Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid Jan-Are Nursi Usukombed Usukombeid viidi algselt läbi varjatult. Ristiusu kultushoonete arhitektuurist saame aimu alles alates 4. sajandist. Esialgsed kogunemis paigad jõukate kogudusliigete elamud jne. 1.2. saj. kristliku kunsti ainsad allikad on katakombid. Jumala sõna e. Püha kiri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Judaismi koolkonnad Ortodoksne judaism - sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism Reformistlik judaism - progressiivne judaism ehk liberaalne judaism Rekonstruktsionistlik judaism Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut: - kes on sündinud juudi emast - pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Juutide püha raamat Juutide pühaks raamatuks on Vana Testament. VT vanimad tekstid pärinevad 13. saj-st eKr,
Vaarao, kui jumala ja ülempreestrina sai osaliseks kõige olulisematel religioossetel pidustustel ning täitis maa peal jumala käsku. Kõrgem ametikond sunni jõul ja seaduste toel kontrollis ja korraldas ühiskonna tegevust. Jumalaid, usu eesmärke ning erinevaid tõekspidamisi oli Egiptlastel rohkesti ning tõenäoliselt ilmneb sarnaseid tunnusjooni ka tänapäeva religioossetes väljavaadetes. Egiptlased uskusid oma jumalatesse ja nende võimu. Neid kardeti ja austati ning usukombeid täideti kohusetundlikult. Egiptlased uskusid ka elu pärast surma, millel olid omad matuserituaalid ning ka surnu keha säilitamine. Tänu sellele, et Egiptlased olid nii usutruud, siis ehitati ka palju templeid ja ka püramiide. Nendest mõned on säilinud tänapäevani. Egiptlased on saavutanud väga palju ka kirjas. Nad võtsid kasutusele hieroglüüfkirja, mis on välja arenenud piltkirjast. Kirjaoskuse levik Egiptuses oli tagasihoidlikum kui Mesopotaamias
Orjapidaja jaoks muudab see orjandust täiuslikumaks, kuid teiste jaoks jällegi ebaõiglasemaks .Orjandus oli tolleaegses Ateenas veidi kergem .Kreeklaste jaoks oli orjandus väga oluline . Teistes maades täitsid sarnaseid kohustusi talupojad, Kreekas oli see aga orjade jaoks töö, mistõttu ei saanud nad ennast sama vabalt tunda kui talupojad . Orjal puudus igasugune õigus omada perekonda, ta ei tohtinud abielluda, võtta osa poliitilisest elust ja täita oma usukombeid .Vaatamata sellele oli orjal õigus pöörduda preestri poole , tingimusel kui tunneb et teda on tõesti väga ebainimlikult koheldud .Ori võis paluda preestlilt, et ta müüks teda paremale omanikule . Preestritel puudus õigus orje templist välja visata ja orjapidaja ei tohtinud tulla oma orjale sinna järele . Selle kõige halvemaks pooleks oli tõsiasi, et preester ei olnud kohustatud orje ülal pidama ning toitma, mis omakorda sundis orje kas templist põgenema või nälga surema
ees. Inimese elu on tema ja jumala dialoog ni isiklikult kui rahva tasandil. Juutide jaoks pole seaduse t2itmine koormav kohustus vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla yhenduses jumalaga. Kohus k6ikide inimeste yle saabub peale surma p2rast Me`siahi (Messia) tulekut. Kes on juut? Halaffa ehk Juudi Seadus peab juudiks isikut kes on syndinud juudiemast v6i p66rdunud judaismi vastavalt juudiseadusele. Misjonit66 on keelatud Kui juut lakkab judaistlike usukombeid t2itmast j22b tai ka juudiks Kui juut hakkab ateistiks (jumalaeitajaks) peetakse teda ika juudikogukonna liikmeks olgugi et eksituses olevasks Kui juut p66rdub m6nda teise religiooni sis ta ei kuulu enam juudikogukonda S6na juut p2rinab heebrea keelest (yehudi) Juudamaa elanik v6i juuda sugukonna liige Juudi keel heebrea (kuulub semiidi keelte kaanani ryhma), jiidis (tekkinud ida eur.)(kuulub germaani keelte hulka) (kujuneb 1012saj, saksa murrete baasil)
templist välja saata sunniviisiliselt ja endine omanik ei tohtinud templis orja kinni võtta. Kuid sellel oli ka miinus, nimelt preester ei pidanud orja toitma ja pahatihti suri ori templis nälga või läks nälja tõttu templist välja,kus ta kinni võeti. Põgenenud orja karistused olid karmid. Jällegi kasulik orjapidajale ja ebaõiglane orjale. Ori ei tohtinud omada perekonda, isikliku omandit, puudus õigus poliitikas kaasa rääkida ega tohtinud täita usukombeid. Ori ei kuulunud tol ajal ühiskonda vaid oli selle omand.Ori vabastati tavaliselt ainult peremehe surivoodil, kuid ori jäi ikka peremehe järeltulijast sõltuvaks. Orja silmade läbi oli see ühiskodlik korraldus täielik põrgu. Neil polnud õigusi ega eraelu.Kuid Antiik-Kreeklase silmadeläbi võis olla see täiuslik.Ei saa öelda kas oli see täiuslik või mitte täiuslik. Kõik oleneb osapoolte perspektiivist.Minu
