbimine. Rohkesti inimikaaslejaid liike: vesihein, rändrott, toakärbes. Biogeograafilistest seisukohtadest lähtusid oma töödes esimestena: Alexander von Humboldt (1769­ 1859) ja Robert Charles Darwin (1809­1882). Biogeograafia seos teiste teadusharudega: geomorfoloogia mullateadus BIOGEOGRAAFIA hüdroloogia klimatoloogia Biogeograafia on: 1) bioloogiline teadus ­ uurimisobjektiks on elusorganismid; 2) geograafiline teadus ­ püüab leida seoseid taimede ja loomade maailmaga ühelt poolt ning

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun