Vana-Egiptus (1)

Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks.
3000- 2650 eKr – Varadünastiline periood. Valitsesid I ja II dünastia. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks. Rajati Memphis , tekkinud oli hieroglüüfkiri.
2650-2130 eKr – Vana riik. Valitsesid III ja IV dünastia. Ülem-Egiptuses tugevnesid Teeba valitsejad e. preestrid .
1950- 1650 eKr – Keskmine riik. Valitses XII–XIV dünastia. Vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna Memphisesse. Valitsevad nomarhid ning nende võim kasvab.
1550-1075 eKr – Uus riik. Valitses XVII -XX dünastia. Kõige võimsam riik. Ahmos kihutas hüksoslased riigist välja ning taastas ühtsuse. Ülemvõimu laiendatakse Aasia suunas. Loobutakse püramiidide ehitamisest, rajatakse templeid. 11. sajandil vaaraode võim nõrgeneb. Riik pole poliitiliselt ühtne.
1075-525 eKr – Egiptus oli enamiku aega jagatud kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod ning Ülem-Egiptuses Amoni ülempreestrid.
Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja ning teda peeti jumalaks . Vaaraod samastati mitme jumalaga . Valitsejana oli ta eelkõige pistrikukujuline taevajumal Horos . Pärast surma sai temast surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris . Lisaks oli ta päikesejumal Ra poeg. Vaarao võimu materiaalseks kehastuseks said püramiidid. Tähtsamad neist pärinevad Vana riigi ajast, mil vaaraode absoluutne võim oli haripunktis. Püramiidides asusid vaaraode hauakambrid ning püramiidi kaldkülje teed mööda läks päikesejumala poeg taevasse.
Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga. Valdav enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Ülikud elasid luksuslikes kahe/kolmekorruselistes rõdude ja verandadega maamajades. Nad veetsid aega külluslikel pidusöökidel, kus neid lõbustasid tantsijad ja tantsijannad. Ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine .Talupojad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides. Vaheldust pakkusid usupidustused . Egiptalste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook odrast ja leivast pruulitud lahja õlu. Tänu kariloomadele sai vahel lihatoitu ning kalapüügile Niilusel ka kala. Ülemkihi toidu hulka kuulusid veel datlid , viigimarjad, puuviljad ning vein.
Egiptuses oli tavaline paarperekond, kus olid mees, naine ning nende alaealised lapsed. Täiskasvanuks saanud pojad asusid elama eraldi. Abielunaise ja mehe õigused olid peaaegu võrdsed. Abiellumisel oli nii mehel kui ka naisel oma eraldi vara, aga ka ühine vara, millest üks kolmandik kuulus naisele. Laste puudumisel päris naine peale mehe surma kogu vara. Võimalik oli ka lahutada. Vaaraod pidasid kümnest naisest koosnevaid haaremeid. Tavaliselt tõusis üks naine neist esile, kes oli peanaiseks. Peanaist kujutati kui vaarao võrdset kaaslast ning vahel rääkis ta ka riigiasjade arutamisel kaasa. Naistele kuulus nii perekonnas kui ka ühiskonnas kõrge positsioon.
Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis kokku olla üle 740. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma või linnu jumalustamisega. Tavaline oli jumalate samastamine. Pistrikukujuline taevajumal Horos võis olla päikesejumal Ra poeg, kuid neid kahte võidi ka üheks pidada. Jumalaid tuli karta ja austada ning usukombeid täita.
Tähtsaim jumal oli Ra, keda kujutati tavalise eaka mehena . Ra oli maailma looja ning esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga . Amonit kujutati tavalise inimesena , mõnikord oli tal jäära pea. Uue riigi ajal sai Amon -Ra peajumalaks. Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas . Ra pärandas võimu Osirisele, kellega seondub egiptuse mütoloogia tähendusrikkaim lugu.