Neljas tase Viies tase Viies tase Lipp Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Kogukonda kuulumine Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda. Siiski on ta juudi seaduse järgi juudi rahvusest. Juutide aasta Juutide kalender koosneb 354 päevast
Inimeste silmaring avardus Eurooplased õppisid tundma taimi ja loomi Haiguste kaasatoomine süüfilis Kaubateed asendusid uutega muutus senine majanduskorraldus Kaubandusest saadud tasu erakordselt kõrge Intensiivse põllumajanduse osatähtsus Väärismetallide sissevedu põhjustas varanduslikku kihistumist Reformatsiooni põhjused ja eeldused Paavstide huvid muutusid üha ilmalikemaks Vaimulike mittekristlikke eluviise ei kiidetud heaks, nad polnud eeskujulikud Usukombeid taheti lihtsamaks muuta Indulgentside müük tekitas kristlastes pahameelt Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal Martin Luther ja tema reformatsioon Luther astus vastu indulgentside müügile Alles jätta vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Pidas vajalikuks rahvuskiriku loomist Paavst Leo X Medicit andis välja bulla Lutheri vastu, mille viimane avalikult põletas. Reformatsiooni võidutsedes suleti kloostrid Vaimulikel oli õigus abielluda
Igal tegevusalal on veel omakorda tööjaotus. Tööjaotus teeb kõigi töö tõhusamaks, kuna tehakse seda, mida paremini osatakse. 3.Kellest koosneb ühiskond: mille alusel inimesi eristatakse, mõisted diskrimineerimine, sallivus e. tolerantsus, ülem-, alam-, keskklass ja asotsiaalsus; miks on vajalik tolerants, mille alusel jagatakse inimesi ühiskonnaklassidesse (lk 12- 15) Inimühiskond koosneb inimestest. On erinevaid etnilisi rühmi räägitakse erinevaid keeli, jälgitakse eri usukombeid, erinevused kultuuris ja tavades. Inimesed kuuluvad ka erinevatesse rassidesse, erinevused on nahavärvis, silmakujus jne. Diskrimineerimine-seadusevastane eelistamine ja õiguste piiramine rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu Sallivus e. tolerantsus - inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada
riigiasjade arutamisel kaasa. Naistele kuulus nii perekonnas kui ka ühiskonnas kõrge positsioon. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis kokku olla üle 740. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma või linnu jumalustamisega. Tavaline oli jumalate samastamine. Pistrikukujuline taevajumal Horos võis olla päikesejumal Ra poeg, kuid neid kahte võidi ka üheks pidada. Jumalaid tuli karta ja austada ning usukombeid täita. Tähtsaim jumal oli Ra, keda kujutati tavalise eaka mehena. Ra oli maailma looja ning esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Amonit kujutati tavalise inimesena, mõnikord oli tal jäära pea. Uue riigi ajal sai Amon-Ra peajumalaks. Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas. Ra pärandas võimu Osirisele, kellega seondub egiptuse mütoloogia tähendusrikkaim lugu.
turvatunde sellest, et nad kellegi eest palvetavad. Nii tunnevad inimesed, et nad on kedagi aidanud. Üldlevinud komme on toidupalve, mida peab ka näiteks minu vanavanaema. Ta peab tähtsaks tänada Jumalat toidu eest, mille see on temale andnud. Kogu meie suguvõsa aktsepteerib seda ja keegi ei naera selle üle. Isegi ateistid- inimesed, kes ei usu jumalasse ning agnostikud- inimesed, kes leiavad, et neil pole tõendeid jumala olemasolu kohta, eelistavad siiski midagi uskuda või vähemalt usukombeid täita. See on paratamatult seotud nende kultuuritaustaga. Traditsiooniliselt peab inimene omandama endale need kombed, mida järgivad tema vanemad mingis religioonikeskkonnas. Ta on kohustatud neid järgima austuse pärast oma vanemate ja ühiskonna ees. Kuid inimesel võivad tekkida elu jooksul teistsugused arvamised ja soovid. Ta tunneb, et vanemate usk ei sarnane tema omale ning ta võib religiooni vahetada. Samuti vahetatakse religiooni seoses abiellumisega.
Usundid Judaism ja kossertoit · Halahha e Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele (läbib gijuri), kusjuures misjonitöö on keelatud. · Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. · Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. · Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. · Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga. · Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust.
Ometi õnnestus mõningatel eestlastel ka saksa-taani võimu all oma endiseid positsioone säilitada ning isegi vasalliseisusesse tõusta. Osutub, et vähemalt esimestel aastakümnetel pärast vallutust ja võib-olla mõnevõrra hiljemgi suutsid eestlased säilitada suure osa muistsetest õigustest ja vabadustest. Alistumistingimused määrati tihti kindlaks uute võimude ja kohalike elanike vahel sõlmitud lepingutega. Rahva põhimass pidi laskma end ristida ning täitma kristlikke usukombeid, millele lisandusid ka mõningad esialgu võrdlemisi mõõdukad maksud. Ebameeldivam oli kohustus osaleda uute isandate poolt korraldatud sõjakäikudel ning kirikute ja linnuste ehitamisel. Talupojad olid isiklikult vabad nagu varemgi. Võimalik, et suures osas säilis ka endine halduskorraldus ning isegi sõjaline organisatsioon, millele võiks osutada mõnede muinaslinnuste, nagu näiteks Varbola ja Lohu Harjumaal ning Pada
Judaismi põhiõpetused on : Tingimusteta monoteism ehk ainujumala süsteem. Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale. Kohus peale surma. Sõna "juut" on tulnid heebreakeelest yehudi, mis tõlgituna tänendab 'juudamaalane' ehk Juudamaa elanik või Juuda suguharu liige. Judaismi sümboliks on kuusnurkne sinine täht, mida kutsutakse Magen David ehk Taaveti täht. Samuti ka seitmeküünlajalg, mida on kirjeldatud Tooras.Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda. Siiski on ta juudi seaduse järgi juudi rahvusest. Juutide kalander koosneb 354 päevast. Juutide ajaarvamine aglab maailma loomisest.
Õpetuse alused Judaismi põhiõpetused on: · tingimusteta monoteism · Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale · Kohus peale surma Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiide ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Judaismi koolkonnad Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu
kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. Judaismi peasuunad on ortodokssed juudid ja liberaalsed juudid .5 Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest.6 Äravalitud rahvas Kogu juutide pikka ajalugu on punase joonena läbinud usk ühte ainsasse
Käsitöölised Talupojad Orjad JUMALAD Üle 700 jumala keda väga austati. Ühtset süsteemi polnud ja mõningad jumalad võisid isegi kattuda. Lihtrahvas oli usust kõrval. Egiptuse eripäraks on usk surmajärgsusesse. Tihti kujutati jumalaid loomadena või peadega. Üksikasjadest arusaamine ei olnud tähtis, oluline oli jumalaid karta ja usukombeid täita. Peajumal oli AmonRa (pistriku pea, päikeseketas pea kohal). Osiris: roheline nahk, viljakuse jumal surnute valitseja. Anubis musta saakalipeaga, surnute jumal enne osirist, hingede juht.
USK Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa olid preestrid. Nad kujundasid vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased austasid väga palju jumalaid, egiptuses oli polüteism. Osa jumalaid kehastas loodusnähtuseid. Mitme jumala tunnused kattusid suurel määral, ühte ja samat jumalast võidi pidada eri vanemate lapseks jne. Kogu see värk oli jube segane tegelikult, peaasi oli jumalad karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Kõige tähtsam jumal oli päikesejumal Ra, oli maailma looja ja esmane valitseja, tema suust sündisid jumalad ja pisaratsest inimesed. Teda samastati teeba jumala Amoniga, algselt ei peetud Amonit tähtsaks, kuid hiljem ta tähtsus tõusis, kui hakati teda ehk Amon-Ra´d tõeliseks peajumalaks pidama. Tähtsuselt teine jumal oli Osiris, taimkatte ja vee jumal, kes oli väga helde ja aitas inimesi palju. Tema vastu võitles tema vend Seth, kes oli kõrbete jumal.
Samuti on olemas eri koolkondade põhilised pühakirjad, kabalismi müstilised esoteerilised raamatud Zohar. Tänapäeval eksisteerib ka juudi müstitsism. Judaismi põhiõpetused on : Tingimusteta monoteism ehk ainujumala süsteem. Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale. Kohus peale surma. Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda sellegipoolest juudiks. Kui juut ei aksepteeri judaismi uduprintsiipe ehk tõekspidamisi ning temast saab agnostik või ateist ehk jumala eitaja, ka siis peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Juhul, kui juut pöördub mõnda teise usku nagu näiteks budaismi, siis ei kuulu ta enam juudi usku ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Juudid kasutavad heebrea ehk ivriit,jiidis ja ladiino keeli. Heeabrea
Mehed kandsid seelikuid, riided olid peamiselt linasest kangast. Toiduks oli leib ja joogiks odrast ja leivast pruulitud õlu. Söödi tatleid ja viigimarju ning püüti kala ja joodi mõdu. Religioon Harituimad olid preestrid. Oli oma olemuselt paganausk ehk polüteism. Egiptlased austasid paljusid jumalaid mitme jumala kultus. Jumalaid ligi 1000. Osad kehastasid loodusnähtusi, tihti ka mõni mõnda püha looma või lindu.peaasi oli jumalaid karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Tähtsaim oli päikesejumal Ra keda kujutati eaka mehena. Ta oli maailma looja ja valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga keda kujutati tavaliselt inimesena, mõnikord oli tal jäära pea. Uue- Riigi ajal sai Amon-Rast peajumal. Osiris oli tema pojapoeg. Ta oli viljakusejumal ja inimkonna suur heategija. Õpetas rahvale põlluharimist jne. Teda aitas tema õde Isis kes oli noor naine peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas
o Jumalaid seostati ilmastikunähtustega o Neid oli samamoodi hästi palju nagu Egiptuseski o Mesopotaamias oli ka usk seotud riigivõimuga 3. Jumalad! EGIPTUS o Muistsete egiptlaste tähtsaim jumal oli Amon-Ra. Egiptlased kujutasid jumalaid loomadena. Tähtsamad jumalad olid Thoth, Ra, Hathor, Anubis, Osiris, Isis ja Horos. o Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid, ligi 470 o Peaasi oli jumalaid karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Siis võis loota ka jumalate heatahtlikkusele o Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki MESOPOTAAMIA o Jumalad kuulusid jumalakotta. Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu
· Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse Jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga. · Kohus peale surma pärast Mesiahi (Messia) tulekut. Kes on juut? · Halahha e Juudi Seadus peab juudiks isikut, keson sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele (läbib gijuri), kusjuures misjonitöö on keelatud. · Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. · Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks.· Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda. · Juudid askenazim (pärinevad Kesk- ja Ida-Euroopast) ja sefardim (pärinevad Hispaaniast ja teistest Vahemere maadest). · Sõna "juut" on pärit heebrea keele sõnast yehudi ) mis tähendab kas 'juudamaalane' ehk
1200 eKr) mõjusfääri. Ilmselt olid mõningad iisraeli hõimud 16. sajandil eKr rännanud Egiptusesse. Mälestused sealt väljarändamisest kajastuvad hilisemate autorite poolt ühendatuna 2. Moosese raamatus. Egiptuse riik polnud tol perioodil enam oma võimsuse tipul. Jumalataolise vaarao kõrval omandasid üha suuremat võimu ka riigi kõrgemad ametnikud. Palestiinaski kuulus tõeline võim kohalikele kaananlastest vasallidele, kelle erinevaid usukombeid kujutatakse Piiblis negatiivse värvinguga. Teiseks suurriigiks oli idas asuv Vana-Babüloonia (Piiblis: Paabeli) riik. Selle riigi mõjust Iisraelile annab tunnistust sealt leitud kuningas Hammurapi seadustekogu, mis pärineb 2. aastatuhande algusest eKr. Seadustekogul on kokkulangevusi Moosese seadustega. Peale selle on mitmetel Babüloonia müütidel ühisjooni Piibli loomislugudega. Vana-Babüloonia riik lagunes 16
maailma tähtsaim mosee) 632 suri, maeti Mediinasse(tähtsuselt teine pühamu) Koraan Koraani värsid e suurad on pandud pikkuse järjekorda.(114) st. Et usuliste vaadete esitamine on rütmitu. Sunna- Muhamedi ja kaliifide kohta käivad pärimused ja legendid. On koraani täiendav ja seletav raamat. Saarad- õigus- ja moraalinormide kogu, mis kujunes mitme sajandi jooksul. On tänaseni paludes Araabiamaades õigussüsteemi aluseks. Usukombed Usukombeid nimetati Islami usus viieks sambaks. 1) kuulutada oma usku avalikult: " pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik." "Allahu akbar" Allah on suur. 2) Palvetada viis korda päevas Meka suunas.Palvustele kutsutakse minarettidest. (tornid mosee juures) palvetada võib igal pool va. Tapamajas, kalmistel ja WC-s. Tähtsaimad on reede keskpäevased palvused. Islami vaimulik on imaam. Palvetamiseks on vajalik : palvevaip, kompass(näitab alati Meka
Õpetuse alused Judaismi põhiõpetused on: · Tingimusteta monoteism · Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale · Kohus peale surma Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Judaismi koolkonnad Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse
15 10. Islam Eestis Ajalooliselt jõudis islam Eestisse tatarlaste kaudu. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa liitmist Vene tsaariigi koosseisu 1721. aastal. Esimene islami kogudus registreeriti 1939. aastal Tallinnas ( Tallinna Muhamedi Usuühing ). 1940. aastal keelustas Nõukogude võim islami koguduste tegevuse, jätkati mitteametlikult viidi läbi palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. 1988. aastal registreeriti Tartu Kultuuri Selts ning aasta hiljrm alustati islami koguduse taasasutamisega, mis taasregistreeriti 1990. a. Eesti Islami Kogudusena. 1995. a. Eraldus Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus. Käesoleval ajal on Eesti moslemid peamiselt tatarlased, aserbadzaanid, kasahhid ja usbekid, kuid üllatavalt jõudsalt kasvab ka ,,isehakanud" moslemite arv. ( Ibrahim 2002: 66 )
Vanaaeg- ja uusaeg Euroopa ajalugu. 1) Nimeta Vana-Kreeka filosoofe? (3-4 tk) lk 34 Vastus: Platon,Sokratas,Aristoteles,Protagoras Abderast. 2) Nimeta Vana-Kreeka jumalad? lk 35 Vastus:Afrodite,Apollon,Ares,Artemis,Atena,Temeter,Dionysos,Hephaistos,Hera,Hermes,Pos eidon,Zeus. 3) Nimeta Vana-Kreeka usukombeid ja kirjelda?(2tk) lk 35 Vastus: Ohverdamine-Ohvritalitusi määravad kalendrid raiuti kivisse,ning neis oli ära toodud ohverdamise täpne aeg ning ohverdatava looma väärtus.Pärast ohverdamist jaotati looma liha kohalolijate vahel. Teine tähtis usukomme oli oraaklite kultus.Näiteks Delfi oraakli juures käisid inimesed nõu küsimas kõiksugustes küsimustes.Paljudel puhkudel oli tegemist usuasjade või tervisehädade
(10%), belutsid (3,5%), muhadzirid (muhajir'id, 7,5%; Indiast tulnud, põhimõtteliselt Uru keelt kõnelevad muslimitest immigrandid ja nende järeltulijad) ja muud rahvad (4,5% sh. Tadzikid). Usutunnistuselt on 97% rahvastikust muslimid (77% sunniidid, 20% siiidid), on ka kritlasi, hinduiste, judaiste, sikhe, parse, hõimuusunite järgijaid jt. Pakistanis on Iraani järel suuruselt maailma 2. siitide kogukond. Islami seadused on Pakistanis suures aus. Need määravad, kuidas täita usukombeid ja kuidas käituda. Islami tava kohaselt peab naine olema varjatud loori taha. See tähendab, et avalikku kohta tulles kannavad naised peakotiga (burqa) riietust või katavad näo looriga (chaddar), et mehed nende nägu ei näeks. Traditsiooniliselt on ka kodune elamine sageli jagatud meeste pooleks maja eesosas ja naiste pooleks maja sügavuses. 48% (ligi 80 miljonit inimest) pakistanlastest räägib panzabi keelt, 12% sindhi keelt, 10%
" (Inimkond...2006:207) Wikipedia artikkel jätkab, et Judaism tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile ning judaismi tekkeajaks võib pidada Teist aastatuhandet eKr. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juudi Seadus peab aga juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on juutideks hakatud pidama ka isikuid, kelle isa on juut ja ema mittejuut ning juutidena ka üles kasvanuid. (2012) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda eksituses olevaks juudi kogukonna liikmeks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning temast saab apostaat. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. (2012) Juudid jagunevad omakorda askenazi ning sefaradi juutideks, kellest esimesed moodustavad ligi 90% praeguse aja juutidest. Nende keeleks on
tohutuid alasid Euroopas, Aafrikas, Aasias. Seda polnud võimalik valitseda ainult ühe kaliifi abil, kujunesid välja erinevate piirkondade asevalitsejad emiirid. Äärealade emiirid lõid kaliifist lahti ja rajasid emiraadi, näiteks Hispaanias tekkis Cordoba emiraat; Põhja-Aafrika emiraat. Laienes kalifaat, sest taheti uusi karjamaid, põllumaad, usku levitada, teiste maade rikkused. Neil rahvail, kes olid raamaturahvad (kristlased ja juudid) lubati oma usku jääda, lubati usukombeid täita, kuid kõik mittemoslemid maksustati, see oli põhjuseks, miks paljud alistatud rahvad vahetasid usku, teiselt poolt vahetatid usku, kui taheti teha karjääri riigiametites. Vallutuste tõttu ühelt poolt levis usk, teiselt poolt araabia keel. Araablased koostasid maailmakaarte endale teadaolevate paikadega, Lõuna-Euroopa, Põhja- ja Ida- Aafrika eriti hästi tuntud; Aasiast oli tundmata tänapäeva Venemaa osa, Hiina osa tuntud. Tuntuim kaardimeister al Idrisi, elas ja töötas 12
e.Kr.) mõjusfääri. Ilmselt olid mõningad iisraeli hõimud 16. sajandil e.Kr rännanud Egiptusesse. Mälestused sealt väljarändamisest kajastuvad hilisemate autorite poolt ühendatuna 2. Moosese raamatus. Egiptuse riik polnud tol perioodil enam oma võimsuse tipul. Jumalataolise vaarao kõrval omandasid üha suuremat võimu ka riiga kõrgemad ametnikud. Palestiinaski kuulus tõeline võim kohalikke kaananlastest vasallidele, kelle erinevaid usukombeid kujutatakse Piibis negatiivsete värvinguga. Teiseks suurriigiks oli idas asuv Vana-Babüloonia (Piiblis:Paabeli) riik. Selle riigi mõjust Iisraelile annab tunnistust sealt leitud kuningas Hammurapi seadustekogul, mis pärineb 2. aastatuhande algusest e.Kr. Seadustekogul on kokkulangevusi Moosese seadustega. Peale selle on mitmetel Babüloonia müütidel ühisjooni Piibli loomislugudega. Vana-Babüloonia riik lagunes 16.sajandi keskel e.Kr Väike-
november Vaherahupäev, Armistice (mälestatakse I maailmasõja lõppu, milles langes iga 25. prantslane) 11. november Jõulupüha 25. detsember Usk Ametlikku riigiusku Prantsusmaal ei ole, ehkki 90 protsenti 56 miljonist kodanikust on sündinud katoliiklikus peres. Kuna pool riigi neljast miljonist võõramaalasest on araablased või aafriklased, on linnades palju hiljuti ehitatud moseesid. Umbes üks protsent prantslastest on päritolult juudid. Prantsuse katolitsism on piirkonniti erinev. Usukombeid täidetakse Marseilles's vähem kui Nantes'is, Pariisis vähem kui Bretagne'is, kus see on läbi põimitud kohalike tavadega. Kogu Prantsusmaal tähistatakse pidupäevi ja pühi, kuid üksnes 16 protsenti rahvast käib regulaarselt kirikus. Enamik prantslasi on ristitud ja üle poole naist laulatatakse kiriklikult, kuid pihil käivad vähesed. Osa õpetajaskonda ja vasakpoolseid on religiooni suhtes vaenulikult meelestatud. 19. sajandist peale on kirik riigist lahutatud
Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budaismi või kristlusesse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Äravalitud rahvas Äravalitud ei tähenda, aga nende meelest mingeid eesõiguseid või õnne vaid hoopis
Saksa keisri ees, mõlemad on andnud kaitsekirju eestlastele. Pärast vallutamist jagati eesti ala vallutajate vahel. Võõrvõimu esimestel sajanditel säilis veel palju eestlaste muistseid vabadusi ja õigusi. Alistumisel sõlmiti lepingud. Tingimused olid maakonniti erinevad: kõige raskemad olid Sakalal ja Ugandil, kõige kergemad (säilisid kõige suuremad vabadused ) saarlastel. Maa vabaduse kaotus andis eestlastele märku: 1) nõue teha läbi ristimine ja täita kristlikke usukombeid; 2) alaliste, esialgu mõõdukate maksude sisseseadmine (kümnis,- kümnendik saagist või hinnus kindla suurusega naturaalmaks 3) suuremad kohustused piirdusid osavõtuga maa uute peremeeste sõjakäikudest ning kirikute, osalt ka linnuste ehitamisest. Säilisid rahva liikumisvabadus, vana haldus- ja kohtukorraldus ning tavaõigusel põhinevad seadused. Rajatavates linnades kodanikuseisuse saamiseks polnud eestlasel 13. saj. veel takistusi.
põlvkonna baasil. Enamik otsustas Eesti Vabariigi kodakondsuse kasuks. Need olid paljudel elualadel katsetavad ja aktiivsesse ühiskonnaellu pürgivad inimesed. Vastupidiselt kardetud kapseldumisele toimus integratsioon. 1926. aastal said juudid vastavalt rahvus vähemuste kultuurautonoomia seadusele Eestis sisemise omavalitsuse. Juutidel oli võimalik õppida oma keelt (jidisit ja uus-heebrea keelt ehk ivriiti) ning oma rahva ajalugu, täita usukombeid ja säilitada traditsioone. Kultuurautonoomia hõlmas hariduslikke ja kultuurilisi funktsioone ning sobis ülihästi sellistele väikesearvulistele vähemustele, kes asusid hajali ja eeskätt linna- des. Eesti juutkond oli peamiselt jidisikeelne, vallates samas ka eesti keelt. Olukorras, kus oldi ühelt poolt küll ära lõigatud Baltikumi juudi keskustest, kuid teiselt kasutati seadusega tagatult kõiki vähemusrahvuse arenguks vajalikke õigusi ja võimalusi, elas
eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga. Judaismi põhiõpetused on: tingimusteta monoteism, Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale, Kohus peale surma. Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust
Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budaismi või kristlusesse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Äravalitud rahvas Äravalitud ei tähenda, aga nende meelest mingeid eesõiguseid või õnne vaid hoopis
a. eKr ka Jeruusalemma. Rooma keisrid jätsid juutidele üsna suure iseseisvuse, andes Juudamaa kuningatele sisuliselt omavalitsuse. Riigi õitseajaks sai Herodes Suure valitsusaeg (37-4 e. Kr.), kes teostas Jeruusalemmas suurejoonelisi ehitustöid, eriti silmapaistvaks sai üks tolle ajastu monumentaalsemaid hooneid Teine Tempel. Sõbralikud suhted kestsid ligi 100 aastat. (Ibid.) (vt lisa 1) Roomlased hakkasid juutlust ja nende usukombeid välja juurima, juudid pidasid seda võrdväärseks rahva surmaotsusega. Aastal 132 algas kolmas ja viimane Rooma- vastane sõda. Sõja võitnud roomlased likvideerisid sünagoogid, koolid, kohtud, ka Jawne Akadeemia. Juudamaa nimetati ümber Palestiinaks ja allutati halduslikult Rooma riigi Süüria provintsile, pealinnaga Damaskuses, ning asustati Rooma impeeriumi teistelt aladelt pärit uusasukatega: egiptlaste, süürlaste, kreeklaste, gallialaste ja germaanlastega
diivanite tasandil. Emiirid üritasid tegutseda/valitseda iseseisvalt ning mitte alluda kaliifile. Kaks piirkonda, mis üritasid tegutseda iseseisvalt: Hispaania emiir (Cordobas) ja Põhja- Aafrika emiir. Selle hiigelriigi elanikke ühendas Islamiusk ja araabia keel (Koraani tuli lugeda araabia keeles). Kalifaadi territoorimil elas aga palju erinevate uskudega rahvaid. "Raamaturahvastel" (juutidel ja kristlastel) lasti oma usku edasi tunnistada ja oma usukombeid täita. "Mitte-raamaturahvastelt" oodati islamiusku pööramist. Osa kristlastest ja juutidest vahetasid aga usku, sest teiseusulised pidid makse maksma ja siis nad ei pidanud seda maksu maksma. Lisaks vahetati veel usku, et saaks riigivalitsemise juures karjääri teha. Haridus Õpetati Koraani lugema ja tundma. Kool, kus Koraani lugema ja tundma õpiti kandis nimetust mektebe. Algharidus oli Koraani tundmine, kirjutamine, aritmeetika ja luule (teoseid õpiti pähe)
Volhv (isik, kes on muinasusu preester/nõid). Ka tsuudi volhove nimetatakse kroonikais. Paljud venelased uskusid ja käisid tsuudi volhovi juures. Targa ravitseja. Volhov pole vene keelne sõna, kohalikelt soome-ugrilastelt laenatud. Velho nodid( tark soome keeles. Järgmise piiskopi vastu astub Volhov ja palju rahvast tema poolel. 1069-70 kõikpolnud korralikud kristlased, rahvas hoidis muinasusu esindaja poole. Ka usuvabaduse küsimus võis olla, et uus piiskop ei tahtnud vanu usukombeid lubada. Aga piiskopil õnnestub lasta volhov mõrvata ning asjad rahunevad maha. Suustali maal oli soome-ugri rahvaid enamus, seal oli siir nälg 1070. Rahvas läks oma tarkade käest küsima, miks süüa pole. Volhovid väitsid, et võivad süüdlase selgitada. Kuna rahvakogunemisel ka linnajuhtkond, siis seletati, et rikkamate juhtide pärast polegi meil süüa. Rikaste meeste naised süüdi, tehti tikke, tõmmati kõrvadest kalu, vilja ja mett ning rindade vahelt lihakäntsakaid
sajandite vältel. Talurahva kultuuri mõjutasid välised faktorid, sajandite vältel kõige olulisemaks mõjutajaks on olnud kristlus kuni reformatsioonini, kus kristlus oli luterluse kujul. 18. saj lisaks luterluse lisaks mitmed teised usundiliikumised: pietism, teoloogiline ratsionalism, hernhuutlus. Kõige olulisemaks ühenduslüliks oli luterlus, mis ühendas Eesti talupoega ja Saksa mõisnikut, kes pidid õppima ühte ja sama usuõpetust, pidid järgima samu usukombeid. Kuid nad ei puutunud kokku ühel ja samal jumala teenistusel. Oluline mõjutaja oli mõis, läbi mille on jõudnud mitmed uuendused: põllumajandus tehnikas, rõivamood Eestikeelne Piibel: Kõige autoriteetsem tekst ehk kirjakeele norm. Hakati arutama, et millises kirjakeeles tuleks väljaanda Piibel: Lõuna-Eesti või Põhja-Eesti keeles? Ortograafia reeglid. Kõige varem tõlgiti piibel Põhja-Eesti keelde. 1686- Esimene eestikeelne piibli tõlge (Vana testament, Lõuna-Eesti keeles)
oluliselt vähem allikaid. Leedu kristianiseerimine leiab aset samuti poliitiliste tehingute tulemusena 14. saj lõpus, 15. saj alguses. 14. saj Leedu usuline situatsioon on hoopis pentsik, sest on olemas Leedu suurvürstiriik, mille elaniku enamus on õigeusklikud. Seda riiki valitseb paganlik dünastia, aga selle liikmete enamus on juba 14. saj juba õigeusklik, valitsevad Valgevene territooriumil. Milles seisnesid talupoegade usukombeid, selle kohta allikad ei ütle mitte midagi. Lääne-slaavlaste ajaloost on teada vendide kristitaniseerimine. 1168 Arkona paganliku pühaku hävitamine Rügeni saarel, kus purustati Svantevik?, kolmepealine puuslik. Vb see oli mingi variant kristlusest, mis ei kuulunud Rooma kiriku süsteemi ja sellepärast nim seda paganluseks. Venemaal Vladimir Püha ajal võeti ristiusk vastu. Mida talupojad uskusid ja mida nad tegid, see ei olnud väga kaua aega üldse oluline, eriti see, mis puudutas
Vastupidi, näiteks Poolast on näiteid selle kohta, kuidas erinevad kultuurid kõrvuti elasid. Eriti väikestes külades ja linnades pidid erinevad rahvusrühmad rahulikuks kooseksisteerimiseks teineteise kultuuri ja keelt tundma. Hoolimata emantsipatsioonist Lääne-Euroopas juute umbusaldati. Enamgi veel, põhielanikkonna hulgas oli inimesi, kelle arvates oli juute raske aktsepteerida, sest nood hoidsid kinni oma traditsioonidest, täitsid avalikult oma usukombeid. Paradoksaalsel moel oli see emantsipeerunud Lääne-Euroopa, mitte eraldatud Ida-Euroopa, kust algas holokaust. Juutide osa Euroopa moderniseerumisel Kui juudid Lääne-Euroopas emantsipeerusid, lõid nad laia kontaktide võrgu, mis ulatus riigipiiridest väljapoole. See koostöövõrk võimaldas tehnoloogilistel ja finantsilistel uuendustel kiiresti levida. 29
Mileedi ei eksinud: Felton ilmus ja, järele vaatamata kas mileedi on toitu puudutanud või mitte, andis ta märku laua väljaviimiseks, sest laud toodi tavaliselt tuppa kaetult. Felton jäi viimaseks, tal oli käes raamat. Ilus, kahvatu ja alistunud mileedi lamas kamina lähedal tugitoolil ja näis märtrisurma ootava püha neitsina. Felton lähenes talle ja ütles: «Lord Winter, kes on katoliiklane nagu teiegi, arvas, et võib-olla valmistab see teile piina, kui te ei saa täita tavalisi usukombeid. Seepärast pole tal midagi selle vastu, kui te iga päev loete oma palveid. Siin on missa-raamat.» Ilme, millega Felton asetas raamatu mileedi lähedal seisvale väikesele lauakesele, toon, millega ta hääldas sõnu «oma palveid», ja põlglik naeratus, mis selle toiminguga kaasnes, sundisid mileedit pead tõstma ja ohvitseri tähelepanelikumalt silmitsema. Rangest soengust, liialdatult lihtsast rõivastusest, 544
annaabi.ee 
